Lähenemas on naistepäev, mida tähistatakse juba enam kui sada aastat pea igas riigis. Sel päeval tunnustatakse naisi kingituste ja kaunite sõnadega, ent mis kõige tähtsam – tähistatakse naiste õigusi ühiskonnas.

Ehkki naistepäevale on omistatud meie kultuuriruumis suur tähendus, jääb naine tavalisel argipäeval kohati märkamatuks. Probleemiga tegelevad jõudsalt feministid, kes taotlevad võrdväärset kohtlemist. Feminist võib olla igaüks, kelle jaoks on oluline tolereeriv ja võrdne ühiskond. Meeles tuleks hoida, et selle eesmärgi saavutamiseks peab inimesi harima ja üksteisega avatult suhtlema. 

Feminismi all peetakse kõige üldisemas plaanis silmas poliitilist liikumist, mille siht on taotleda naistele meestega võrdseid õiguseid igas eluvaldkonnas. Tänaseks on feministlik liikumine võtnud enda kaitsva kilbi alla ka erinevad vähemusgrupid, kelle hääl ja sõnad ühiskonnas muidu vaikseks jäävad. Ka mehed on vägagi oodatud kaitsma feministlikke väärtusi ja eesmärke, sest võrdse kohtlemise saavutamine ei ole vaid naiste ülesanne ega ainuüksi nende võimuses. 

Võrdõiguslikkuse eest seismine peaks olema ka meeste huviorbiidis

Eestis on feminismist rääkinud peaasjalikult naised, mis on mingil määral jätnud avalikkusele mulje, et feminism kui liikumine ongi vaid naistele suunatud. Tegelikult on ühiskonnas ka meessoost isikuid, kelle jaoks võrdsus on väga südamelähedane teema. Oma mõtteid feminismist jagab mees, kelle jaoks naiste õiguste eest seismine on äärmiselt oluline ja vajalik. 

Eesti näitleja, koomik ja (video)blogija Märt Koik on avalikult välja öelnud, et peab end feministiks ja seisab sugudevahelise võrdse kohtlemise eest. Ta on nii oma Youtube’i voogedastustes kui ka taskuhäälingus „Võhkarid” väljendanud arvamust ja pahameelt selle üle, kuidas mehed naisi mutta trambivad ja naised üksteist sotsiaalmeedias maha teevad. Tema arvamusavalduste eesmärk on muuta ühiskonda tolereerivamaks ning paremaks, et ka teised inimesed mõistaksid naiste tunnustamise olulisust. 

Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Samuti defineerivad feminismi erinevate väärtushinnangute ja mõttelaadiga feministid mitmel moel. Koik seletab feminismi olemust järgmiselt: „Paraku valitseb hetkel ühiskonnas olukord, kus meestel on teatud kindlad eelised, naistel on aga kujutletavad ja paksud klaaslaed ees, millest läbi tungida on võrdlemisi keeruline.” Feminism tähendab tema jaoks seda, et need klaaslaed tuleks ära kaotada, katki visata. Metafoorilist klaaslage on Koigi arvates võimalik kaotada kahel viisil. Esimene ja ideaalseim võimalus on see kujutletav paks klaas lõhkuda, loopides nii-öelda kividega alt üles. See tähendab, et naised, kes on klaaslaest läbi läinud, lõhuvad selle ja teevad tee teistele naistele takistustevabaks. Teine variant on klaaslagi lõhkuda kive ülevalt alla visates: mehed, kes on kõrgematel positsioonidel, teevad ise kõik võimaliku selleks, et naistel poleks ees mingeid tõkkeid. 

Tänapäeval on paljudel meessoost feministidel liikumisest oma perspektiiv. Ka Koik tõdeb, et paraku ei ole võimalik meestel aduda ega läbi elada kõike seda, mida naised ühiskonnas tundma peavad. See aga ei tähenda, et mehed ei võiks ega saaks naiste õiguste ja võrdse kohtlemise eest seista. 

Valge rüütlus ei tähenda rüütellikkust 

Kuigi leidub hulgaliselt mehi, kes nimetavad end täieõiguslikuks feministiks, on ka palju neid, kelle feministliku positsiooni taga võib olla tagamõte, mis ei ühti feministlike seisukohtadega. Neid meessoost isikuid nimetatakse valgeteks rüütliteks (ingl white knight). Valge rüütlus on saanud äärmiselt negatiivse tähenduse eriti just online-kultuuris. Feministide sõnavaras tähendab valge rüütel neid mehi, kes väga lihtsustatult võtavad feministliku seisukoha, et naiste silmis plusspunkte teenida. Lisaks on valged rüütlid härrad, kes proovivad olla feminismi liitlased eeldusega, justkui mehed oleks paremad feministid kui naised. Peaasjalikult aga kasutavad antifeministid väljendit „valge rüütel” olukordades, kus avalikus debatis või vaenulikus situatsioonis astub naiste kaitseks välja heteroseksuaalne mees. Seda terminit kasutatakse eesmärgiga neid mehi mõnitada ja halvustada.

Valgele rüütlusele mõeldes märgib Koik, et saab feministide frustratsioonist aru. Tema sõnul on naistel niigi raske ning neil on palju erinevaid sotsiaalseid probleeme, millega silmitsi seista. Lisaks kõigele sellele peavad nad meestele seletama, et üleolev ja kohati omakasupüüdlik suhtumine ei ole õiglane. Küll aga tõdeb Koik siiralt, et inimesi peaks rohkem harima ning koolitama, mitte lihtsalt ignoreerima. Tema arvates pannakse sotsiaalmeedias vaidluse eskaleerumise vältimiseks inimestele liiga kergekäeliselt block peale. Kahjuks ei kaota blokeerimine probleemi, vaid tekitab väärarusaamu juurde. 

Negatiivsed eelarvamused on aga Märt Koigi hinnangul peamisteks põhjusteks, miks väga paljud inimesed, eriti mehed, ei võta omaks feministlikke hoiakuid. Ta leiab, et feminismist on loodud õlgmehike, mis mingil määral pärsib ühiskonna avatust feminismi suhtes. Koik usub, et justnimelt selle õlgmehikese pärast ei soovi mehed end sellega siduda. Lisaks võib põhjus peituda valesti arusaamises, et feminism on mõeldud vaid naistele ja feminist võib olla ainult naissoost. Siinkohal tuleb jälle mängu avalik vestlus eesmärgiga harida, sest Koigi hinnangul on ühiskond arenguks valmis. Küll aga toonitab ta seda, et inimesed ei pea ennast nimetama feministideks. Ta usub, et piisab juba sellest, kui seistakse kasvõi mõne feministliku väärtuse eest, näiteks seistakse väga tugevalt koduvägivalla vastu. Koigi arvates on naiste vastu suunatud vägivald tihedalt seotud ka naise positsiooniga ühiskonnas. Ehk kui juba ühe ja väga aktuaalse probleemiga tegeletakse jõudsalt, siis on see suur samm paremuse poole. 

Lühidalt ka naistepäeva taustast

Kuigi kaheksandal märtsil on enamjaolt siiski mehed need, kes enda elus kalliks peetud naistele kingitusi teevad, ​​olid naistepäeva traditsioonide algatajad naised. Esimeste riikidena hakkasid naistepäeva tähistama Saksamaa, Austria, Taani ja Šveits 1911. aastal. Laiem üldsus hakkas tähistama naistepäeva alles 1975. aastal. Ehkki selle juured ei ulatu ajalooliselt kuigi kaugele, juurduvad selle päeva traditsioonid meie kultuuriruumis aina sügavamale.

Naistepäev sai alguse eesmärgist võidelda naiste õiguste eest. Tähtpäevale panid aluse naised, kes kindla selgrooga protestides seisid paremate tingimuste eest tööturul. Tänapäeval on fookus laienenud – tähistatakse seda, kui kaugele on naised jõudnud ja kui olulist rolli mängivad nad ühiskonnas. Ja just seda eesmärki võiksid kõik inimesed meeles hoida iga päev, mitte üksnes kord aastas, kui kalendris särab kuupäevana 8. märts.