Mõjukaim üliõpilane Allan Aksiim, kellest paljud tudengid pole kuulnudki

Published On: December 18, 2018By

Tartu Ülikooli üliõpilasesindust (TÜÜE) juhib Allan Aksiim alates lõppeva aasta märtsi keskelt. Viimane suurem TÜÜE ristikäik Aksiimi juhtimise all on hiljuti lansseeritud ÕIS2 tagasisidestamine, mida valjult sosistades mainib Aksiimile Mona Sõukand, TÜÜE liikmehaldusspetsialist, kes on terve intervjuu esimehe kõrval istunud.

SALAPÄRANE MEES: Vaatamata sellele, et Allan Aksiimi võib pidada positsiooni järgi üheks mõjukaimaks tudengiks Tartu Ülikooli hierarhias, ei tea paljud tudengid temast mitte midagi.

Aksiimi sõnul on ta tõstatanud ka teema, mis nüüdsest keelab ühikast ilma kuue kuu pikkuse ette teatamiseta kedagi välja visata ning pooldab doktorantide kõrgemat stipendiumi.

Küsimuse peale, kas ta kavatseb psühholoogiaõpingud lõpule viia, vastab Aksiim, et tegelikult ei kavatse.

Allan Aksiim on 27-aastane Lääne-Virumaalt pärit noormees, kes on ülikoolis õppinud juba pikka aega: ta on arvel olnud üle kaheksa aasta. Selle ajaga on tal ette näidata üks bakalaureusekraad keskkonnakorralduses. Samuti on ta veetnud neli aastat Johann Skytte poliitikauuringute instituudi magistriõppes, kust ta lahkus diplomita.

Praegu on ta hoopiski psühholoogia esmakursuslane. Selle eriala lõpetamisele ta samuti ilmselt ei jõua. Küsimuse peale, kas ta kavatseb psühholoogiaõpingud lõpule viia, vastab Aksiim, et tegelikult ei kavatse. ,,Ma eelistaks võtta sealt mingeid aineid, mis on mulle sümpaatsed,” ütleb Aksiim ja lisab, et ta ei ole pärast septembrit väga koolis jõudnud käia. 

Aksiimile heidetakse ette, et ta nii kauaks on ülikooli jäänud. ,,Nojah, ma arvan, et neil on õigus,” ütleb Aksiim, kuid lisab, et üliõpilaskonna keskmine vanus on kasvanud ja seega esindab ta enda sõnul tudengeid vanemana paremini. Lisaks mainib Aksiim ära, et kuna tegu on sisuliselt täiskohaga tööga, siis õppida ongi selle kõrvalt raske. 

Sotside Tartu esinumbril Heljo Pikhofil on Aksiimi kohta ainult häid sõnu jagada ning ta ütleb, et tema väärtushinnangud on paigas. Nii Pikhof kui Kangilaski soovivad teda uuesti sotside ridades kandideerimas näha. 

Oma endiste ja praeguste kolleegide sõnul on Allan Aksiim meeskonnamängija. Teda kiidavad nii üliõpilasesinduse kaasliikmed kui ka endised sotsidest parteikaaslased, kes nimetavad Aksiimi asjalikuks ja tegusaks. Aksiimi kunagi sotsidesse meelitanud Gea Kangilaski vastab suure õhinaga küsimusele, kas sotsid sooviksid Aksiimiga tulevikus koostööd teha ,,Muidugi!”. Samamoodi kiidab teda ka endine TÜÜE liige Laura Zirel: ,,Ta on üliõpilasesindusest loonud üliõpilastele usaldusväärse koha.”

Selja taga poliitkarjäär

Allan Aksiim kuulus aastatel 2012–2018 Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda, kust ta pidi aga lahkuma, sest üliõpilasesinduse esimees ei tohi hea tava järgi erakonda kuuluda. “Ma unistan ühiskonnast, kus kõigil oleks võrdne võimalus midagi saavutada,” sõnab Aksiim oma maailmavaate kohta.

Kohalike omavalitsuste valimistel eelmise aasta sügisel kogus Aksiim 37 häält. Volikokku ta ei pääsenud, kuid erakonnakaaslased kiidavad teda. Sotside Tartu esinumbril Heljo Pikhofil on Aksiimi kohta ainult häid sõnu jagada ning ta ütleb, et tema väärtushinnangud on paigas. Nii Pikhof kui Kangilaski soovivad teda uuesti sotside ridades kandideerimas näha. Aksiim aitas sotsidel ka valimisprogrammi koostada.

Väärtused, mille eest Aksiim sotsiaaldemokraadina seisis, olid eelkõige tehnoloogilised. Kangilaski väidab, et Aksiimi põhiteema erakonnas oli tulevikutehnoloogiate ja tulevikumaailma mõtestamine. Kokkupuude tehnoloogiaga on Aksiimil veel praegugi olemas – ta on ka Tuleviku Tehnoloogiate Sihtasutuse (TTSA) juhatuse esimees. TTSA tegeleb oma kodulehe järgi ühiskonna ettevalmistamisega sellisteks tehnoloogiateks nagu tehissintellekt, virtuaalreaalsus ja isesõitvad autod.

Tõus TÜÜE esimeheks

Allan Aksiim sai konkursi käigus võimule mõned kuud pärast seda, kui umbusaldati üliõpilasesinduse eelmist esimeest Taavi Vanaveskit, kellele sai saatuslikuks kehv suhtlus ja segane olukord tema palganumbriga. Aksiimi sõnul olid suhtlusest tulenevad probleemid kuhjunud suureks: ,,Endise esimehe enda võime asju kommunikeerida ei olnud kõige parem”. Seda tunnistab ka Vanaveski ise, kes sõnab, et ta andis tõepoolest inimestele vähe hingamisruumi ning oli liiga äkilise loomuga. 

SAATUSLIK KEEVAVERELISUS: TÜÜE volikogu umbusaldas endist esimeest Taavi Vanaveskit suhtlus- ja eelarveprobleemide tõttu.

Vanaveski keevaverelisus oli seotud tema sõnul ülla eesmärgiga anda raha otse erinevatele tudengiorganisatsioonidele, mitte neid koondavale Üliõpilaskonna Sihtasutusele (ÜKSA), mida tuntakse üliõpilaste seas OLE ROHKEM nime järgi. Üliõpilasesinduse endiste esimeeste ja ÜKSA vahel sõlmitud rahaliste lepingute mitte austamine tõi kaasa pinged. Kusjuures endised üliõpilasesinduse esimehed Martin Noorkõiv ja Reelika Alunurm olid ja on siiani ÜKSAga liikmeliselt seotud.

Nii läksidki Vanaveski ja ÜKSA omavahel kraaklema, mis lõpuks päädis umbusaldusega 20. detsembril 2017. Vanaveski umbusaldamise poolt hääletas 11 üliõpilasesinduse volikogu liiget 20st.

Lühidalt kokkuvõttes käib Aksiim rohketel koosolekutel, aruteludel ja konverentsidel oma arvamust avaldamas.

Praegu on Aksiim võtnud aga asja tasakaalukalt käsile ning ütleb, et üliõpilasesindus otsustas järgmisel aastal ÜKSA üritusi mitte rahastada, kuid tahab siiski mõistlikke suhteid nendega jätkata.

Üliõpilasesinduses on toimunud põhjalik verevahetus: eelmisest volikogust jätkas praeguses koosseisus vaid üks inimene. Aksiim tundis märtsis esimehena alustades, et esinduse töörahu ja sellega seonduv oli häiritud. Verevahetus on oma töö teinud. Ka Vanaveski nimetab praegust üliõpilasesinduse atmosfääri meeldivaks. ,,Meil käis selline draama ja tsirkus,” ütleb Vanaveski.

ABILINE ALATI OLEMAS: Terve intervjuu ajal oli Aksiimi kõrval TÜÜE liikmehaldusspetsialist Mona Sõukand, kes esimeest vajadusel aitas.

Tegeleb peamiselt arvamuse avaldamisega

Lühidalt kokkuvõttes käib Aksiim rohketel koosolekutel, aruteludel ja konverentsidel oma arvamust avaldamas. Ta sõnab, et tema töö on suuremas osas reageerimine – olla õigel ajal õiges kohas ja vajadusel oma sõna sekka öelda. Konkreetseid tegusid lisaks igapäevastele koosviibimistele palju ei paista. Pärast väikest mõttepausi mainib ta ära doktorantide stipendiumi eest seismise ning uue õppeinfosüsteemi testimise. Lisaks tegi Aksiim ametisse saades ülikoolile pahameelt ÕISi tagasisidestamise kohta, sest tema sõnutsi oli üliõpilasesindusel informatsiooni selle toimimise kohta liiga vähe. 

Side Tartu Ülikooli ja üliõpilasesinduse vahel pole just eriti hea. Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm ei oska näiteks öelda, millega üliõpilasesindus tegeleb ning soovitab seda neilt endilt küsida.

Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm ütleb, et ta ei tohi avaldada, kui palju Allan Aksiim palka saab. Aksiim ise seda numbrit ei varja. Esimehe töö eest saab ta 896 eurot brutokuupalka. Töö vastab ametlikult 0,8 koormusele. Samas tõdeb ta, et tema töö on hetkel 1,0–1,3-laadse koormusega.

Kuigi Aksiimi sõnade järgi teeb ta tööd rohkem, kui palka saab, siis sellegipoolest on tema arust praegune palk optimaalne ning juurde ta seda ei vaja. Kuigi endise esimehe Taavi Vanaveski soov oli palgaandmeid ning päevakavasid avalikustada, siis Aksiim arvab, et see pole vajalik. “Laiemalt mulle tundub, et on mingid asjad, mille avaldamisest poleks tolku, sest inimesed ei saaks sellest aru,” sõnab Aksiim.

POLE PAHA: Allan Aksiimile maksab ülikool brutokuupalka 896€.

Üliõpilasesinduse kehv side ülikooliga

Side Tartu Ülikooli ja üliõpilasesinduse vahel pole just eriti hea. Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm ei oska näiteks öelda, millega üliõpilasesindus tegeleb ning soovitab seda neilt endilt küsida. Ka Aksiim vastab kahe organisatsiooni omavahelisest suhtlusest naerulsui, et kommunikatsiooniosakond on üldse huvitav asi.

Samuti on üliõpilasesinduse ülesanne ka ülikoolil silma peal hoidmine. Aksiimi sõnul on oht otsustamisest kõrvale jääda konstantne. Ülikooli tagatubades tehtavaid salajasi otsuseid mainis ka endine esimees Taavi Vanaveski, kelle sõnul ei ole see normaalne, et ülikool õpilasesindust otsuste tegemisel alati ei kaasa.

Kuigi ülikooli ja TÜÜE vahel suhtlus hiilgavalt ei toimi, siis Aksiim lubab omalt poolt teha kõik, et end ja üliõpilasesindust pildis hoida. Kui aga küsida ülikooli peal, kes on Allan Aksiim või kes on TÜÜE esimees, kõlab tihti vastus “pole õrna aimugi”.

Allan Aksiim on võimul kuni 2019. aasta sügiseni, mil lõpeb tema mandaat üliõpilasesinduses. Uuesti kandideerimise kohta jätab Aksiim otsad lahtiseks ning sõnab: ,,Ei luba midagi, ei ole poolt ega vastu, oleneb sellest, mis tüüpi inimesed on sellest huvitatud ja keda TÜÜE-l vaja on.”

Fotod: Joonas Sisask

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Mõjukaim üliõpilane Allan Aksiim, kellest paljud tudengid pole kuulnudki

Published On: December 18, 2018By

Tartu Ülikooli üliõpilasesindust (TÜÜE) juhib Allan Aksiim alates lõppeva aasta märtsi keskelt. Viimane suurem TÜÜE ristikäik Aksiimi juhtimise all on hiljuti lansseeritud ÕIS2 tagasisidestamine, mida valjult sosistades mainib Aksiimile Mona Sõukand, TÜÜE liikmehaldusspetsialist, kes on terve intervjuu esimehe kõrval istunud.

SALAPÄRANE MEES: Vaatamata sellele, et Allan Aksiimi võib pidada positsiooni järgi üheks mõjukaimaks tudengiks Tartu Ülikooli hierarhias, ei tea paljud tudengid temast mitte midagi.

Aksiimi sõnul on ta tõstatanud ka teema, mis nüüdsest keelab ühikast ilma kuue kuu pikkuse ette teatamiseta kedagi välja visata ning pooldab doktorantide kõrgemat stipendiumi.

Küsimuse peale, kas ta kavatseb psühholoogiaõpingud lõpule viia, vastab Aksiim, et tegelikult ei kavatse.

Allan Aksiim on 27-aastane Lääne-Virumaalt pärit noormees, kes on ülikoolis õppinud juba pikka aega: ta on arvel olnud üle kaheksa aasta. Selle ajaga on tal ette näidata üks bakalaureusekraad keskkonnakorralduses. Samuti on ta veetnud neli aastat Johann Skytte poliitikauuringute instituudi magistriõppes, kust ta lahkus diplomita.

Praegu on ta hoopiski psühholoogia esmakursuslane. Selle eriala lõpetamisele ta samuti ilmselt ei jõua. Küsimuse peale, kas ta kavatseb psühholoogiaõpingud lõpule viia, vastab Aksiim, et tegelikult ei kavatse. ,,Ma eelistaks võtta sealt mingeid aineid, mis on mulle sümpaatsed,” ütleb Aksiim ja lisab, et ta ei ole pärast septembrit väga koolis jõudnud käia. 

Aksiimile heidetakse ette, et ta nii kauaks on ülikooli jäänud. ,,Nojah, ma arvan, et neil on õigus,” ütleb Aksiim, kuid lisab, et üliõpilaskonna keskmine vanus on kasvanud ja seega esindab ta enda sõnul tudengeid vanemana paremini. Lisaks mainib Aksiim ära, et kuna tegu on sisuliselt täiskohaga tööga, siis õppida ongi selle kõrvalt raske. 

Sotside Tartu esinumbril Heljo Pikhofil on Aksiimi kohta ainult häid sõnu jagada ning ta ütleb, et tema väärtushinnangud on paigas. Nii Pikhof kui Kangilaski soovivad teda uuesti sotside ridades kandideerimas näha. 

Oma endiste ja praeguste kolleegide sõnul on Allan Aksiim meeskonnamängija. Teda kiidavad nii üliõpilasesinduse kaasliikmed kui ka endised sotsidest parteikaaslased, kes nimetavad Aksiimi asjalikuks ja tegusaks. Aksiimi kunagi sotsidesse meelitanud Gea Kangilaski vastab suure õhinaga küsimusele, kas sotsid sooviksid Aksiimiga tulevikus koostööd teha ,,Muidugi!”. Samamoodi kiidab teda ka endine TÜÜE liige Laura Zirel: ,,Ta on üliõpilasesindusest loonud üliõpilastele usaldusväärse koha.”

Selja taga poliitkarjäär

Allan Aksiim kuulus aastatel 2012–2018 Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda, kust ta pidi aga lahkuma, sest üliõpilasesinduse esimees ei tohi hea tava järgi erakonda kuuluda. “Ma unistan ühiskonnast, kus kõigil oleks võrdne võimalus midagi saavutada,” sõnab Aksiim oma maailmavaate kohta.

Kohalike omavalitsuste valimistel eelmise aasta sügisel kogus Aksiim 37 häält. Volikokku ta ei pääsenud, kuid erakonnakaaslased kiidavad teda. Sotside Tartu esinumbril Heljo Pikhofil on Aksiimi kohta ainult häid sõnu jagada ning ta ütleb, et tema väärtushinnangud on paigas. Nii Pikhof kui Kangilaski soovivad teda uuesti sotside ridades kandideerimas näha. Aksiim aitas sotsidel ka valimisprogrammi koostada.

Väärtused, mille eest Aksiim sotsiaaldemokraadina seisis, olid eelkõige tehnoloogilised. Kangilaski väidab, et Aksiimi põhiteema erakonnas oli tulevikutehnoloogiate ja tulevikumaailma mõtestamine. Kokkupuude tehnoloogiaga on Aksiimil veel praegugi olemas – ta on ka Tuleviku Tehnoloogiate Sihtasutuse (TTSA) juhatuse esimees. TTSA tegeleb oma kodulehe järgi ühiskonna ettevalmistamisega sellisteks tehnoloogiateks nagu tehissintellekt, virtuaalreaalsus ja isesõitvad autod.

Tõus TÜÜE esimeheks

Allan Aksiim sai konkursi käigus võimule mõned kuud pärast seda, kui umbusaldati üliõpilasesinduse eelmist esimeest Taavi Vanaveskit, kellele sai saatuslikuks kehv suhtlus ja segane olukord tema palganumbriga. Aksiimi sõnul olid suhtlusest tulenevad probleemid kuhjunud suureks: ,,Endise esimehe enda võime asju kommunikeerida ei olnud kõige parem”. Seda tunnistab ka Vanaveski ise, kes sõnab, et ta andis tõepoolest inimestele vähe hingamisruumi ning oli liiga äkilise loomuga. 

SAATUSLIK KEEVAVERELISUS: TÜÜE volikogu umbusaldas endist esimeest Taavi Vanaveskit suhtlus- ja eelarveprobleemide tõttu.

Vanaveski keevaverelisus oli seotud tema sõnul ülla eesmärgiga anda raha otse erinevatele tudengiorganisatsioonidele, mitte neid koondavale Üliõpilaskonna Sihtasutusele (ÜKSA), mida tuntakse üliõpilaste seas OLE ROHKEM nime järgi. Üliõpilasesinduse endiste esimeeste ja ÜKSA vahel sõlmitud rahaliste lepingute mitte austamine tõi kaasa pinged. Kusjuures endised üliõpilasesinduse esimehed Martin Noorkõiv ja Reelika Alunurm olid ja on siiani ÜKSAga liikmeliselt seotud.

Nii läksidki Vanaveski ja ÜKSA omavahel kraaklema, mis lõpuks päädis umbusaldusega 20. detsembril 2017. Vanaveski umbusaldamise poolt hääletas 11 üliõpilasesinduse volikogu liiget 20st.

Lühidalt kokkuvõttes käib Aksiim rohketel koosolekutel, aruteludel ja konverentsidel oma arvamust avaldamas.

Praegu on Aksiim võtnud aga asja tasakaalukalt käsile ning ütleb, et üliõpilasesindus otsustas järgmisel aastal ÜKSA üritusi mitte rahastada, kuid tahab siiski mõistlikke suhteid nendega jätkata.

Üliõpilasesinduses on toimunud põhjalik verevahetus: eelmisest volikogust jätkas praeguses koosseisus vaid üks inimene. Aksiim tundis märtsis esimehena alustades, et esinduse töörahu ja sellega seonduv oli häiritud. Verevahetus on oma töö teinud. Ka Vanaveski nimetab praegust üliõpilasesinduse atmosfääri meeldivaks. ,,Meil käis selline draama ja tsirkus,” ütleb Vanaveski.

ABILINE ALATI OLEMAS: Terve intervjuu ajal oli Aksiimi kõrval TÜÜE liikmehaldusspetsialist Mona Sõukand, kes esimeest vajadusel aitas.

Tegeleb peamiselt arvamuse avaldamisega

Lühidalt kokkuvõttes käib Aksiim rohketel koosolekutel, aruteludel ja konverentsidel oma arvamust avaldamas. Ta sõnab, et tema töö on suuremas osas reageerimine – olla õigel ajal õiges kohas ja vajadusel oma sõna sekka öelda. Konkreetseid tegusid lisaks igapäevastele koosviibimistele palju ei paista. Pärast väikest mõttepausi mainib ta ära doktorantide stipendiumi eest seismise ning uue õppeinfosüsteemi testimise. Lisaks tegi Aksiim ametisse saades ülikoolile pahameelt ÕISi tagasisidestamise kohta, sest tema sõnutsi oli üliõpilasesindusel informatsiooni selle toimimise kohta liiga vähe. 

Side Tartu Ülikooli ja üliõpilasesinduse vahel pole just eriti hea. Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm ei oska näiteks öelda, millega üliõpilasesindus tegeleb ning soovitab seda neilt endilt küsida.

Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm ütleb, et ta ei tohi avaldada, kui palju Allan Aksiim palka saab. Aksiim ise seda numbrit ei varja. Esimehe töö eest saab ta 896 eurot brutokuupalka. Töö vastab ametlikult 0,8 koormusele. Samas tõdeb ta, et tema töö on hetkel 1,0–1,3-laadse koormusega.

Kuigi Aksiimi sõnade järgi teeb ta tööd rohkem, kui palka saab, siis sellegipoolest on tema arust praegune palk optimaalne ning juurde ta seda ei vaja. Kuigi endise esimehe Taavi Vanaveski soov oli palgaandmeid ning päevakavasid avalikustada, siis Aksiim arvab, et see pole vajalik. “Laiemalt mulle tundub, et on mingid asjad, mille avaldamisest poleks tolku, sest inimesed ei saaks sellest aru,” sõnab Aksiim.

POLE PAHA: Allan Aksiimile maksab ülikool brutokuupalka 896€.

Üliõpilasesinduse kehv side ülikooliga

Side Tartu Ülikooli ja üliõpilasesinduse vahel pole just eriti hea. Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuht Kristina Kurm ei oska näiteks öelda, millega üliõpilasesindus tegeleb ning soovitab seda neilt endilt küsida. Ka Aksiim vastab kahe organisatsiooni omavahelisest suhtlusest naerulsui, et kommunikatsiooniosakond on üldse huvitav asi.

Samuti on üliõpilasesinduse ülesanne ka ülikoolil silma peal hoidmine. Aksiimi sõnul on oht otsustamisest kõrvale jääda konstantne. Ülikooli tagatubades tehtavaid salajasi otsuseid mainis ka endine esimees Taavi Vanaveski, kelle sõnul ei ole see normaalne, et ülikool õpilasesindust otsuste tegemisel alati ei kaasa.

Kuigi ülikooli ja TÜÜE vahel suhtlus hiilgavalt ei toimi, siis Aksiim lubab omalt poolt teha kõik, et end ja üliõpilasesindust pildis hoida. Kui aga küsida ülikooli peal, kes on Allan Aksiim või kes on TÜÜE esimees, kõlab tihti vastus “pole õrna aimugi”.

Allan Aksiim on võimul kuni 2019. aasta sügiseni, mil lõpeb tema mandaat üliõpilasesinduses. Uuesti kandideerimise kohta jätab Aksiim otsad lahtiseks ning sõnab: ,,Ei luba midagi, ei ole poolt ega vastu, oleneb sellest, mis tüüpi inimesed on sellest huvitatud ja keda TÜÜE-l vaja on.”

Fotod: Joonas Sisask