Esmapilgul ei erine ma teistest Eesti elanikest. Ka mu elulugu on tüüpiline: kasvasin üles Eesti väikelinnas, suviti töötasin ümbritsevatel põldudel ning olen lõpetanud riigigümnaasiumi. Nüüd kolisin kultuuripealinna, et koduriigi ülikoolis

Kohalikus kliimadebatis esindab ühte äärmust torukübaraga eestlane, keda iseloomustab oskus jätkuvas jätkusuutmatuses majandada oma maad ja vara ning kes näeb looduses vahendit kiirelt rikastumiseks. Teiselpool ületamatut ideoloogilist aeda vaatab talle

Ei ole hea tava panna küsimust pealkirja, kuid Juhan Peegli sajanda sünniaastapäevaga seoses see küsimus tekib. Kus on inimene, kelle täielik hingeasi on ajakirjanike õpetamine ja ajakirjandushariduse eest seismine ning

Ligikaudu 90% kõigist enesetappudest on toimunud vaimse haiguse tagajärjel.* Just, lugesite õigesti: haiguse tagajärjel. Alustuseks ütlen, et kuigi mu enda psühholoogiakraad on veel omandamisel, olen viimase kolme-nelja aasta jooksul ise

“Rainer, palun tee oma töövihik lahti ja näita, et sul on kodutöö tehtud.” “Õpetaja, ma ei saa, mul jäi töövihik koju. Ma tegin küll kodutöö ära, lihtsalt töövihik ununes. Päriselt

Tartu ülikool on austatud ülikool. Tartu ülikooli üle oleme uhked. See on parim ülikool Eestis ja siit sirguvad tulevased professionaalid. Tegijad aga peaksid suutma oma vigadest ja ebaõnnestumistest rääkida. Tihti

On palju asju, millest ei räägita. Üks neist on ÕIS.

Kuidas teha algajat autojuhti veelgi vaesemaks? Viime ta lõppastme koolitusele, kus ta küll väga palju tarkusi ei omanda, aga see-eest on tal lõbus autoga liuväljal liuelda. Paljud autojuhid rõõmustavad, kui

Umbes 100 aastat tagasi töötas ühe minu tuttava esivanem, kes oli haritud ja oskas kuut keelt, kelnerina kohalikus esinduslikus lokaalis, kuna seal sai korralikult jootraha. Tänapäeva Eestis on aga korralik jootraha