Ringjoon: Viimased arengud Eesti haridusmaastikul
Seekordses saates analüüsivad RSR-i liikmed Mikael Raihhelgauz ja Kaarel Kullamaa koos Riigiteadsute Seltsi liikmetega Vahur Hollo ja Karl Ander Aleksiusega Eesti haridusmaastikul toimuvat. Esimeseks teemaks on tasuline kõrgharidus, kus peamiseks küsimuseks on, kas Eestis peaks olema tasuline kõrgharidus? Arutelu käigus käsitletakse kõrghariduse kättesaadavuse vajadust ning selle perspektiivi tulevikus. Peamiseks küsimuseks on, kas tulevikus on vaja rohkem kõrgharidusega või hoopis rohkem kutseharidusega inimesi? Kas mõistlikum oleks järgida Skandinaavia maade mudelit või pigem Lääne-Euroopa riikide nagu Saksmaa ja Prantsusmaa oma? Teisalt, võib-olla tuleks luua hoopis oma süsteemi täiendades uus eeskuju, mis võimaldaks meie õpilastel ka tulevikus haridustulemustes esirinnas olla.
Saate teises osas tuleb juttu hariduse spetsialiseerimisest. Keskendutakse eelkõige keskhariduse edasiarendamisele ning püütakse leida parim lahendus, mis looks noortele tööturul võimalikult head eeldused. Juttu tuleb keskhariduse olukorrast ning spetsiifiliste suundade vajalikkusest. Kas muusikatunnid tuleks asendada koodi kirjutamise õpetusega, et käia kaasas kõige moodsamate trendidega. Või tuleks hoopis suurendada loovate ainete osakaalu, et pöörata suuremat tähelepanu laste psüühikale, vähendades nii üha levivat stressi noorte hulgas? Saate lõpus räägitakse Eesti haridussüsteemi olemusest. Kas standardiseeritud õppekavad on jätkusuutlikud või tuleks need asendada personaalset lähenemist võimaldavate õppekavadega? Diskussioon tekib ka standardiseeritud testide ja nende jätkusuutlikkuse teemal. Peamiseks küsimuseks on, kas võime hinnata õpilast objektiivselt ühe testi tulemusel või peaks süsteem võimaldama ka alternatiive?
Saade oli eetris 2. aprillil
Sarnased artiklid
Ringjoon: Viimased arengud Eesti haridusmaastikul
Seekordses saates analüüsivad RSR-i liikmed Mikael Raihhelgauz ja Kaarel Kullamaa koos Riigiteadsute Seltsi liikmetega Vahur Hollo ja Karl Ander Aleksiusega Eesti haridusmaastikul toimuvat. Esimeseks teemaks on tasuline kõrgharidus, kus peamiseks küsimuseks on, kas Eestis peaks olema tasuline kõrgharidus? Arutelu käigus käsitletakse kõrghariduse kättesaadavuse vajadust ning selle perspektiivi tulevikus. Peamiseks küsimuseks on, kas tulevikus on vaja rohkem kõrgharidusega või hoopis rohkem kutseharidusega inimesi? Kas mõistlikum oleks järgida Skandinaavia maade mudelit või pigem Lääne-Euroopa riikide nagu Saksmaa ja Prantsusmaa oma? Teisalt, võib-olla tuleks luua hoopis oma süsteemi täiendades uus eeskuju, mis võimaldaks meie õpilastel ka tulevikus haridustulemustes esirinnas olla.
Saate teises osas tuleb juttu hariduse spetsialiseerimisest. Keskendutakse eelkõige keskhariduse edasiarendamisele ning püütakse leida parim lahendus, mis looks noortele tööturul võimalikult head eeldused. Juttu tuleb keskhariduse olukorrast ning spetsiifiliste suundade vajalikkusest. Kas muusikatunnid tuleks asendada koodi kirjutamise õpetusega, et käia kaasas kõige moodsamate trendidega. Või tuleks hoopis suurendada loovate ainete osakaalu, et pöörata suuremat tähelepanu laste psüühikale, vähendades nii üha levivat stressi noorte hulgas? Saate lõpus räägitakse Eesti haridussüsteemi olemusest. Kas standardiseeritud õppekavad on jätkusuutlikud või tuleks need asendada personaalset lähenemist võimaldavate õppekavadega? Diskussioon tekib ka standardiseeritud testide ja nende jätkusuutlikkuse teemal. Peamiseks küsimuseks on, kas võime hinnata õpilast objektiivselt ühe testi tulemusel või peaks süsteem võimaldama ka alternatiive?
Saade oli eetris 2. aprillil