Nüüd, kus KOV valimised on läbi ja demokraatia pidu (valimispäev) on peetud, võime kogu sellest saagast veidike hinge tõmmata ja jälgida, kuidas moodustatakse koalitsioonid ning kes jäävad opositsiooni. Ajakirjandus aga

„Shit, is that my toast burning?“ Juhtub ka parimates peredes!

Olen ise käinud paljudel suvistel vabaõhuüritustel ning mõnikord tuleb üllatuseks see, et külastajaid ei lubata oma veega sisse. Lubage naerda! See on nii elementaarne asi. See ei tohiks olla midagi,

Sel kuul jätkab Riigikogu sotsiaalkomisjon kahe kollektiivse pöördumise arutelu kanepi raviotstarbelise kasutamise ja kanepituru reguleerimise küsimustes. Kanepi või mingi muu uimasti reguleerimise vajaduse asemel peaks arutelu olema suunatud keelupoliitika läbikukkumisele.

Mäletad, kui olid alles laps? Sa ainult tegid asju. Sa ei mõelnud endamisi, et „Millised võiksid olla võrreldavad väärtused pesapallil versus jalgpallil?“. Sa jooksid mänguväljakule ja mängisid pesapalli ja jalgpalli.

Eesti peavoolumeedias on järjest rohkem hakanud süvenema nähtus, kus suurteks arvamusliidriteks tembeldatakse kõiksuguste seletamatute võimetega sensitiive.

On saanud standardiks, et igal aastal pärast põhjalikku verivorstide ja praekapsa seedimist ilmub minu õlale väike kuratlik versioon minust, kes alati ütleb ühte ja sama: „Varsti, maia, nad tulevad“.