Kaasaegse maailma majandusmöllus ja kriiside keerises võib finantsmaastikust arusaamine osutuda üpris keeruliseks – suured numbrid ja peened terminid. Ehk on sinulgi vahel pähe turgatanud siiras ja lihtlabane küsimus: “Miks me lihtsalt raha juurde ei trüki?” Võhiklikkusest mööda vaadates ning uudishimust ajendatuna küsisime Taanis õppinud ning nüüd seal töötavalt Kätriin Huttunenilt, mis siis ikkagi tegelikult praegu turumajanduses toimub ning miks ei võiks kupüüride juurdeprintimine niisama lihtsalt rahamuresid lahendada. 

Mis on inflatsioon? Miks see juhtub?

Inflatsioon tähendab, et hinnad tõusevad ja raha ostujõud väheneb ehk teisisõnu, sama raha eest saad osta vähem kui varem. See võib juhtuda mitmel põhjusel. Kujutame ette, et Tiktokis muutub populaarseks mingi mänguasi, mida kõik lapsed tahavad jõuludeks. Tootja ei suuda piisavalt kiiresti neid mänguasju valmistada, aga vanemad tahavad neid väga osta. Kui mõned vanemad on valmis maksma rohkem, et mänguasi kindlasti saada, hakkavad hinnad tõusma. See on klassikaline näide sellest, kuidas nõudlus võib pakkumise ületada, mis omakorda viib hinnatõusuni. 

Teine stsenaarium on vastupidine. Näiteks oli pandeemia ajal tohutu nõudlus näomaskide järele ja paljud ettevõtted hakkasid neid tootma. Kui pandeemia hakkas taanduma, jäi maskidest suur varu lattu, sest inimesed ei vajanud neid enam nii palju. Nüüd ületas pakkumine nõudluse ning laovarude vähendamiseks pidid ettevõtted maske odavamalt müüma, vahel isegi kahjumiga.

Mõõdukas inflatsioon on tegelikult normaalne ja tervislik. – Kätriin Huttunen

Inflatsiooni võib põhjustada näiteks ka tootmise kallinemine. Kui tootmiseks vajalikud kulud, nagu tooraine, energia või tööjõu hind tõusevad, siis ettevõtted tõstavad oma toodete hindu, et oma kuludega toime tulla. Näiteks kui kütusehind tõuseb, muutub kaupade transport kallimaks. Selle tulemusena maksab poes leib rohkem, sest see toodi kohale kallima kütusega. Mõõdukas inflatsioon on tegelikult normaalne ja tervislik. See tähendab, et majandus kasvab ja inimesed kulutavad rohkem.

Aga deflatsioon? Kui sage nähtus see on?

Deflatsioon tähendab, et hinnad langevad, raha väärtus kasvab ja inimesed on sellest teadlikud. Kujuta ette, et kõik ootavad uue iPhone’i odavnemist ja keegi ei osta seda praeguse hinnaga. Äri seiskub, töötajad lastakse lahti. Kõlab nagu hea diil, aga tegelikult – kui keegi ei kuluta, võib majandus seiskuda. Deflatsioon on haruldasem kui inflatsioon ja sama äärmuslik majandusolukord kui liiga kiire inflatsioon.

Mis on keskpank ja selle ülesanne majanduse reguleerimisel?

Keskpank on majanduse DJ. Nemad otsustavad, mis lugusid mängitakse ja millises tempos: kas bass (intressimäärad) on madal või kõrge ja mis tempos pidu (majandus) käib. Nad teevad kindlaks, et inimesed ei läheks liiga hoogu (inflatsioon) ega jääks diivanile istuma (deflatsioon).

Kommertspangad – näiteks SEB, Swedbank või LHV – on seevastu peo baarimehed, kes aitavad inimestel ja ettevõtetel tehinguid korraldada: nad laenavad, hoiavad ja haldavad raha. Keskpangad nagu Euroopa Keskpank või USA Föderaalreserv jälgivad, et raha oleks täpselt paras kogus – ei liiga palju ega liiga vähe ning kontrollivad intresse, et raha laenamine ja säästmine oleks pankades mõistlik, samuti püüavad hoida hinnad stabiilsena. Keskpank ei anna laene inimestele ega ettevõtetele. Selle asemel laenab keskpank raha kommertspankadele. Kommertspangad teenivad teenustasude ja muu sellise pealt kasumit, aga keskpank ei tegele kasumi teenimisega. Nende eesmärk ongi hoida majandus stabiilsena, et pidu välja ei sureks või käest ära ei läheks. 

Miks ei lahenda raha juurde printimine majandusprobleeme?

Rohkem raha ringluses ei tee inimesi rikkamaks, vaid vähendab selle väärtust, mis juba olemas on. – Kätriin Huttunen

Kujuta ette, et käid ülikoolis ja õppejõud otsustab, et kõigile antakse eksamil 10 punkti lisaks, et asi oleks lihtsam. Alguses tundub super – saad parema tulemuse! Aga siis saad aru, et see ei tähenda midagi, sest kõik saavad samamoodi lisapunkte ja keskmine punktiskoor lihtsalt tõuseb. Raha juurde printimisega on sama lugu – rohkem raha ringluses ei tee inimesi rikkamaks, vaid vähendab selle väärtust, mis juba olemas on. Raha on usaldus. Kui liiga palju trükkida, siis usaldus kaob.

Kuidas mõjutaks raha juurde printimine tavainimese elu?

Hinnad tõusevad ehk kõik asjad – toit, üür, Netflix – lähevad kallimaks. Samal ajal ei pruugi palgad sammu pidada ehk kui sinu sissetulek ei kasva sama kiiresti kui hinnad, tekib tunne, et raha lihtsalt haihtub ja elukvaliteet ei tõuse, isegi kui said veidi palgakõrgendust. Näiteks, kui praegu saad 50 euroga täita oma külmkapi, siis raha trükkimise järel saad sama raha eest ainult pool osta.

Aga investeerimisel?

Mõõdukas inflatsioon on investorile kasulik: kui majandus kasvab, inimesed kulutavad, teenivad rohkem ja ettevõtete väärtused kasvavad. Raha juurde trükkimine võib ka investoritele lühiajaliselt tuua kasu varade hinnatõusu ja odava laenuraha kaudu. Samas liigne inflatsioon rahaprintimise tagajärjel võib süüa investeeringute väärtust. Kui teenid näiteks 5% aktsiatega tootlust, aga inflatsioon on 10%, siis tegelikult kaotad raha. Ehk investeerimine muutub ettearvamatumaks, sest hinnad hüppavad ja väärtuste hindamine on keeruline. 

Mis on raha juurde printimise n-ö varjatud riskid?

Esiteks, kui usaldus raha väärtuse vastu kaob, siis raha lakkab olemast tõhus vahend kaupade ja teenuste vahetamiseks. Inimesed hakkavad seda kiiresti kulutama või vahetama varade vastu, millel on püsivam väärtus. 

Kui usaldus raha vastu täielikult kaob, võib riigis tekkida hüperinflatsioon. Selle tagajärjel muutuvad hinnad nii kiiresti, et inimesed ei suuda enam oma igapäevaelu planeerida. Näiteks võib palk, mille nad hommikul kätte saavad, kaotada päeva lõpuks oma ostujõu. See viib olukorrani, kus rahaga on mõistlikum ahju kütta ja inimesed pöörduvad tagasi vahetuskaubanduse juurde – vahetavad näiteks leiva vastu bensiinikanistreid või muid vajalikke esemeid. Pangad ei suuda enam pakkuda laene ega säästa raha väärtust, valitsus ei saa koguda makse ega katta kulutusi ja nii edasi.

Teiseks suurendab raha trükkimine klasside vahet. Rikastele, kellel on varad nagu kinnisvara ja aktsiad, toob inflatsioon mõistlikkuse piirides kasu, sest nende varade väärtus kasvab. Samas kaotavad keskmise ja madala sissetulekuga inimesed, kelle palgad ei suuda inflatsiooniga sammu pidada, ostujõudu ja sääste. Näiteks COVID-19 ajal suurendati raha pakkumist, mis tõstis kinnisvara ja aktsiahindu, aga palgakasv jäi maha.

Liigne rahatrükkimine võib majanduse viia “ülekuumenemiseni”, kus varade hinnad kasvavad liiga kiiresti ja tekivad mullid, näiteks kinnisvaraturul, kus seda hinnatakse kõrgemalt vara tegelikust väärtusest. – Kätriin Huttunen

Kolmandaks võib liiga suur raha trükkimine tekitada maailmakaubanduses kaose. Kui valuuta kaotab väärtuse, muutub import kallimaks ja välismaised kaubad kättesaamatuks. Lisaks toob hüperinflatsioon kaasa sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. Inimesed kaotavad usalduse valitsuse ja pangandussüsteemi vastu, mis viib protestide ja rahutusteni. Lõpuks võib liigne rahatrükkimine viia majanduse “ülekuumenemiseni”, kus varade hinnad kasvavad liiga kiiresti ja tekivad mullid, näiteks kinnisvaraturul, kus seda hinnatakse kõrgemalt vara tegelikust väärtusest. Kui need mullid lõhkevad, tekib kriis, nagu nägime 2008. aasta finantskriisi ajal. Mullid tekivad peamiselt inimeste irratsionaalsest optimismist, ebarealistlikust lootusest ja liiga kergest juurdepääsust rahale.

Kuidas mõjutaks raha juurde printimine arengumaid?

Arengumaades, kus majandused on haprad, võib raha trükkimine kiiremini põhjustada hüperinflatsiooni. Kujuta ette, et inflatsioon tõuseb üle 100% päevas (jah, see on juhtunud!) – inimesed ei suuda päeva lõpus isegi leiba osta. Arengumaad sõltuvad stabiilsest rahasüsteemist rohkem, sest neil pole sageli varuplaane.

Aga arenenud maid?

Arenenud riikides läheks veidi kauem enne, kui asi kriitiliseks muutub, aga lõpuks tabaks sama saatus. Näiteks tõuseksid eluasemehinnad nii kõrgeks, et keskklass ei saaks endale enam laenu võtta ja kodu lubada.

Mis aitaks kaasa majandusolukorra stabiliseerumisele?

Mida paremini inimesed majandust mõistavad, seda paremaid otsuseid nad teevad. – Kätriin Huttunen

Tasakaal. Aeglane ja stabiilne lähenemine, kus keskpangad balansseerivad inflatsiooni ja majanduskasvu. Tavainimene saab aidata läbi enese harimise ja rahatarkuse omandamise. Mida paremini inimesed majandust mõistavad, seda paremaid otsuseid nad teevad – investeerimine reaalsetesse lahendustesse ehk tootlikkuse suurendamine ja innovatsioon. Stabiilsuse saavutamiseks peab ka valitsus suunama ressursse kohtadesse, mis aitavad luua pikaajalist väärtust: infrastruktuur, haridus, roheenergia. See mitte ainult ei toeta majanduse kasvu, vaid ka loob töökohti ja parandab inimeste elujärge. Samas kui valitsus kulutab üle, võib see kergesti viia suurema inflatsiooni või võlaprobleemideni. Kui inimesed usaldavad, et nende raha on turvaline ja süsteem õiglane, stabiliseerub majandus kiiremini. Siin mängivad suurt rolli ka läbipaistvus ja kommunikatsioon – kui inimesed mõistavad, mis toimub ja miks, on nad palju rohkem valmis oma osa panustama.

Huttunen on juhtiv digitootedisainer ettevõttes Vestas, tal on bakalaureusekraad rahvusvahelises ärijuhtimises, rahanduses ja poliitmajanduses ning ta on ka noorte rahatarkuse ja investeerimise sisulooja.