„Seda võib olla raske iseendale tunnistada, kuid sotsiaalmeedias vaidlemine ning petitsioonide allkirjastamine päriselu tegelikult paremaks ei muuda,” kirjutas 4jalehe seitsmes juhtkiri. Need mõtted peavad paika ka täna, kuna sõja lõppemiseks ei piisa Putini Instagrami piltide alla kommenteerimisest.

Sõja algusest saati on tekkinud sotsiaalmeediaaktiviste, kes rohkemal või vähemal määral proovivad kaasa aidata sõjapõgenike elukvaliteedi tõstmisele ja sõja vastu võitlemisele. Kontrollitud informatsiooni ja uudiste jagamine on igati teretulnud, et me ei unustaks õudusi, mis toimuvad meist vaid paari tuhande kilomeetri kaugusel, ent naeruväärselt tühistel üleskutsetel ei ole mõtet. Näiteks on hakatud allkirju koguma, et võidelda Putini režiimi vastu. Kas see tõesti peaks teda takistama?

Nagu koroonapandeemia alguses, üritavad kuulsused ka sõjaga seotud teemadel „aidata”. Kuid kas videopöördumine sõnadega „Putin, palun lõpeta sõda” tõesti ka midagi aitab? Või kaheminutiline noomiv luuletus, milles autor kujutab ette, et ta on Putini ema.

Sotsiaalmeediaaktivism on kõige lihtsam viis, kuidas tekitada endas tunne, et aitad võidelda suure eesmärgi nimel, ent tegelikkuses ei tehta midagi ära. Tasub jääda kontrollitud info jagamise ning võimalusel raha või hädavajalike asjade annetamise manu.