“Miks on inimesed nii kurjad?” küsin ma endalt pea alati, kui internetiavarustes ringi surfan. Otsustasime kursavend Johannes Peetsaluga sellele küsimusele vastust leida ning võtsime ühendust ekspertidega. Meie arupärimistele vastasid sotsiaalmeediauurija Maria Murumaa-Mengel ja afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg.

Kommentaariumides on tavaline, et esimene laidab valitsust, teine sõimab postituse autorit harimatuks ja kolmas kritiseerib esimese õigekirja. Tekib tunne, nagu sotsiaalmeediast positiivseid kommentaare ei leiakski, ainult teineteise ning kõikvõimalike kolmandate osapoolte sõimamist. Aga kas küberruumis esinev vihavalamine on tingitud tõesti inimeste sees pulbitsevast kurjusest või on tegemist puhtalt illusiooniga?

Põhjuseid, miks inimesed juhtuvad olema kurjad, on mitmeid. Kindlasti mängib suurt rolli eraelus toimuv, kuid kõrvale ei saa jätta ka inimloomust. “Sellepärast, et inimesed ei ole üdini head,” vastas Murumaa-Mengel artikli põhiküsimusele. Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessori sõnul on kurjusel ürgne põhjus, mis puudutab eksistentsiaalse ohu olemust. “Kui kõik on hästi ja kõik on ilus ja kena ja nunnu, siis see ei ole minu jaoks eksistentsiaalne oht ja ma ei pööra sellele nii palju tähelepanu kui ma pööran nendele asjadele, mis on hirmutavad, koledad, väga tugevaid negatiivseid emotsioone tekitavad,” sõnas Murumaa-Mengel. Seega kipume kurjust ja negatiivsust muudest emotsioonidest lihtsalt paremini eristama.

Aga miks kerkib kurjus esile just sotsiaalmeedias? Kas internetiplatvormid muudavad inimesi kurjemaks?

Andero Uusbergi sõnul on vale väita, et sotsiaalmeedia muudab inimesi kurjemaks, kuid kindlasti julgustavad platvormid kasutajaid kurjemalt väljendama. Uusberg tõi esile kaks põhjust, miks on sotsiaalmeedia kujunenud väljaelamiskohaks. Esiteks aitavad internetiplatvormid leida mõttekaaslasi, kellega tekib ühine grupidünaamika. Tekib samastumine, meie-tunne, mis julgustab vastanduvate arvamustega gruppidesse kritiseerivamalt suhtuma. Seetõttu ollakse ka julgemad oma arvamust välja ütlema. Teiseks eraldab sotsiaalmeedias inimesi distants, mille äärmuslikum vorm on anonüümsus. Sama põhjust kirjeldas ka Murumaa-Mengel, kelle sõnade kohaselt muudab ekraaniga eraldatus seda, kuidas me teisi tunnetame. “Me ei taju teist inimest inimesena nii, nagu ta oleks siis, kui ta oleks minu ees,” lisas ta. Väheneb arusaam inimeste tunnetest ning eksistentsist väljaspool virtuaalruumi.

Murumaa-Mengeli sõnul on inimestel kognitiivne kalle arvata, et sotsiaalmeedias nähtav ongi kõik, mis on olemas. Kaob arusaam pärismaailmast ning seetõttu kirjutatakse postitusi esimese toore emotsiooni pealt, mis võib koos ekraanidest tingitud distantsiga viia mõtlematute tegudeni. Sotsiaalmeedias puuduvad pidurdavad mehhanismid, mis paneksid mõistma sotsiaalset konteksti ja kehtivaid norme.

Lisaks on veebikeskkonnad kavalalt üles ehitatud nii, et need söödaks tarbijatele ette kõneainet tekitavat sisu. Uusbergi sõnul on selge, et sotsiaalmeedias tekitab reaktsioone emotsionaalne sõnum – miski, mis puudutab kasutaja väärtusi, hinnanguid või arusaamu. Olgugi, et emotsioone tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed sõnumid, kuid sageli on lihtsam saada emotsionaalne reaktsioon kätte just negatiivse pealt. “Millegi vastu olemine on lihtsam kui millegi poolt olemine,” lisas Uusberg.

Psühholoog selgitas, et meediaplatvormide kasutajana panustab igaüks vastuolulise sisu tootmisesse, arvestades, et tarbijatel on tekkinud tunnetuslik arusaam, milline sõnum tõmbab tähelepanu ja saab reageeringut. Murumaa-Mengel kirjeldas, kuidas sotsiaalmeediaplatvormide ärimudelid näevad kõige tähtsama osana just tähelepanu. Paratamatult saavutavad seda kõige edukamalt hirm, viha ja negatiivsed tunded.

Siiski taandub negatiivse sisu nägemine tihti meie enda valikutele sotsiaalmeedias. Murumaa-Mengeli sõnade kohaselt peaks iga kasutaja vaatama kõigepealt otsa iseendale. “Kas ma äkki käin eriti tumedates urgastes ja näen ainult ühte tüüpi inimesi või inimkäitumist?” küsis ta. Sotsiaalmeedia ei ole must-valge ega hea või halb – kõik sõltub sellest, milliseid platvorme külastada ning milliste inimeste tegevust jälgida.

Inimesed ei ole sugugi nii kurjad kui sotsiaalmeedias tundub

Sotsiaalmeedia ei muuda inimesi olemuselt kurjemaks. Veebikeskkonnad lihtsalt manipuleerivad reaalsusega ning võimendavad tähelepanu nimel kurjuse väljendamist. Siiski ei tohiks ära unustada, et võimenduvad ka teised emotsioonid, millest võib olla väga palju kasu. “Kui seal toimuvad asjad, mis on sündinud sellest, et inimesed tahavad positiivset muutust luua, õiglust taastada, toetada kedagi, siis seal on täpselt samasugune võimendumise potentsiaal,” ütles Murumaa-Mengel, lisades, et nii sünnivad imelised asjad.

Seega, kurjad inimesed sotsiaalmeedias ei tähenda, et ühiskond tervikuna oleks muutumas aina kurjemaks. Tuleb välja, et muretsemiseks ei ole põhjust – tegelikult on suurem osa inimesi nagu sinagi. Head.