Annelinna kimbutab valgusreostus, kurgikasvataja soovitab pimendavaid kardinaid

Published On: December 22, 2019By

Päevad on valged, ööd on pimedad. Või tähendab… ööd peaksid olema pimedad. Maakera põleb aina eredama leegiga, kuid siiani suhtuvad ametnikud sellesse kui pelgalt pseudoprobleemi. Siiski avaldab valgusreostus mõju nii inimeste kui ka loomade elule.

Kolinud augusti lõpus Tartusse Annelinna, hakkas minu tähelepanu köitma öösel taevas kumav kollane ja küllaltki ere valgus. Kui uurisin valguse allika kohta lähemalt, oli asi selge – tegemist on AS Grüne Fee kasvuhoonetega, kus kasvatatakse aastaringselt kurki, maitserohelist ning salatit. Tekib tunne, nagu elaksin Tartu oma Area 51 kõrval. Pärast esimest ööd Tartus sain ka aru, et minu uni ei saa öise valguskuma tõttu enam rahulik olema. 

Valgusreostus on tarbetu valgus, mis tekib tänava-, fassaadi- ja reklaamvalgustite halva projekteerimise või taevasse suunamise kaudu. Kuna elusorganismid toetuvad valgusele, siis on aina suureneva valgusmüra tõttu loomade päevane tsükkel segi aetud. Öiste röövloomade jahipidamine on raskendatud ning loomade ja lindude orienteerumisvõime on häiritud. Rändlindude suunataju segavad kõrghoonete valgustid ning öiste tolmendajate hukkumine suureneb nende väikese taluvusläve tõttu. 

Annelinna vaade Grüne Feele. Autor: Britt-Kathleen Mere. 

Valgusreostus on ökosüsteemile juba praeguseks märgatavat mõju avaldanud. Ameerika Ühendriikides viidi läbi viieaastane uuring (Cabrera‐Cruz et al., 2019) tehisvalguse mõjust rändlindude lendamise kõrgusele. Kevadrände ajal lendasid linnud üle linnade märkimisväärselt kõrgemalt kui maakohtades, vastavalt 1107 m ja 1061 m kõrguselt. Kuna kõrgemalt lendamiseks kulub lindudel rohkem energiat, on sellest mõjutatud ka rändlindude suremus. 

Aastas surevad miljonid vastkoorunud merikilpkonnad, kes ei jõua tehisvalguse tõttu merre. “Seda probleemi on uurinud IDA (International Dark Sky Association),” selgitab astronoom Mario Mars. “Nad ei jõua mereni, seetõttu et nad hakkavad hoopis linna poole minema, kuna linn on ka nende jaoks atraktiivne. Kui nad lõpuks taipavad, et vesi vastu ei tule, on nad juba liiga väsinud.”

Arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti festivali Tartu Valgus peakorraldaja Elo Liivi sõnul on inimeste närvisüsteemi tasakaal seotud loodusrütmidega. “Valgus on füüsikaliselt võnkeline nagu ka heli. Tegemist on vibratsiooniga, mis läbib meie planeedi kõikide olendite kehasid 24/7. Kui valgust on liiga palju, siis võiks seda kirjeldada sama terminiga kui heli korral: müra. Liigne müra ei lase puhata. Heaks puhkamiseks vajame võimalikult vaikset ja pimedat kohta. Kui seda pole võimalik leida, on keha rütmid ja puhkus häiritud,” selgitab Liiv. 

“Pikaajaline häiritud olek ruineerib ning paneb depressiivselt ja vägivaldselt käituma, teeb organismi haigustele vastuvõtvamaks, segab orienteerumist, paljunemist, liikide ellujäämist,” sedastab Liiv. Liiv lisab, et valgusreostus ei ole probleem ainult välismaal: ligi 70 protsenti eestlastest ei näe oma elukoha tõttu Linnuteed selle täies hiilguses. ”Linnutee on justkui reostuse mõõtühik – mida vähem näeme taevas tähti, seda suurema reostuses elame”.”

Vaade Nõlvaku teelt. Autor: Britt-Kathleen Mere. 

Kurgikasvataja ja ametnikud soovitavad paksemaid kardinad

Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus kinnitab, et tegemist on olulise teemaga, ent Eestis sellealane regulatsioon puudub. “Sinu mure kõige kiirem-lihtsam lahendus ehk nö personaalne hädaabi võiks olla pimendavate kardinate hankimine,” soovitab Vahtrus.

Keskkonnaamet Annelinna elanike valgusmürast tingitud probleemi kommenteerida ei soovinud ning lükkas kommenteerimise Tartu linna kaela, kes omakorda jättis probleemi Luunja valla kommenteerida. Ka Luunja vallavanem Aare Anderson toob välja valgusreostuse regulatsiooni puudumise Eestis, millega Anderson lükkab enda õlgadelt vastutuse. Ta arutleb ka valgusreostuse mõju üle: “Kuid nii palju, kui olen vastavat infot uurinud, siis valguse tegelikud keskkonnamõjud ökosüsteemidele võivad olla arvestatavad, reostus võib ka inimestele olla kohati häiriv.” 

Annelinna valgusreostusele kaasa aitav AS Grüne Fee hinnangul ei tule valgusreostus ainult nende kasvuhoonetest: “Kuna piirneme vahetult linnaga, kus elab 100 000 inimest, siis on see, mida “valgusreostusena” käsitlete, linna tänavavalgustuse ning kasvuhoonetest lähtuva valgusvoo koosmõju. “Reostuse” kaotamiseks peaksime loobuma mõlemast,” sedastab ettevõtte juhataja Raivo Külasepp.

Lisaks toob Külasepp välja positiivse tagasiside kasvuhoonete läheduses elavatelt inimestelt: “Kõige pimedamal ajal on lisavalgusest nii füüsiliselt kui emotsionaalselt abi olnud. Selle kinnituseks ka Anne tööstuspiirkonna külje all asuva Vikerkaare elurajooni jätkuv arendamine.” Külasepp soovitab valgusele tundlikumatele inimestele ka lahendust: tuleks soetada pimendavad kardinad. Ettevõte lubab jätkuvalt tegeleda energiasäästlike lahenduste otsimise ja arendamisega.

“Pimendavate kardinate soovitamine on tüüpiline. Seda ei saa aga õigeks pidada,” ütleb Mars. “Luunja kasvuhoonete poolt tekitatava valgusreostuse probleemi on ametnikud korduvalt soovitanud pimendavate kardinatega lahendada.” 

 

Seaduse silmis ei ole midagi ebakorrektset, kuna valgusreostuse regulatsioonid puuduvad

Liivi sõnul pole osaliste suhtumine kiita, ent toob keskkonnavaenuliku käitumise põhjusena välja rahapuuduse, mille tõttu pole kasutusele võetud paremaid meetmeid. Ta lisab, et klaaspinnad on suured ja ümberehitamised kallid ning et rikkamate riikide kasvuhoonetel kasutatakse spetsiaalseid tagasipeegeldavaid klaase, mis valgust seestpoolt välja ei laseks, aga päikesevalgust sisse küll. “Valgusallikad peaks kindlasti olema ülevalt kaetud, et valgus taeva poole raisku ei läheks. Sellised peegeldavad klaasid annaks võimaluse säästa ka energiat ja suureneks valgusallikate efektiivsus. Poleks vaja nii palju valgusteid, kui praegu on,” sedastab Liiv. Teise variandina pakub Liiv välja teadlaste poolt välja arendatud automaatsed kardinaid, mis samuti valgusreostusel tekkida ei lase. 

2015. aastal sai palju tähelepanu uus atmosfääriõhu kaitse seadus, milles püüti esimesi valgusreostust tõkestavaid regulatsioone seadusesse lisada, ent riigikogule esitatud kujul see lugemist ei läbinud. Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamusel polnud seaduses välja toodud punkt valgusreostuse kohta hästi läbi mõeldud, lisatakse ka, et kogu seadus on liiga laialivalguv ja hüplik. Eesti Vee-ettevõtete Liit palus tuvastada, kirjeldada ja analüüsida atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu sotsiaalset mõju ning tuua välja põhimõtted, mille alusel rakendusakte koostama hakata. Tol korral edastas Mars enda sõnul ministeeriumile hulgaliselt ettepanekuid valgusreostuse piiramiseks, kuid astronoomi nõuandeid ignoreeriti. Praeguses atmosfääriõhu kaitse seaduses puudub valgusreostusele viide täielikult. Ainult keskkonnaseadustiku üldosas on valgus märgitud üheks heite liigiks.

Emajõe ääres, Väike-Turu tänaval. Autor: Erik Kiviselg. 

Elo Liivi arvates pole Eestis tehtud piisavalt valgusreostuse ära hoidmiseks ja inimeste teadlikkuse tõstmiseks, et vältida valguse raiskamist. “Halb valgus raiskab elektrit ja teiseks rikub elusolendite tervist. Tartu Valgus on seadnud üheks eesmärgiks valgusreostusest kõnelemise ja inimeste harimise läbi mitme tasandi. Esiteks, et oleks rohkem spetsialiste, kes oskaks valgusteid valida ja suunata ning et oleks ka tarkasid tarbijaid, kes oskaks head valgust nõuda.” 

Liiv toob heaks näiteks Helsingi linna, kus kavandatakse mereäärset valgustust, milles arvestatakse nahkhiirtele ja öölindudele mõeldud lennukoridoridega. Liiv käib ka rahvusvahelistel valgusreostusega tegelevatel konverentsidel: “Tulin just Lyonist, LUCI konverentsilt, kus räägiti, kuidas peale Londoni sildade valguslahenduse muutmist tulid jõgedesse tagasi teatud kalaliigid, mille populatsioon vahepeal kiratsenud oli. Enne oli valgus silla alt otse jõele suunatud ja liiga intensiivne – kalad ei saanud valgusest läbi ujuda ja nende liikumine oli häiritud.”

Astronoom Mario Marsi hinnangul peaks nii inimesed kui ka omavalitsused ise valguskasutust kriitilisemalt reguleerima. “Kirikutornid on kõik valgustatud. See on tore, muinsuskaitseobjekte võiks illumineerida, et jätta turistidele muljet, aga ega turistid neid öösel kahe-kolme ajal ei imetle,” toob Mars välja ühe probleemi. Mars soovitab inimestel kasutada valgustust ainult siis, kui seda ka tegelikkuses vaja läheb. “Varem või hiljem tuleb ka Euroopa Liidus direktiiv, mis kohustab meid valgusreostust piirama,” on Mars veendunud.

“Lahendus olukorrale algab igast inimesest ka eraldi. Kui meil pole jaksu riiki või firmasid suunata, siis vähemalt saaksime ise oma elus teha ära nii palju kui võimalik ja ka sellest oleks valgusreostuse võtmes palju abi,” ütleb Liiv. “Inimene on ainult üks pisike osa muust loodusest, me peaks kõige ja kõigiga arvestama. Mida enam arvestame loodusega, seda tervislikum on see ka inimesele.”

 

Allikad:

Cabrera‐Cruz SA, Smolinsky JA, McCarthy KP, Buler JJ (2019). Urban areas affect flight altitudes of nocturnally migrating birds. Journal of Animal Ecology 00: 1– 15. https://doi.org/10.1111/1365-2656.13075

 

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Annelinna kimbutab valgusreostus, kurgikasvataja soovitab pimendavaid kardinaid

Published On: December 22, 2019By

Päevad on valged, ööd on pimedad. Või tähendab… ööd peaksid olema pimedad. Maakera põleb aina eredama leegiga, kuid siiani suhtuvad ametnikud sellesse kui pelgalt pseudoprobleemi. Siiski avaldab valgusreostus mõju nii inimeste kui ka loomade elule.

Kolinud augusti lõpus Tartusse Annelinna, hakkas minu tähelepanu köitma öösel taevas kumav kollane ja küllaltki ere valgus. Kui uurisin valguse allika kohta lähemalt, oli asi selge – tegemist on AS Grüne Fee kasvuhoonetega, kus kasvatatakse aastaringselt kurki, maitserohelist ning salatit. Tekib tunne, nagu elaksin Tartu oma Area 51 kõrval. Pärast esimest ööd Tartus sain ka aru, et minu uni ei saa öise valguskuma tõttu enam rahulik olema. 

Valgusreostus on tarbetu valgus, mis tekib tänava-, fassaadi- ja reklaamvalgustite halva projekteerimise või taevasse suunamise kaudu. Kuna elusorganismid toetuvad valgusele, siis on aina suureneva valgusmüra tõttu loomade päevane tsükkel segi aetud. Öiste röövloomade jahipidamine on raskendatud ning loomade ja lindude orienteerumisvõime on häiritud. Rändlindude suunataju segavad kõrghoonete valgustid ning öiste tolmendajate hukkumine suureneb nende väikese taluvusläve tõttu. 

Annelinna vaade Grüne Feele. Autor: Britt-Kathleen Mere. 

Valgusreostus on ökosüsteemile juba praeguseks märgatavat mõju avaldanud. Ameerika Ühendriikides viidi läbi viieaastane uuring (Cabrera‐Cruz et al., 2019) tehisvalguse mõjust rändlindude lendamise kõrgusele. Kevadrände ajal lendasid linnud üle linnade märkimisväärselt kõrgemalt kui maakohtades, vastavalt 1107 m ja 1061 m kõrguselt. Kuna kõrgemalt lendamiseks kulub lindudel rohkem energiat, on sellest mõjutatud ka rändlindude suremus. 

Aastas surevad miljonid vastkoorunud merikilpkonnad, kes ei jõua tehisvalguse tõttu merre. “Seda probleemi on uurinud IDA (International Dark Sky Association),” selgitab astronoom Mario Mars. “Nad ei jõua mereni, seetõttu et nad hakkavad hoopis linna poole minema, kuna linn on ka nende jaoks atraktiivne. Kui nad lõpuks taipavad, et vesi vastu ei tule, on nad juba liiga väsinud.”

Arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti festivali Tartu Valgus peakorraldaja Elo Liivi sõnul on inimeste närvisüsteemi tasakaal seotud loodusrütmidega. “Valgus on füüsikaliselt võnkeline nagu ka heli. Tegemist on vibratsiooniga, mis läbib meie planeedi kõikide olendite kehasid 24/7. Kui valgust on liiga palju, siis võiks seda kirjeldada sama terminiga kui heli korral: müra. Liigne müra ei lase puhata. Heaks puhkamiseks vajame võimalikult vaikset ja pimedat kohta. Kui seda pole võimalik leida, on keha rütmid ja puhkus häiritud,” selgitab Liiv. 

“Pikaajaline häiritud olek ruineerib ning paneb depressiivselt ja vägivaldselt käituma, teeb organismi haigustele vastuvõtvamaks, segab orienteerumist, paljunemist, liikide ellujäämist,” sedastab Liiv. Liiv lisab, et valgusreostus ei ole probleem ainult välismaal: ligi 70 protsenti eestlastest ei näe oma elukoha tõttu Linnuteed selle täies hiilguses. ”Linnutee on justkui reostuse mõõtühik – mida vähem näeme taevas tähti, seda suurema reostuses elame”.”

Vaade Nõlvaku teelt. Autor: Britt-Kathleen Mere. 

Kurgikasvataja ja ametnikud soovitavad paksemaid kardinad

Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus kinnitab, et tegemist on olulise teemaga, ent Eestis sellealane regulatsioon puudub. “Sinu mure kõige kiirem-lihtsam lahendus ehk nö personaalne hädaabi võiks olla pimendavate kardinate hankimine,” soovitab Vahtrus.

Keskkonnaamet Annelinna elanike valgusmürast tingitud probleemi kommenteerida ei soovinud ning lükkas kommenteerimise Tartu linna kaela, kes omakorda jättis probleemi Luunja valla kommenteerida. Ka Luunja vallavanem Aare Anderson toob välja valgusreostuse regulatsiooni puudumise Eestis, millega Anderson lükkab enda õlgadelt vastutuse. Ta arutleb ka valgusreostuse mõju üle: “Kuid nii palju, kui olen vastavat infot uurinud, siis valguse tegelikud keskkonnamõjud ökosüsteemidele võivad olla arvestatavad, reostus võib ka inimestele olla kohati häiriv.” 

Annelinna valgusreostusele kaasa aitav AS Grüne Fee hinnangul ei tule valgusreostus ainult nende kasvuhoonetest: “Kuna piirneme vahetult linnaga, kus elab 100 000 inimest, siis on see, mida “valgusreostusena” käsitlete, linna tänavavalgustuse ning kasvuhoonetest lähtuva valgusvoo koosmõju. “Reostuse” kaotamiseks peaksime loobuma mõlemast,” sedastab ettevõtte juhataja Raivo Külasepp.

Lisaks toob Külasepp välja positiivse tagasiside kasvuhoonete läheduses elavatelt inimestelt: “Kõige pimedamal ajal on lisavalgusest nii füüsiliselt kui emotsionaalselt abi olnud. Selle kinnituseks ka Anne tööstuspiirkonna külje all asuva Vikerkaare elurajooni jätkuv arendamine.” Külasepp soovitab valgusele tundlikumatele inimestele ka lahendust: tuleks soetada pimendavad kardinad. Ettevõte lubab jätkuvalt tegeleda energiasäästlike lahenduste otsimise ja arendamisega.

“Pimendavate kardinate soovitamine on tüüpiline. Seda ei saa aga õigeks pidada,” ütleb Mars. “Luunja kasvuhoonete poolt tekitatava valgusreostuse probleemi on ametnikud korduvalt soovitanud pimendavate kardinatega lahendada.” 

 

Seaduse silmis ei ole midagi ebakorrektset, kuna valgusreostuse regulatsioonid puuduvad

Liivi sõnul pole osaliste suhtumine kiita, ent toob keskkonnavaenuliku käitumise põhjusena välja rahapuuduse, mille tõttu pole kasutusele võetud paremaid meetmeid. Ta lisab, et klaaspinnad on suured ja ümberehitamised kallid ning et rikkamate riikide kasvuhoonetel kasutatakse spetsiaalseid tagasipeegeldavaid klaase, mis valgust seestpoolt välja ei laseks, aga päikesevalgust sisse küll. “Valgusallikad peaks kindlasti olema ülevalt kaetud, et valgus taeva poole raisku ei läheks. Sellised peegeldavad klaasid annaks võimaluse säästa ka energiat ja suureneks valgusallikate efektiivsus. Poleks vaja nii palju valgusteid, kui praegu on,” sedastab Liiv. Teise variandina pakub Liiv välja teadlaste poolt välja arendatud automaatsed kardinaid, mis samuti valgusreostusel tekkida ei lase. 

2015. aastal sai palju tähelepanu uus atmosfääriõhu kaitse seadus, milles püüti esimesi valgusreostust tõkestavaid regulatsioone seadusesse lisada, ent riigikogule esitatud kujul see lugemist ei läbinud. Eesti Keemiatööstuse Liidu arvamusel polnud seaduses välja toodud punkt valgusreostuse kohta hästi läbi mõeldud, lisatakse ka, et kogu seadus on liiga laialivalguv ja hüplik. Eesti Vee-ettevõtete Liit palus tuvastada, kirjeldada ja analüüsida atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu sotsiaalset mõju ning tuua välja põhimõtted, mille alusel rakendusakte koostama hakata. Tol korral edastas Mars enda sõnul ministeeriumile hulgaliselt ettepanekuid valgusreostuse piiramiseks, kuid astronoomi nõuandeid ignoreeriti. Praeguses atmosfääriõhu kaitse seaduses puudub valgusreostusele viide täielikult. Ainult keskkonnaseadustiku üldosas on valgus märgitud üheks heite liigiks.

Emajõe ääres, Väike-Turu tänaval. Autor: Erik Kiviselg. 

Elo Liivi arvates pole Eestis tehtud piisavalt valgusreostuse ära hoidmiseks ja inimeste teadlikkuse tõstmiseks, et vältida valguse raiskamist. “Halb valgus raiskab elektrit ja teiseks rikub elusolendite tervist. Tartu Valgus on seadnud üheks eesmärgiks valgusreostusest kõnelemise ja inimeste harimise läbi mitme tasandi. Esiteks, et oleks rohkem spetsialiste, kes oskaks valgusteid valida ja suunata ning et oleks ka tarkasid tarbijaid, kes oskaks head valgust nõuda.” 

Liiv toob heaks näiteks Helsingi linna, kus kavandatakse mereäärset valgustust, milles arvestatakse nahkhiirtele ja öölindudele mõeldud lennukoridoridega. Liiv käib ka rahvusvahelistel valgusreostusega tegelevatel konverentsidel: “Tulin just Lyonist, LUCI konverentsilt, kus räägiti, kuidas peale Londoni sildade valguslahenduse muutmist tulid jõgedesse tagasi teatud kalaliigid, mille populatsioon vahepeal kiratsenud oli. Enne oli valgus silla alt otse jõele suunatud ja liiga intensiivne – kalad ei saanud valgusest läbi ujuda ja nende liikumine oli häiritud.”

Astronoom Mario Marsi hinnangul peaks nii inimesed kui ka omavalitsused ise valguskasutust kriitilisemalt reguleerima. “Kirikutornid on kõik valgustatud. See on tore, muinsuskaitseobjekte võiks illumineerida, et jätta turistidele muljet, aga ega turistid neid öösel kahe-kolme ajal ei imetle,” toob Mars välja ühe probleemi. Mars soovitab inimestel kasutada valgustust ainult siis, kui seda ka tegelikkuses vaja läheb. “Varem või hiljem tuleb ka Euroopa Liidus direktiiv, mis kohustab meid valgusreostust piirama,” on Mars veendunud.

“Lahendus olukorrale algab igast inimesest ka eraldi. Kui meil pole jaksu riiki või firmasid suunata, siis vähemalt saaksime ise oma elus teha ära nii palju kui võimalik ja ka sellest oleks valgusreostuse võtmes palju abi,” ütleb Liiv. “Inimene on ainult üks pisike osa muust loodusest, me peaks kõige ja kõigiga arvestama. Mida enam arvestame loodusega, seda tervislikum on see ka inimesele.”

 

Allikad:

Cabrera‐Cruz SA, Smolinsky JA, McCarthy KP, Buler JJ (2019). Urban areas affect flight altitudes of nocturnally migrating birds. Journal of Animal Ecology 00: 1– 15. https://doi.org/10.1111/1365-2656.13075