Esmapilgul ei erine ma teistest Eesti elanikest. Ka mu elulugu on tüüpiline: kasvasin üles Eesti väikelinnas, suviti töötasin ümbritsevatel põldudel ning olen lõpetanud riigigümnaasiumi. Nüüd kolisin kultuuripealinna, et koduriigi ülikoolis

Jõulukampsunist on saanud peaaegu samasugune pühadeklassika (või -klišee) nagu jõulupuust, kingikuhjast või seapraest. Tänapäevaste üle-võlli-džemprite eelkäijad olid aga märksa tagasihoidlikumad.  1950ndatel oli jõulukampsun kõigest veider nišitoode, mis oli küll teadlikult

Neljas Dimensioon käis Tartu jõuluturul kaemas, mida põnevat seal näha ja teha saab. Sõna said sekka öelda nii külastajad kui jõulumeeleolu loojad. Reporter on Alex-Sander Puhm. Video ja montaaži autor

Päevad on valged, ööd on pimedad. Või tähendab… ööd peaksid olema pimedad. Maakera põleb aina eredama leegiga, kuid siiani suhtuvad ametnikud sellesse kui pelgalt pseudoprobleemi. Siiski avaldab valgusreostus mõju nii

„Fantoomvalu“ on helilavastus, mida mängib Tartu Uus Teater. Etendust kogeb vaataja üksinda, läbi kõrvaklappide. Iga 20 minuti tagant asuvad vaatajad ükshaaval 1,6 kilomeetrilisele rännakule läbi Tartu linna. Kui vaataja on

Aasta viimases “Vähemolijate” saates räägime noorte usklikega. Saates räägivad religioonist noor budist Eerik Sven Puudist, Jehoova tunnistaja Mairold Mänd ning Tartu Kolgata babtistikogudusest Meeri Jakobson ja Siim Kork. Lisaks noortele ühineb meiega stuudios Tartu Ülikooli religioonisotsioloogia vanemteadur Lea

Kui üldise tendentsi järgi tullakse ülikooli vahetult peale gümnaasiumi lõppu ja väikese erialase kogemustepagasiga, siis sel aastal alustasid AKIs õppimist kaks asjaarmastajat, kes on kahe peale kokku üle 20 aasta

USA päritolu ehtekunstnik Erinn M. Cox on uus nimi Eesti ehtedisaini maastikul. Viimati valmis tal 90ndate Bronxi geto esteetikast lähtuv kollektsioon, mida sai näha Tallinnas A-galeriis. Käisin kunstnikult endalt uurimas,

Pühapäeva õhtul helistasin Tiidule ettepanekuga hakata tema suhkrubeebiks*. Mina soovisin 400€ kuus, tema soovis mulle ilma kummita taha panna ja pärast suhu lõpetada. Tahtsin oksendada. Kuidas ma küll siia jõudsin? 

Sammun 22. novembril kell 18.30 Karlova suunas, et minna Karlova Teatrisse, vaadata seal lavastust „Minu haukuv koer“ ja kirjutada pärast seda esimene arvustus, mis päriselt avalikkuse ette jõuab. Ma olen