Maandudes Kiievi lennujaamas vaatavad klaasidel, ustel ja sõiduteeäärsetel reklaamtahvlitel vastu kleebised ülalseisva loosungiga #FREESAVCHENKO. Teda süüdistati kahe Vene ajakirjaniku mõrvamises Luganski oblastis, Metalisti küla lähedal 2014. aasta suvel. Poolteist aastat hiljem, 22. märtsil 2016. aastal, määrati Savtšenko Venemaal Rostovi oblastis 22 aastaks vangi.

Savtšenkol on samasugused sinised silmad nagu meile tuttavamal Venemaa poliitilise kohtusüsteemi ohvril – Eston Kohvril, kes toimetati spionaažis süüdistatuna Venemaale kaks kuud hiljem kui Savtšenko. Sotsiaalmeedia lõi kihama hashtag’iga #FreeEstonKohver. Tuhanded inimesed vahetasid oma Facebook’i kaanepildi põllul seisva ja Eesti lipu hoidva pisikese poisi vastu. Euroopa Komisjonis poseerisid sama fotoga Saksamaa, Taani, Prantsusmaa jt esindajad. Remargina tekib siinkohal tekib charliehebdolik (? vist on selline kirjapilt)  satriirijanu, sest aasta hiljem, vahetult pärast Pariisis toimunud terrorirünnakuid hakkasid inimesed värvima oma Facebook’i profiilipilti Prantsusmaa lipuvärvidesse. Naljahambad-humoristid iroonitsesid, et kui suitsetaja lisab oma profiilile vesimärgi kopsuvähist, kas siis see aitab tal haigust vältida.

Siiski on Eston Kohver kodus. Savtšenkost seevastu on saanud vaba meedia ja Euromaidani sümbol, hulluseni viidud märter, mida Venemaa kasutab osavasti ära hübriidsõjas. Savtšenko ju laulab ja laamendab kohtusaalis, järelikult on neo-nats ja psühhopaat (https://www.youtube.com/watch?v=q55DOcOBVVI ). Vene kajastusel labiilse närvikavaga naine sai muuseas juba vangistudes viibides Ukraina Ülemraada saadikuks. Parlamendisaalis on spiikripuldi ette riputatud sama slogan, #FreeSavtšenko. Olgu see siis meeldetuletuseks Ülemraada liikmetele, et eesmärk pole kaitsta pelgalt läänelikke valitsemisvõtteid, vaid inimõigustega kooskõlastatud ja läbipaistvat kohtumõistmist ja elustiili. Ukraina juhtide plaan on võidelda ka riigi lõputu korruptsiooniga, aga see näib esialgu võitlusena tuuleveskitega.

Sama lootusetuna paistavad ka suhtekorraldusbüroode poolt peenhäälestatud poliitkampaaniad– hashtag’id, pildid, jagamised, meeldimised, videod jne. Kodanikuühiskonna mõte on olla kursis valitsemisprotsessidega ja vajadusel neisse sekkuda. Kuna elu on kolinud veebi, siis on kolinud sinna ka aktivistid. Heaks näiteks on vastuoluline EKRE – nende sõnavõtud on häbematult lihtsad, demagoogiavaesed [kas on ikka?] ning neil on tugev Facebook’i kanal. Minu hinnangul ongi lihtsus ja kättesaadavus üheks põhjuseks, miks on radikaalne partei tõusnud nii ruttu populaarseks. Hashtag’id, kaanefotod ja profiilipildid on osa selles. Järgmine kord ei tasu pihku itsitada Twitteris kulutulena leviva trellingu peale – sellel on tihti äriline, poliitiline või religioosne eesmärk. Aasta eest #FreeKohver säutsudes ei aidanud ma Kohvri vabastamisele kaasa, vaid ma ärgastasin oma vaimu. Kodanluse ärgas vaim viib revolutsioonideni.