Kõrghariduse töörühma ettepanekute tähtaeg on lähenemas, kuid osapooled ei leia konsensust. “Olukord on keeruline.”
Töörühma osapooled ja ministeerium tunnistavad, et kõrghariduse rahastuse osas konsensust tõenäoliselt ei leita. Väidetavalt on kõrvale jäetud ühetaolise administreerimistasu idee ning ülikoolid nõuavad riikliku panuse jätkumist.
10. detsembril tuli teist korda kokku haridus- ja teadusministeeriumi loodud kõrghariduspoliitika töörühm. Umbes tunniajase kohtumise järel nenditi, et eraraha kaasamisel osapooled ühisosa ei leia.
Tähtajaks tõenäoliselt konsensust ei leita
Tallinna ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas rääkis 4dimensioonile, et haridus- ja teadusministri sõnum sel kohtumisel oli kõrghariduse rahastuse osakaalu kasvamine, kuid riigieelarvest selleks vahendeid juurde ei tule ehk vajalik on eraraha kaasamine. ,,Nagu võis ka eeldada, on erinevate osapoolte nägemused võimalikest lahendustest erinevad, kuid suund sai seatud sellele, et eraraha kaasamine on möödapääsmatu,“ sõnas Niglas.
Suund sai seatud sellele, et eraraha kaasamine on möödapääsmatu. – Katrin Niglas
Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden märkis, et koolid pidid oma ettepanekud esitama novembri jooksul. ,,Koolid on oma rolli täitnud, oma ettepanekud esitanud. Ma arvan, et see järgmine tähtaeg on just nimelt seotud ministeeriumiga,” lausus ta.
Üliõpilaskondade liidu juht Katariina Järve hindas aga, et ülikoolid pole omavahel konsensust leidnud. ,,Rakenduskõrgkoolide rektoritel on ühtne seisukoht, mis näeb õppemaksu. Ülikoolide rektoritel ühtset seisukohta ei ole ja mu enda tunnetus on, et lähiajal seda ilmselt ka ei tule,” märkis ta.
Ka Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et on vara rääkida ühisest seisukohast. “Me ei ole jõudnud selle nii-öelda ühe suunani, mille suunas liikuda,” lisas ta. “Me pole rahastuse küsimuses avalik-õiguslike ülikoolidega ühtset seisukohta püüdnud kujundada ja mulle tundub, et siin võib olla ka keeruline seda teha. Ülikoolide huvid ja vajadused on nii erinevad.”
Keegi ei taha leppida seisukohaga, et peale 2026. aastat riik enam üldse kõrgharidusse lisaraha ei pane. – Aune Valk
Siiski arvab ta, et ülikoolidel on lai konsensus ühel teemal: riiklik rahastus peab kasvama. “Ma arvan, et me kõik ümber laua tahame kaasata eraraha, aga keegi ei taha leppida ka selle seisukohaga, et peale 2026. aastat riik enam üldse kõrgharidusse lisaraha ei pane,” selgitas ta. “Seda stsenaariumi, et kõrghariduse rahastus hakkab SKT suhtes kukkuma, ei ole keegi nõus aktsepteerima.”
Tallinna ülikooli rektor Tõnu Viik sõnas samuti, et kõrghariduse jätkusuutlikku kasvu peab panustama ka riik. “Riigipoolset toetust ei tohi külmutada,” märkis ta.
Aune Valk: tähtaeg ei ole realistlik
Töörühm peab ettepanekud esitama tuleva aasta veebruari lõpuks. Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts hindas, et tööandjate ja ülikoolide vaatest kui ka ülikoolide omavahelised arvamused võivad olla erinevad. “See võib muidugi tekitada olukorra, kus üldist seisukohta ei pruugi tekkida ei veebruariks ega võib-olla ka hiljem,” nentis ta ning lisas, et sellise olukorra tekkimine ei aita otsustele kaasa. “Olukord on keeruline. Tundub, et erinevaid nägemusi on asjast palju.”
Aune Valgule tundub, et 2025. aasta veebruari tähtaeg ei ole praeguste arutelude põhjal realistlik. “Vaadates, kuidas me seni oleme toimetanud ja et meil ei ole praegu ühtset seisukohta, siis võib olla ainult see, et töörühm esitab erinevad võimalikud rajad, et see ei pea olema töörühma üks ja lõplik ettepanek,” lausus ta.
Järgmiseks kohtumiseks, mis toimub tõenäoliselt jaanuaris, koostab haridus- ja teadusministeerium mõjuanalüüsid. Ministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe selgitas, et analüüsiga kirjeldatakse ettepanekute rahalist mõju ning mõjusid üliõpilaste käitumisele, sealhulgas kõrgkooli ja eriala valikutele.
Töörühm ongi selleks kokku kutsutud, et neid erinevaid lahendusi kaaluda. – Kristi Raudmäe
Raudmäe tunnistas, et tõepoolest nähtub, et arutelu osapoolte vahel on rahastamise osas erinev nägemus. “Samas, töörühm ongi selleks kokku kutsutud, et neid erinevaid lahendusi kaaluda,” sõnas ta. “Rahastamispõhimõtete muutmine vajab aga igal juhul täiendavalt vabariigi valitsuse heakskiitu ning riigikogu heakskiitmist kõrgharidusseaduse muutmiseks.”
Administreerimistasu on “off the table”?
Tudengite esindaja Katariina Järve mainis, et varasemalt laialt räägitud tudengitele kehtestatava administreerimistasu idee on valikutest kõrvale jäetud, kuna ei leia toetust. “Meie seisukoht on ka see, et administreerimistasu, vahet ei ole, mis summa see on, on juba tasuline kõrgharidus,” lisas ta.
Ka tervishoiu kõrgkooli rektori Ulla Preedeni sõnul jäi viimasel kohtumisel mulje, et ühetaolise administreerimistasu ideega edasi ei minda. “Aga ma ütlen ka, et see on selline muljepõhine,” sõnas ta. “Hetkel polnud see kindlasti teema, mis läks [mõju]analüüsi.”
Ministeerium ei kinnitanud ega lükanud ümber, et administreerimistasu idee oleks kõrvale jäetud.
Sarnased artiklid
Kõrghariduse töörühma ettepanekute tähtaeg on lähenemas, kuid osapooled ei leia konsensust. “Olukord on keeruline.”
Töörühma osapooled ja ministeerium tunnistavad, et kõrghariduse rahastuse osas konsensust tõenäoliselt ei leita. Väidetavalt on kõrvale jäetud ühetaolise administreerimistasu idee ning ülikoolid nõuavad riikliku panuse jätkumist.
10. detsembril tuli teist korda kokku haridus- ja teadusministeeriumi loodud kõrghariduspoliitika töörühm. Umbes tunniajase kohtumise järel nenditi, et eraraha kaasamisel osapooled ühisosa ei leia.
Tähtajaks tõenäoliselt konsensust ei leita
Tallinna ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas rääkis 4dimensioonile, et haridus- ja teadusministri sõnum sel kohtumisel oli kõrghariduse rahastuse osakaalu kasvamine, kuid riigieelarvest selleks vahendeid juurde ei tule ehk vajalik on eraraha kaasamine. ,,Nagu võis ka eeldada, on erinevate osapoolte nägemused võimalikest lahendustest erinevad, kuid suund sai seatud sellele, et eraraha kaasamine on möödapääsmatu,“ sõnas Niglas.
Suund sai seatud sellele, et eraraha kaasamine on möödapääsmatu. – Katrin Niglas
Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden märkis, et koolid pidid oma ettepanekud esitama novembri jooksul. ,,Koolid on oma rolli täitnud, oma ettepanekud esitanud. Ma arvan, et see järgmine tähtaeg on just nimelt seotud ministeeriumiga,” lausus ta.
Üliõpilaskondade liidu juht Katariina Järve hindas aga, et ülikoolid pole omavahel konsensust leidnud. ,,Rakenduskõrgkoolide rektoritel on ühtne seisukoht, mis näeb õppemaksu. Ülikoolide rektoritel ühtset seisukohta ei ole ja mu enda tunnetus on, et lähiajal seda ilmselt ka ei tule,” märkis ta.
Ka Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et on vara rääkida ühisest seisukohast. “Me ei ole jõudnud selle nii-öelda ühe suunani, mille suunas liikuda,” lisas ta. “Me pole rahastuse küsimuses avalik-õiguslike ülikoolidega ühtset seisukohta püüdnud kujundada ja mulle tundub, et siin võib olla ka keeruline seda teha. Ülikoolide huvid ja vajadused on nii erinevad.”
Keegi ei taha leppida seisukohaga, et peale 2026. aastat riik enam üldse kõrgharidusse lisaraha ei pane. – Aune Valk
Siiski arvab ta, et ülikoolidel on lai konsensus ühel teemal: riiklik rahastus peab kasvama. “Ma arvan, et me kõik ümber laua tahame kaasata eraraha, aga keegi ei taha leppida ka selle seisukohaga, et peale 2026. aastat riik enam üldse kõrgharidusse lisaraha ei pane,” selgitas ta. “Seda stsenaariumi, et kõrghariduse rahastus hakkab SKT suhtes kukkuma, ei ole keegi nõus aktsepteerima.”
Tallinna ülikooli rektor Tõnu Viik sõnas samuti, et kõrghariduse jätkusuutlikku kasvu peab panustama ka riik. “Riigipoolset toetust ei tohi külmutada,” märkis ta.
Aune Valk: tähtaeg ei ole realistlik
Töörühm peab ettepanekud esitama tuleva aasta veebruari lõpuks. Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts hindas, et tööandjate ja ülikoolide vaatest kui ka ülikoolide omavahelised arvamused võivad olla erinevad. “See võib muidugi tekitada olukorra, kus üldist seisukohta ei pruugi tekkida ei veebruariks ega võib-olla ka hiljem,” nentis ta ning lisas, et sellise olukorra tekkimine ei aita otsustele kaasa. “Olukord on keeruline. Tundub, et erinevaid nägemusi on asjast palju.”
Aune Valgule tundub, et 2025. aasta veebruari tähtaeg ei ole praeguste arutelude põhjal realistlik. “Vaadates, kuidas me seni oleme toimetanud ja et meil ei ole praegu ühtset seisukohta, siis võib olla ainult see, et töörühm esitab erinevad võimalikud rajad, et see ei pea olema töörühma üks ja lõplik ettepanek,” lausus ta.
Järgmiseks kohtumiseks, mis toimub tõenäoliselt jaanuaris, koostab haridus- ja teadusministeerium mõjuanalüüsid. Ministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe selgitas, et analüüsiga kirjeldatakse ettepanekute rahalist mõju ning mõjusid üliõpilaste käitumisele, sealhulgas kõrgkooli ja eriala valikutele.
Töörühm ongi selleks kokku kutsutud, et neid erinevaid lahendusi kaaluda. – Kristi Raudmäe
Raudmäe tunnistas, et tõepoolest nähtub, et arutelu osapoolte vahel on rahastamise osas erinev nägemus. “Samas, töörühm ongi selleks kokku kutsutud, et neid erinevaid lahendusi kaaluda,” sõnas ta. “Rahastamispõhimõtete muutmine vajab aga igal juhul täiendavalt vabariigi valitsuse heakskiitu ning riigikogu heakskiitmist kõrgharidusseaduse muutmiseks.”
Administreerimistasu on “off the table”?
Tudengite esindaja Katariina Järve mainis, et varasemalt laialt räägitud tudengitele kehtestatava administreerimistasu idee on valikutest kõrvale jäetud, kuna ei leia toetust. “Meie seisukoht on ka see, et administreerimistasu, vahet ei ole, mis summa see on, on juba tasuline kõrgharidus,” lisas ta.
Ka tervishoiu kõrgkooli rektori Ulla Preedeni sõnul jäi viimasel kohtumisel mulje, et ühetaolise administreerimistasu ideega edasi ei minda. “Aga ma ütlen ka, et see on selline muljepõhine,” sõnas ta. “Hetkel polnud see kindlasti teema, mis läks [mõju]analüüsi.”
Ministeerium ei kinnitanud ega lükanud ümber, et administreerimistasu idee oleks kõrvale jäetud.