AASTA KOKKUVÕTE ⟩ Tudengid on võitluses ministeeriumiga, Hollandi ülikool Balti tudengitega ning uus “Selgitaja” formaat. Mis olid tänavu loetumad 4D lood?
4dimensiooni toimetus võtab aasta viimases artiklis kokku kõige olulisemad teemad, mida tänavu kajastasime. Samuti saab artikli lõpus teada, millised olid lõppeva aasta kümme kõige loetumat lugu.
Tudengid võitlevad tasulise kõrghariduse vastu
Tudengiväljaandele kohaselt oli tänavu üks olulisematest teemadest kõrghariduse jätkusuutlikkus ja tulevik.
Oktoobris kogunesid tudengid Tallinnasse Stenbocki maja ette meelt avaldama. “Me ei luba kõrgharidusel muutuda luksuskaubaks, mis on ligipääsetav vaid neile, kelle rahakott seda lubab!” hõikas meeleavaldusel üliõpilaskondade liidu (EÜL) juht Katariina Järve.

Tudengite meeleavaldus Toompeal. Foto: Mari Kedelauk
Esiteks kurvastas EÜL-i 100-euroste tulemusstipendiumite kaotamine, mis tuli liidule suure üllatusena, sest viimasesse aruteluringi tudengeid ei kaasatud. “Lihtsalt tuli see number ja öeldi, et saage hakkama,” sõnas Järve.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) rääkis 4dimensioonile antud intervjuus, mis jõudis otsapidi ka Õhtulehte, et liiduga räägiti tulemusstipendiumite kärpimisest poolteist aastat tagasi. Sellele vastas vastulauses Järve, et tudengid toona seda otsust ei toetanud.

Pildil (vasakult) Annaliisa Karu, Kristina Kallas, Mari Kedelauk.
Stipendiumikärpe taustal on jätkuvalt õhus veel suurem küsimus: kuidas tagada jätkusuutlik kõrgharidus?
Kallas tõi välja, et 2029. aastaks on kõrgharidusse vaja 100 miljonit eurot lisaraha, mida tema sõnul riigieelarvest ei leidu ning tõenäoliselt tuleb kaasata eraraha – see tähendab nii ettevõtjate kui ka tudengite panust. Kallas tõi värvika ja elavat arutelu tekitanud võrdluse Maxima kassapidajaga: tema ei võida kõrgharidusest nii palju kui tudeng isiklikult.
Tasuta kõrgharidust kritiseeris ka ministri nõunik Daniel Kõiv, kes tõi intervjuus välja, et see pole taganud sotsiaalmajanduslikult nõrgematele noortele ligipääsu kõrgharidusele.
Nüüdseks on ministeerium kokku kutsunud kõrghariduse nn “pika plaani” töörühma, mis kohtus esmakordselt 7. oktoobril ning kuhu on kaasatud erinevate tööandjate liidud, tudengid ning kõrg- ja rakenduskõrgkoolid. Töörühm ei leidnud ühisosa ei esimesel ega teisel kohtumisel ning on kahtluse alla seatud, kas töörühm üldse suudab konsensust leida. Ning kui varasemalt oli töörühma laual ka idee ühetaolisest administreerimistasust, on nüüdseks sellest ideest vastuseisu tõttu väidetavalt loobutud.
Kõrghariduse reformimisest kirjutame kindlasti ka tuleval aastal ehk hoia 4dimensioonil silma peal!
Loe ka: JUHTKIRI ⟩ Tudengid on jäetud tagaplaanile
Hollandi ülikool alandas Balti tudengeid
4dimensioonini jõudsid sügisel pildid Hollandis asuva Leideni ülikooli koostatud kaartidest, milles olid Balti riigid osa Euraasia ja Venemaa regioonist. Lisaks sellele kuulus kaardi järgi Peipsi järv Venemaale, Taiwan Hiinale, Kosovo Serbiale, Taga-Karpaatia Edela-Ukrainas Ungarile, Ukraina-Moldova piir oli vale ning Gruusia piir ja Horvaatia rannikupiir olid ebatäpsed.

Leideni ülikooli tudengid teipisid Balti riigid Venemaa-kesksel kaardil üle. Foto: erakogu
Balti riikide tudengitele tulid kaardid suure šokina. “Minu meelest on absurdne lisada [Balti] riigid regiooni, kus on Afghanistan, Türkmenistan ja Kõrgõzstan, aga mitte regiooni, kus on Soome,” sõnas üks Eesti tudeng.
Leideni ülikoolil jätkus vastuses 4dimensioonile vaid õigustust: väidetavalt selliseid kaarte ei eksisteeri, tudengid esitavad valeinfot ning ollakse kurvad, et tudengid ei tea, kuidas asju majasiseselt lahendada.
Tudengite kaitsele on asunud Eesti ja Läti suursaatkonnad. Läti saatkond väljendas kaartide osas hukkamõistu. “Paljud tudengid on mitmekesise ja rahvusvahelise taustaga ning selline presenteerimine loob ekslikke arusaamu Balti riikide identiteedist ja väärtustest,” kirjeldas saatkond.
Tudengid võtsid aga ohjad enda kätte ning teipisid vigased kaardid üle, kuid probleem on palju laiem. “On küll ja küll olnud olukordi, kus mõni Hollandi noor ütleb, et meie riik on lihtsalt Venemaa vari. See on palju suurem probleem kui iial oleks osanud arvata,” tõdes tudeng.
Tudengipäevad jäid Tartu 2024 põhiprogrammist välja
Selle aasta üks loetum lugu on seotud nii tudengipäevade kui ka Tartu kultuuripealinna põhiprogrammiga.
Kevadel saime teada, et Tartu tudengipäevade festival kandideeris 2021. aasta sügisel Tartu 2024 toetusele üritusega “Euroopa Kultuuripealinna Tudengifestival”. Selle eesmärk oli tudengipäevade meediajuhi Joonas Masingu sõnul toetada rahvuste- ja põlvkondadeülest koosloomet. Projekt aga põhiprogrammi ei mahtunud, mis tähendas Masingu sõnul kasutamata jäänud potentsiaali, sest nad oleksid saanud luua teistsugusemaid ja suuremaid üritusi kui siiani.
Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialist Armas Riives selgitas, et eelarve ei võimaldanud kõiki projekte rahastada, kuid meeskond nägi tudengipäevade turunduslikku potentsiaali, mistõttu valisid nad tudengipäevad lisaprogrammi. Masing sõnas 4dimensioonile, et selle koostööga pole kuhugi jõutud, lisades kaks päeva pärast artikli ilmumist siiski, et turunduskoostööd on Tartu 2024-ga tehtud ning jätkatakse selle tegemist.
Ka sügisel kajastasime tudengipäevade festivali. Videoloos sõnas tudengipäevade projektijuht Helena Karmen Kulden, et kõik üritused läksid plaanipäraselt.
Ajakirjanduseetika koodeksi kaasajastamisel puudub ühine arusaam
Oktoobris sõnas pressinõukogu liige Signe Ivask taskuhäälingule “Meediapalat”, et pressinõukogu koosolekutel tuleb ikka ja jälle üles teema, millised koodeksipunktid vajaksid läbikaalumist nii veebiajakirjanduse kui ka sotsiaalmeedia kontekstis, ning koodeksi muutmine on suur töö ja vajab palju vaidlemist.
TÜ ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit rääkis dimensioonile, et koodeksi sisu tuleb üle vaadata näiteks punktides, mis käsitleksid ajakirjanike suhet erinevate kommunikatsiooniagentidega. Pressinõukogu esimehe ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo hinnangul pole aga koodeksi uuendamine tingimata vajalik, kuna tema hinnangul on dokument hästi ajahambale vastu pidanud.
Meedialiidu juht Väino Koorberg sõnas omakorda, et teadlaste ja praktikute vaated ongi erinevad. Vandeadvokaat ja pressinõukogu liige Maarja Pild-Freiberg tõi ühe variandina välja koodeksi kommenteeritud väljaande, mida peavad heaks lahenduseks nii Koorberg kui ka Nikkolo, kuid Harro-Loidi hinnangul ei oleks see lahendus siiski piisav.
Üle pika aja ilmus taaskord 4jaleht
Kuigi viimane 4jaleht ilmus 2023. aasta juunis, läks kevadel ajakirjandusõppe 70. aastapäevaks trükki 4jalehe erinumber, milles kajastasime erinevaid ajakirjandusega seotud teemasid, nagu noorte ajakirjanike läbipõlemine, pressifotograafi töö, Hiiu Lehe käekäik, veebiajakirjanduse arhiveerimine ja meediamajade koostöö suunamudijatega.

4jalehe eriväljaande esikülg.
Lehe juhtkirjas rõhutasime vajalikkust kuulata noori – mitte ainult seoses mugavate teemadega, nagu TikTok või kliimaaktivism, vaid ka laiemalt: mida arvavad noored maksudest, kinnisvaraturust, üleminekust eestikeelsele haridusele jmt.
Hoo sai sisse uus formaat
Sellest aastast lõime uue formaadi nimega “Selgitaja”, milles autorid selgitavad koostöös ekspertidega ühiskonnas parasjagu aktuaalseid teemasid.
Näiteks on “Selgitaja” küsinud: miks on inimesed nii kurjad? Miks muutus Keskerakond suurjõust pisitegijaks? Miks poliitikud valetavad ning miks me majandusprobleemide lahendamiseks lihtsalt raha juurde ei prindi?
Lisaks kirjakeelele kasutasime ka videokeelt
4dimensioon pani sel aastal suuremat rõhku audiovisuaalsele sisule. Tegime sotsiaalmeediasse lühiklippe tudengipäevadest, meestepäevast ja Tartu jõululaadast, kuid ka veebi põhjalikke videolugusid, nagu:
- Tartu Ülikooli kaasprofessor: olenemata sellest, mida Gruusia Unistuse valitsus meile räägib, liiguvad asjad pisut vales suunas
- “Hüppasin, tegin saltot ja nüüd joon longerot!” Tudengipäevad tõid tagasi 10 aastat peidus olnud ürituse
- Eesti tee NATOsse. Jüri Luik

Eesti alaline esindaja NATO-s Jüri Luik andis 4dimensioonile intervjuu 20 aasta möödumisel Eesti liitumisest NATO-ga. Foto: kuvatõmmis videost
Millised lood lugejaid kõige rohkem kõnetasid?
4dimensiooni selle aasta kõige loetumad lood on:
- INTERVJUU ⟩ Kristina Kallas vaidlusest üliõpilastega: “Päris nii ei saa. Ma ütlen ausalt, päris nii ei saa.”
- SELGITAJA: Kätriin Huttunen, miks me raha lihtsalt juurde ei prindi?
- INTERVJUU ⟩ Hiiu Lehe peatoimetaja: Lehe ellujäämine on väike ime
- Tudengipäevad jäid Tartu 2024 põhiprogrammist välja. “Oleksime saanud luua veelgi teistsugusemaid ja suuremaid üritusi”
- JUHTKIRI ⟩ Noorte hääletu hääl ajakirjanduses
- Hollandi ülikooli kaartidel kuulus tükk Eestist Venemaale ja Baltikum polnud osa Euroopast. “Meisse on suhtutud väga ükskõikselt ja vastikult.”
- “Tartu Ülikoolis võimalus kosmonaudiks õppida tasuta!” Tartlased said linna arengukavale ettepanekuid teha
- Meediamajade koostöö suunamudijatega muutub üha tavapärasemaks
- Z-generatsiooni nostalgiaväli kui kollektiivne anemoia
- Tartu Postimehe peatoimetaja: meil on olnud praktikante, kes ei tee kaardil vahet maal ja merel
Nagu praegu, kavatseme ka järgnevatel aastatel kajastada olulisi teemasid nii, nagu meie moto ütleb: Värskelt. Rikkumata. Otse.
4dimensiooni toimetajad Kristopher Muraveiski, Kärt Karu, Martin Erik Maripuu ja Johannes Peetsalu soovivad meeleolukat aastavahetust ning edukat uut aastat!
Sarnased artiklid
AASTA KOKKUVÕTE ⟩ Tudengid on võitluses ministeeriumiga, Hollandi ülikool Balti tudengitega ning uus “Selgitaja” formaat. Mis olid tänavu loetumad 4D lood?
4dimensiooni toimetus võtab aasta viimases artiklis kokku kõige olulisemad teemad, mida tänavu kajastasime. Samuti saab artikli lõpus teada, millised olid lõppeva aasta kümme kõige loetumat lugu.
Tudengid võitlevad tasulise kõrghariduse vastu
Tudengiväljaandele kohaselt oli tänavu üks olulisematest teemadest kõrghariduse jätkusuutlikkus ja tulevik.
Oktoobris kogunesid tudengid Tallinnasse Stenbocki maja ette meelt avaldama. “Me ei luba kõrgharidusel muutuda luksuskaubaks, mis on ligipääsetav vaid neile, kelle rahakott seda lubab!” hõikas meeleavaldusel üliõpilaskondade liidu (EÜL) juht Katariina Järve.

Tudengite meeleavaldus Toompeal. Foto: Mari Kedelauk
Esiteks kurvastas EÜL-i 100-euroste tulemusstipendiumite kaotamine, mis tuli liidule suure üllatusena, sest viimasesse aruteluringi tudengeid ei kaasatud. “Lihtsalt tuli see number ja öeldi, et saage hakkama,” sõnas Järve.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) rääkis 4dimensioonile antud intervjuus, mis jõudis otsapidi ka Õhtulehte, et liiduga räägiti tulemusstipendiumite kärpimisest poolteist aastat tagasi. Sellele vastas vastulauses Järve, et tudengid toona seda otsust ei toetanud.

Pildil (vasakult) Annaliisa Karu, Kristina Kallas, Mari Kedelauk.
Stipendiumikärpe taustal on jätkuvalt õhus veel suurem küsimus: kuidas tagada jätkusuutlik kõrgharidus?
Kallas tõi välja, et 2029. aastaks on kõrgharidusse vaja 100 miljonit eurot lisaraha, mida tema sõnul riigieelarvest ei leidu ning tõenäoliselt tuleb kaasata eraraha – see tähendab nii ettevõtjate kui ka tudengite panust. Kallas tõi värvika ja elavat arutelu tekitanud võrdluse Maxima kassapidajaga: tema ei võida kõrgharidusest nii palju kui tudeng isiklikult.
Tasuta kõrgharidust kritiseeris ka ministri nõunik Daniel Kõiv, kes tõi intervjuus välja, et see pole taganud sotsiaalmajanduslikult nõrgematele noortele ligipääsu kõrgharidusele.
Nüüdseks on ministeerium kokku kutsunud kõrghariduse nn “pika plaani” töörühma, mis kohtus esmakordselt 7. oktoobril ning kuhu on kaasatud erinevate tööandjate liidud, tudengid ning kõrg- ja rakenduskõrgkoolid. Töörühm ei leidnud ühisosa ei esimesel ega teisel kohtumisel ning on kahtluse alla seatud, kas töörühm üldse suudab konsensust leida. Ning kui varasemalt oli töörühma laual ka idee ühetaolisest administreerimistasust, on nüüdseks sellest ideest vastuseisu tõttu väidetavalt loobutud.
Kõrghariduse reformimisest kirjutame kindlasti ka tuleval aastal ehk hoia 4dimensioonil silma peal!
Loe ka: JUHTKIRI ⟩ Tudengid on jäetud tagaplaanile
Hollandi ülikool alandas Balti tudengeid
4dimensioonini jõudsid sügisel pildid Hollandis asuva Leideni ülikooli koostatud kaartidest, milles olid Balti riigid osa Euraasia ja Venemaa regioonist. Lisaks sellele kuulus kaardi järgi Peipsi järv Venemaale, Taiwan Hiinale, Kosovo Serbiale, Taga-Karpaatia Edela-Ukrainas Ungarile, Ukraina-Moldova piir oli vale ning Gruusia piir ja Horvaatia rannikupiir olid ebatäpsed.

Leideni ülikooli tudengid teipisid Balti riigid Venemaa-kesksel kaardil üle. Foto: erakogu
Balti riikide tudengitele tulid kaardid suure šokina. “Minu meelest on absurdne lisada [Balti] riigid regiooni, kus on Afghanistan, Türkmenistan ja Kõrgõzstan, aga mitte regiooni, kus on Soome,” sõnas üks Eesti tudeng.
Leideni ülikoolil jätkus vastuses 4dimensioonile vaid õigustust: väidetavalt selliseid kaarte ei eksisteeri, tudengid esitavad valeinfot ning ollakse kurvad, et tudengid ei tea, kuidas asju majasiseselt lahendada.
Tudengite kaitsele on asunud Eesti ja Läti suursaatkonnad. Läti saatkond väljendas kaartide osas hukkamõistu. “Paljud tudengid on mitmekesise ja rahvusvahelise taustaga ning selline presenteerimine loob ekslikke arusaamu Balti riikide identiteedist ja väärtustest,” kirjeldas saatkond.
Tudengid võtsid aga ohjad enda kätte ning teipisid vigased kaardid üle, kuid probleem on palju laiem. “On küll ja küll olnud olukordi, kus mõni Hollandi noor ütleb, et meie riik on lihtsalt Venemaa vari. See on palju suurem probleem kui iial oleks osanud arvata,” tõdes tudeng.
Tudengipäevad jäid Tartu 2024 põhiprogrammist välja
Selle aasta üks loetum lugu on seotud nii tudengipäevade kui ka Tartu kultuuripealinna põhiprogrammiga.
Kevadel saime teada, et Tartu tudengipäevade festival kandideeris 2021. aasta sügisel Tartu 2024 toetusele üritusega “Euroopa Kultuuripealinna Tudengifestival”. Selle eesmärk oli tudengipäevade meediajuhi Joonas Masingu sõnul toetada rahvuste- ja põlvkondadeülest koosloomet. Projekt aga põhiprogrammi ei mahtunud, mis tähendas Masingu sõnul kasutamata jäänud potentsiaali, sest nad oleksid saanud luua teistsugusemaid ja suuremaid üritusi kui siiani.
Tartu 2024 kommunikatsioonispetsialist Armas Riives selgitas, et eelarve ei võimaldanud kõiki projekte rahastada, kuid meeskond nägi tudengipäevade turunduslikku potentsiaali, mistõttu valisid nad tudengipäevad lisaprogrammi. Masing sõnas 4dimensioonile, et selle koostööga pole kuhugi jõutud, lisades kaks päeva pärast artikli ilmumist siiski, et turunduskoostööd on Tartu 2024-ga tehtud ning jätkatakse selle tegemist.
Ka sügisel kajastasime tudengipäevade festivali. Videoloos sõnas tudengipäevade projektijuht Helena Karmen Kulden, et kõik üritused läksid plaanipäraselt.
Ajakirjanduseetika koodeksi kaasajastamisel puudub ühine arusaam
Oktoobris sõnas pressinõukogu liige Signe Ivask taskuhäälingule “Meediapalat”, et pressinõukogu koosolekutel tuleb ikka ja jälle üles teema, millised koodeksipunktid vajaksid läbikaalumist nii veebiajakirjanduse kui ka sotsiaalmeedia kontekstis, ning koodeksi muutmine on suur töö ja vajab palju vaidlemist.
TÜ ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit rääkis dimensioonile, et koodeksi sisu tuleb üle vaadata näiteks punktides, mis käsitleksid ajakirjanike suhet erinevate kommunikatsiooniagentidega. Pressinõukogu esimehe ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo hinnangul pole aga koodeksi uuendamine tingimata vajalik, kuna tema hinnangul on dokument hästi ajahambale vastu pidanud.
Meedialiidu juht Väino Koorberg sõnas omakorda, et teadlaste ja praktikute vaated ongi erinevad. Vandeadvokaat ja pressinõukogu liige Maarja Pild-Freiberg tõi ühe variandina välja koodeksi kommenteeritud väljaande, mida peavad heaks lahenduseks nii Koorberg kui ka Nikkolo, kuid Harro-Loidi hinnangul ei oleks see lahendus siiski piisav.
Üle pika aja ilmus taaskord 4jaleht
Kuigi viimane 4jaleht ilmus 2023. aasta juunis, läks kevadel ajakirjandusõppe 70. aastapäevaks trükki 4jalehe erinumber, milles kajastasime erinevaid ajakirjandusega seotud teemasid, nagu noorte ajakirjanike läbipõlemine, pressifotograafi töö, Hiiu Lehe käekäik, veebiajakirjanduse arhiveerimine ja meediamajade koostöö suunamudijatega.

4jalehe eriväljaande esikülg.
Lehe juhtkirjas rõhutasime vajalikkust kuulata noori – mitte ainult seoses mugavate teemadega, nagu TikTok või kliimaaktivism, vaid ka laiemalt: mida arvavad noored maksudest, kinnisvaraturust, üleminekust eestikeelsele haridusele jmt.
Hoo sai sisse uus formaat
Sellest aastast lõime uue formaadi nimega “Selgitaja”, milles autorid selgitavad koostöös ekspertidega ühiskonnas parasjagu aktuaalseid teemasid.
Näiteks on “Selgitaja” küsinud: miks on inimesed nii kurjad? Miks muutus Keskerakond suurjõust pisitegijaks? Miks poliitikud valetavad ning miks me majandusprobleemide lahendamiseks lihtsalt raha juurde ei prindi?
Lisaks kirjakeelele kasutasime ka videokeelt
4dimensioon pani sel aastal suuremat rõhku audiovisuaalsele sisule. Tegime sotsiaalmeediasse lühiklippe tudengipäevadest, meestepäevast ja Tartu jõululaadast, kuid ka veebi põhjalikke videolugusid, nagu:
- Tartu Ülikooli kaasprofessor: olenemata sellest, mida Gruusia Unistuse valitsus meile räägib, liiguvad asjad pisut vales suunas
- “Hüppasin, tegin saltot ja nüüd joon longerot!” Tudengipäevad tõid tagasi 10 aastat peidus olnud ürituse
- Eesti tee NATOsse. Jüri Luik

Eesti alaline esindaja NATO-s Jüri Luik andis 4dimensioonile intervjuu 20 aasta möödumisel Eesti liitumisest NATO-ga. Foto: kuvatõmmis videost
Millised lood lugejaid kõige rohkem kõnetasid?
4dimensiooni selle aasta kõige loetumad lood on:
- INTERVJUU ⟩ Kristina Kallas vaidlusest üliõpilastega: “Päris nii ei saa. Ma ütlen ausalt, päris nii ei saa.”
- SELGITAJA: Kätriin Huttunen, miks me raha lihtsalt juurde ei prindi?
- INTERVJUU ⟩ Hiiu Lehe peatoimetaja: Lehe ellujäämine on väike ime
- Tudengipäevad jäid Tartu 2024 põhiprogrammist välja. “Oleksime saanud luua veelgi teistsugusemaid ja suuremaid üritusi”
- JUHTKIRI ⟩ Noorte hääletu hääl ajakirjanduses
- Hollandi ülikooli kaartidel kuulus tükk Eestist Venemaale ja Baltikum polnud osa Euroopast. “Meisse on suhtutud väga ükskõikselt ja vastikult.”
- “Tartu Ülikoolis võimalus kosmonaudiks õppida tasuta!” Tartlased said linna arengukavale ettepanekuid teha
- Meediamajade koostöö suunamudijatega muutub üha tavapärasemaks
- Z-generatsiooni nostalgiaväli kui kollektiivne anemoia
- Tartu Postimehe peatoimetaja: meil on olnud praktikante, kes ei tee kaardil vahet maal ja merel
Nagu praegu, kavatseme ka järgnevatel aastatel kajastada olulisi teemasid nii, nagu meie moto ütleb: Värskelt. Rikkumata. Otse.
4dimensiooni toimetajad Kristopher Muraveiski, Kärt Karu, Martin Erik Maripuu ja Johannes Peetsalu soovivad meeleolukat aastavahetust ning edukat uut aastat!