Mullu valimistel niigi suurelt kaotanud Keskerakond on Kõlvarti juhtimisel kahanenud imepisikeseks jõuks. Tallinna võimumonopol on läinud ning riigikogus on kesikuid alles vaid kuus.

Läheme tagasi 2023. aasta riigikogu valimiste õhtusse. Keskerakonna pidu saatis paanika – erakond sai riigikogus kümme kohta vähem kui eelmistel valimistel. Sisuliselt langeti poliitilisest superjõust teisejärguliste erakondade hulka. Loomulikult vastutab laeva põhjamineku eest kapten – Keskerakonna puhul toonane esimees Jüri Ratas.

Juba loetud nädalad pärast valimisi ütles tollane Tallinna linnapea ja Keskerakonna aseesimees Mihhail Kõlvart, et soovib asuda erakonna esimeheks. Keskerakonna kaubamärk oli ju valimistel maha mängitud ning Kõlvart lubas erakonna taas tõusuteele viia. “Meie valija ei saanud aru, mis on meie eesmärk, ja see maksis meile kätte nüüd valimistel,“ ütles Kõlvart toona Delfile.

Esialgu ei jätnud jonni ka Jüri Ratas, kes soovis erakonna juhina jätkata. 6. juulil saabus aga pööre. Keskerakond tagastas Parvel Pruunsilla 300 000-eurose annetuse. Otsus võeti vastu Kõlvarti toetajate häältega. „Erakonna tegevus on paralüseeritud,“ nentis sellane keskerakondlane Jaanus Karilaid Delfile. Pruunsilla annetuse tagastamine murdis aga poliitkaru Jüri Ratase, kes teatas, et aeg on valida erakonnale uus esimees.

2023. aasta septembris tuli esimehe valimiseks kokku Keskerakonna erakorraline kongress. Jüri Ratas ise küll ei kandideerinud, kuid tema leer asus toetama Tanel Kiike, kelle vastaseks sai Mihhail Kõlvart. Meestevahelisest duellist väljus võidukana Kõlvart, kes krooniti ka uueks esimeheks.

Lahkumiste laine

Kõik erakonnakaaslased ei olnud selle valikuga rahul. Erakonna juhivalimised kaotanud Kiige-Ratase tiib süüdistas Kõlvartit lõhestamises ja venemeelsuses. Algas väljaränne Keskerakonnast.

Erakonnast lahkunud riigikogulastest said aknaalused ehk fraktsioonitud, sest riigikogu kodukord näeb ette, et kuni järgmiste valimisteni uude fraktsiooni ei saa minna. Siiski saab astuda uude erakonda. Nii läksid Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi ja Ester Karuse sotsidesse, Tõnis Mölder, Jaanus Karilaid ja pärast mõtlemisperioodi ka Jüri Ratas laineid löövasse Isamaasse.

Tänaseks on Isamaas endisi keskerakondlasi alles kaks, kuna Tõnis Mölder on juba jõudnud erakonnast selle lühikese aja jooksul lahkuda, põhjuseks KAPO kahtlustus altkäemaksu andmises. Reformierakond sai saagiks ühe keskerakondlase – Maria Jufereva-Skuratovski. Ülejäänud kaks Keskerakonnast lahkujat, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu, uude erakonda ei astunudki.

Seega jäi Keskerakonna jõuõlg riigikogus üpris väikeseks – 16 esindajast jäi alles kuus. Toompeal pisikeseks jäänud Keskerakonda toetab tänaseks peamiselt venekeelne valijaskond, eestlastest toetajaid on alla viie protsendi.

Võimukaotus Tallinnas

Kahjuks või õnneks ei lõpe Keskerakonna kaotused riigivõimuga. Käesoleva aasta 26. märtsil umbusaldati Tallinna linnapead Mihhail Kõlvartit. Alates 2005. aastast (ja varemgi) pealinna elu tüürinud Keskerakond kaotas oma peamise võimukantsi. See on aga Keskerakonna jaoks suurem ellujäämise küsimus. Võim Tallinnas on kesikutele olnud aastakümneid justkui maiuspalaks selle eest, mida Toompeal ei suudetud.

Kuidas ikkagi langes Keskerakond Tallinnas võimult? Üks oluline põhjus oli Keskerakonna kahanemine Tallinna linnavolikogus, mis andis sotsidele võimaluse minna uude võimuliitu ilma Keskerakonnata (ja lausa EKREta), kuid otseseks ajendiks oli vast ringkonnakohtu otsus, mis mõistis Keskerakonna Porto Franco korruptsioonikaasuses süüdi.

Mis saab Keskerakonnast edasi? Tänast seisu vaadates on erakond kahanenud suurest tegijast väikeseks nišiparteiks. Kui riigikohus peaks Keskerakonna Porto Franco kaasuses süüdi mõistma, oleksid nad veelgi suuremas augus kui praegu. Ka tulevastelt valimistelt ei ole neil palju peale Tallinna ja Narva venekeelse valijaskonna häälte loota. Praeguse Keskerakonna juhi Mihhail Kõlvarti sõnul aga Keskerakonna lõpp veel ei paista.