Mis rolli mängib jalgpall rahvusvahelisel areenil ning mida on oodata tulevaselt MM-ilt? Milles seisneb jalgpalli võlu ning milline on tema geopoliitiline mõju? Ringjoones otsivad vastuseid Hannes Hugo Urbla ja Daniel

Jürikuu üheksandal päeval jõudis eetrisse põnev Ringjoon. Rahvusvaheliste Suhete Ringi vilistlane Siim Juht, liige Mihkel Märtens ning saatekülaline Imar Koutchoukali arutlesid Iraani teemadel. Iraan, üks olulisemaid mängijaid Lähis-Idas, kes seisab vastamisi

2012. aasta kevadsemestrist korraldab Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ring (RSR) Tartu tudengipäevade ajal välispoliitika ja ajaloo teemalist mälumängu. Sel kevadel kolis mälumäng esimest korda raadiosse, et jõuda ka laiema publikuni.

Seekordses saates analüüsivad RSR-i liikmed Mikael Raihhelgauz ja Kaarel Kullamaa koos Riigiteadsute Seltsi liikmetega Vahur Hollo ja Karl Ander Aleksiusega Eesti haridusmaastikul toimuvat. Esimeseks teemaks on tasuline kõrgharidus, kus peamiseks

Mihkel Märtens, Peeter Pals ja Laura Toomlaid analüüsivad Saudi Araabias toimuvaid muudatusi, mida dikteerib nooruke kroonprints Mohammed bin Salman. Reformimeelne kroonprints on tugevalt asunud võitlema riigis lokkava korruptsiooniga ning fundamentaalsete

Seoses 2018 – 2022 toimuvate olümpiamängudega ja pingete kasvuga Korea poolsaarel tekib tahes-tahtmata küsimus, kas Aasia on muutumas uueks maailma fookuseks. Kas Aasia kaaperdab olümpiamängud? Vene sportlased jäid suures osas

Ringjoone stuudios arutasid Laura Oolup ning Johannes Voltri sellest, mida tõi endaga kaasa aasta 2017 välispoliitikas. Sündmused pandi ritta ning vaieldi, kas koduse mätta otsast vaadelduna pidada tähtsamaks Eesti eesistumist

Ringjoon on filosoofilisem kui eales varem. Vihmasel oktoobriõhtul arutame Generaadios, kuidas mõista aega, kas ideoloogiad on välja surnud ja milleks meile revolutsioonid. 23. oktoobri saates olid Mikael Raihhelgauz, Andres Reimann ja

Ligi neli aastat kestnud konflikt Ida-Ukrainas on unustuste hõlma vajunud. Kui vahel harva on kuulda sõjategevuse hetkeolukorrast, siis kujunevast humanitaarkriisist ei paotada sõnagi. Riigis, kus on ligi 1,6 miljonit sisepõgenikku