Rikkurist kauboi võidujooks taevaruumi
Sel aastal on kätte jõudnud kolme Ameerika miljardäri vahelise kosmose võidujooksu ning kosmoseturismi kulminatsioon.
Kauboi-miljardär Jeff Bezos tänas kosmoselennu eest Amazoni kliente ning ületöötanud ja alamakstud töötajaid sõnadega „teie maksite selle eest”.
Pilt: Joe Skipper
21. sajandi kosmosevõidujooksu kõik kolm võistlejat sisenesid kosmosetööstusesse 2000ndate alguses ning kaks meest juba tegid ära oma esimesed lõbusõidud kosmose piirimail. Tänavu 12. juulil tegi väljasõitude otsa lahti Richard Bransoni ettevõte Virgin Galactic. Eelduste kohaselt otsustas Brandson oma ettevõte esimesel sõidul kaasa teha, kui ta kuulis, et sama plaanib teha Jeff Bezos umbes nädala pärast. Branson ja tema kolm kaasreisijat sooritasid Space Ship Two Unity 22 õhusõidukiga New Mexico kohal ligi 90 kilomeetri kõrguse suborbitaalse kosmoselennu. USA valitsus loeb astronautideks isikuid, kes ületavad 80 kilomeetri kõrguse piiri maapinnast. Rahvusvaheliselt tuntakse Maa ja kosmose vahelise piirina Kármáni joont, mis asub 100 kilomeetri kõrgusel merepinnast. Virgin Galactica eesmärgiks on teha 400 säärast lendu aastas – kõigiga, kes seda endale lubada saavad. Hetkel maksab suborbitaalne kosmose turismilend ligi 250 000 dollarit.
Pisult suurema show-ga võttis suuna kosmose poole juuli lõpus Amazoni omanik ning maailma rikkaim mees Jeff Bezos. Kauboi kaabut kandunud Bezos astus oma ettevõtte Blue Origin kosmoselaeva New Shepard pardale koos oma venna ning veel kahe tsiviilisikust reisijaga. Nii Blue Origin kui ka Virgin Galactic pakuvad suborbitoriaalseid lende. New Shepard lendas 105 kilomeetri kõrgusele ning maandus seejärel edukalt Maale. Tegemist on vertikaalselt maanduva ning seega ka taaskasutatava raketiga. See oli New Shepardi 18. start. Blue Origin saadab plaanide kohaselt soovijaid tänavu kosmosesse veel detsembris. Järgmiseks aastaks on neil juba mitu lendu plaanis. Bezos tänas lennu eest Amazoni kliente ning ületöötanud ja alamakstud töötajaid sõnadega „teie maksite selle eest”.
Miljardär Richard Branson pärast edukat kosmose piiril käiku šampanjaduši all.
Foto: Joe Skipper
Bezosega kosmoseäri tõttu kohut käinud ning Twitteris kakelnud Elon Musk jättis oma ettevõtte SpaceX esimese reisi vahele. Bezos kaebas Muski kohtusse, et saada endale SpaceX-i poolt NASA-lt renditud stardiplats. Musk kaebas omakorda Bezose, et tühistada New Origini patent, mille kohaselt kuulus rakettide laevadele maandumise idee just neile. Twitteris kommenteerivad mehed kompulsiivselt teineteise igat sammu.
Septembris lähetas SpaceX edukalt orbiidile, maapinnast 590 kilomeetri kõrgusele, oma esimese turismimissiooni. Falcon 9 raketi Dragon pardal oli neli tsiviilisikut ning rakett viibis orbiidil kolm päeva, kuni maandus edukalt Florida rannikul. Muski suureks sooviks on võimalikult kiire inimtsivilisatsiooni loomine Marsil. Tema sõnul ei lähe edasi-tagasi pilet Marsile maksma rohkem kui 500 000 dollarit. Kui naaberplaneet tundub veel liiga ekstreemne, saab SpaceX lehel endale planeerida lühema reisi Kuule või selle orbiidile.
Turistid saavad valida kolme erineva kogemuse vahel. Pakkumisel on kiire sööst Maa atmosfääri viimastesse kihtidesse ehk ionosfääri ning lühike suborbitaalne või veidi pikem orbitaalne lennureis. Orbitaalse ning suborbitaalse lennu peamine erinevus seisneb raketi kiiruses. Orbiidile jõudmiseks peab rakett saavutama orbitaalkiiruse. Suborbitaalsete lendude puhul sellist kiirust ei saavutata ning rakett hakkab peale orbiidini jõudmist maanduma.
Üks kosmoseraketi õhkutõus vabastab Maa atmosfääri kuni 300 tonni süsihappegaasi. Nelja reisija peale jaotatult teeb see kuni 75 tonni süsihappegaasi inimese kohta. Eesti aastane CO2-heide inimese kohta on veidi üle 12 tonni ning me oleme selle tulemusega Euroopas teisel kohal. Rakettidest peale õhkutõusu vabanev CO2 jääb atmosfääri tipukihtidesse umbes kolmeks aastaks. Praegu on raketilendude arv võrreldes lennureisidega veel väga väike – NASA andmetel tehti mullu 114 orbiidilennu katset üle maailma, samas kui lennureise on päevas keskmiselt 100 000. Kosmoselendude üldine CO2-jalajälg tundub täna veel tagasihoidlik, enamasti seetõttu, et raketilennud on endiselt haruldased. Aga kui kosmoseturism lõpuks hoo sisse saab, hakkame rikaste uuest hobist ning selle mõjudest rääkima märksa rohkem.
Kolme loo peategelase investeeringuid vaadates võiks öelda, et nad püüavadki koduplaneeti aidata välja kliimakriisist. Õigustatult võib tõdeda, et kosmoseturismi keskkonnamõju arvestades on rohelahendustesse tehtud investeeringud silmakirjalikud.
Stratosfääri osoonikihi hõrenemine on kosmosereiside kõige otsesem ning enim uuritud keskkonnaprobleem. Kosmoseraketi kütused jagunevad laias laastus kaheks: tahketeks ning vedelateks. Tahkeid kütuseid kasutav rakett vabastab õhkutõusul stratosfääri kloori, mis kokkupuutel õhuga moodustab osooni hävitavaid klooroksiide. Kuigi alates Montréali protokolli sõlmimisest 1887. aastal on kloroflorosüsinike ehk freoonide kasutust rahvusvahelisel tasemel efektiivselt piiratud, võib inimtegevus suureneva kosmose lennuliikluse kaudu taas osoonikihti ohustada. Osoonikiht toimib maakera päikesekreemina ning kaitseb meid kahjuliku päikesekiirguse eest. Osoonikihti ohustavate ühendite hulga suurem kontsentratsioon tekitab kihi hõrenemist ehk osooniauke. Colorado Ülikooli teadlane Darin Toohey ütles intervjuus väljaandega The Guardian, et 2050. aastaks võib raketi õhkutõusude mõju osoonikihile olla suurem kui freoonide poolt seni tekitatud kahju.
Olenevalt kütuse täpsemast koostisest emiteerivad nii vedelatel kui ka tahketel kütustel töötavad raketimootorid enne Maa atmosfäärist väljumist tahma, süsinikdioksiidi, vesinikku, vesinikkloriidi, lämmastikoksiide, veeauru jpm. Pea kõik kosmosesõidukid koosnevad mitmest raketietapist, mis kasutavad erinevaid kütuseid vastavalt oma kasutusaja kõrgusele atmosfääris. Kasutusele on tulemas uuemad, hübriidmootoritega raketid, kuid nende mõju ühes sagenevate kosmosereiside kumulatiivse keskkonnamõjuga vajab edasiuurimist.
Oktoobri alguses BBC-le antud intervjuus viitas keskkonnateemadest huvituv prints William sellele, et ettevõtjad võiksid kosmoseturismi asemel hoopis koduplaneedi päästmisele keskenduda. Suurelt mõtlejad peaksid Cambridge’i hertsogi sõnul „püüdma seda planeeti parandada, mitte uut elukohta otsida”.
Kolme loo peategelase investeeringuid vaadates võiks öelda, et nad püüavadki koduplaneeti aidata välja kliimakriisist. Õigustatult võib tõdeda, et kosmoseturismi keskkonnamõju arvestades on rohelahendustesse tehtud investeeringud silmakirjalikud. Ja kuigi me ei saa otsustada, kuidas miljardärid oma raha kulutavad või millisel planeedil nad oma puhkust veedavad, on oluline, et kosmoseturismiga kaasneksid samasugused maksud nagu lennureisidega. „Kosmoseturism ei saa kujuneda rikkurite maksuvabaks puhkuseks,” ütles USA valitsusele esimest kosmosereiside maksustamist käsitlevat maksu tutvustades kongressi liige Earl Blumenauer. „Just nagu Ameerika tavakodanikud maksavad makse lennupiletite pealt, peavad seda veelgi enam tegema ka miljardärid, kes lendavad kosmosesse, tootmata vähimatki teaduslikku väärtust,” lisas Blumenauer.
Sarnased artiklid
Rikkurist kauboi võidujooks taevaruumi
Sel aastal on kätte jõudnud kolme Ameerika miljardäri vahelise kosmose võidujooksu ning kosmoseturismi kulminatsioon.
Kauboi-miljardär Jeff Bezos tänas kosmoselennu eest Amazoni kliente ning ületöötanud ja alamakstud töötajaid sõnadega „teie maksite selle eest”.
Pilt: Joe Skipper
21. sajandi kosmosevõidujooksu kõik kolm võistlejat sisenesid kosmosetööstusesse 2000ndate alguses ning kaks meest juba tegid ära oma esimesed lõbusõidud kosmose piirimail. Tänavu 12. juulil tegi väljasõitude otsa lahti Richard Bransoni ettevõte Virgin Galactic. Eelduste kohaselt otsustas Brandson oma ettevõte esimesel sõidul kaasa teha, kui ta kuulis, et sama plaanib teha Jeff Bezos umbes nädala pärast. Branson ja tema kolm kaasreisijat sooritasid Space Ship Two Unity 22 õhusõidukiga New Mexico kohal ligi 90 kilomeetri kõrguse suborbitaalse kosmoselennu. USA valitsus loeb astronautideks isikuid, kes ületavad 80 kilomeetri kõrguse piiri maapinnast. Rahvusvaheliselt tuntakse Maa ja kosmose vahelise piirina Kármáni joont, mis asub 100 kilomeetri kõrgusel merepinnast. Virgin Galactica eesmärgiks on teha 400 säärast lendu aastas – kõigiga, kes seda endale lubada saavad. Hetkel maksab suborbitaalne kosmose turismilend ligi 250 000 dollarit.
Pisult suurema show-ga võttis suuna kosmose poole juuli lõpus Amazoni omanik ning maailma rikkaim mees Jeff Bezos. Kauboi kaabut kandunud Bezos astus oma ettevõtte Blue Origin kosmoselaeva New Shepard pardale koos oma venna ning veel kahe tsiviilisikust reisijaga. Nii Blue Origin kui ka Virgin Galactic pakuvad suborbitoriaalseid lende. New Shepard lendas 105 kilomeetri kõrgusele ning maandus seejärel edukalt Maale. Tegemist on vertikaalselt maanduva ning seega ka taaskasutatava raketiga. See oli New Shepardi 18. start. Blue Origin saadab plaanide kohaselt soovijaid tänavu kosmosesse veel detsembris. Järgmiseks aastaks on neil juba mitu lendu plaanis. Bezos tänas lennu eest Amazoni kliente ning ületöötanud ja alamakstud töötajaid sõnadega „teie maksite selle eest”.
Miljardär Richard Branson pärast edukat kosmose piiril käiku šampanjaduši all.
Foto: Joe Skipper
Bezosega kosmoseäri tõttu kohut käinud ning Twitteris kakelnud Elon Musk jättis oma ettevõtte SpaceX esimese reisi vahele. Bezos kaebas Muski kohtusse, et saada endale SpaceX-i poolt NASA-lt renditud stardiplats. Musk kaebas omakorda Bezose, et tühistada New Origini patent, mille kohaselt kuulus rakettide laevadele maandumise idee just neile. Twitteris kommenteerivad mehed kompulsiivselt teineteise igat sammu.
Septembris lähetas SpaceX edukalt orbiidile, maapinnast 590 kilomeetri kõrgusele, oma esimese turismimissiooni. Falcon 9 raketi Dragon pardal oli neli tsiviilisikut ning rakett viibis orbiidil kolm päeva, kuni maandus edukalt Florida rannikul. Muski suureks sooviks on võimalikult kiire inimtsivilisatsiooni loomine Marsil. Tema sõnul ei lähe edasi-tagasi pilet Marsile maksma rohkem kui 500 000 dollarit. Kui naaberplaneet tundub veel liiga ekstreemne, saab SpaceX lehel endale planeerida lühema reisi Kuule või selle orbiidile.
Turistid saavad valida kolme erineva kogemuse vahel. Pakkumisel on kiire sööst Maa atmosfääri viimastesse kihtidesse ehk ionosfääri ning lühike suborbitaalne või veidi pikem orbitaalne lennureis. Orbitaalse ning suborbitaalse lennu peamine erinevus seisneb raketi kiiruses. Orbiidile jõudmiseks peab rakett saavutama orbitaalkiiruse. Suborbitaalsete lendude puhul sellist kiirust ei saavutata ning rakett hakkab peale orbiidini jõudmist maanduma.
Üks kosmoseraketi õhkutõus vabastab Maa atmosfääri kuni 300 tonni süsihappegaasi. Nelja reisija peale jaotatult teeb see kuni 75 tonni süsihappegaasi inimese kohta. Eesti aastane CO2-heide inimese kohta on veidi üle 12 tonni ning me oleme selle tulemusega Euroopas teisel kohal. Rakettidest peale õhkutõusu vabanev CO2 jääb atmosfääri tipukihtidesse umbes kolmeks aastaks. Praegu on raketilendude arv võrreldes lennureisidega veel väga väike – NASA andmetel tehti mullu 114 orbiidilennu katset üle maailma, samas kui lennureise on päevas keskmiselt 100 000. Kosmoselendude üldine CO2-jalajälg tundub täna veel tagasihoidlik, enamasti seetõttu, et raketilennud on endiselt haruldased. Aga kui kosmoseturism lõpuks hoo sisse saab, hakkame rikaste uuest hobist ning selle mõjudest rääkima märksa rohkem.
Kolme loo peategelase investeeringuid vaadates võiks öelda, et nad püüavadki koduplaneeti aidata välja kliimakriisist. Õigustatult võib tõdeda, et kosmoseturismi keskkonnamõju arvestades on rohelahendustesse tehtud investeeringud silmakirjalikud.
Stratosfääri osoonikihi hõrenemine on kosmosereiside kõige otsesem ning enim uuritud keskkonnaprobleem. Kosmoseraketi kütused jagunevad laias laastus kaheks: tahketeks ning vedelateks. Tahkeid kütuseid kasutav rakett vabastab õhkutõusul stratosfääri kloori, mis kokkupuutel õhuga moodustab osooni hävitavaid klooroksiide. Kuigi alates Montréali protokolli sõlmimisest 1887. aastal on kloroflorosüsinike ehk freoonide kasutust rahvusvahelisel tasemel efektiivselt piiratud, võib inimtegevus suureneva kosmose lennuliikluse kaudu taas osoonikihti ohustada. Osoonikiht toimib maakera päikesekreemina ning kaitseb meid kahjuliku päikesekiirguse eest. Osoonikihti ohustavate ühendite hulga suurem kontsentratsioon tekitab kihi hõrenemist ehk osooniauke. Colorado Ülikooli teadlane Darin Toohey ütles intervjuus väljaandega The Guardian, et 2050. aastaks võib raketi õhkutõusude mõju osoonikihile olla suurem kui freoonide poolt seni tekitatud kahju.
Olenevalt kütuse täpsemast koostisest emiteerivad nii vedelatel kui ka tahketel kütustel töötavad raketimootorid enne Maa atmosfäärist väljumist tahma, süsinikdioksiidi, vesinikku, vesinikkloriidi, lämmastikoksiide, veeauru jpm. Pea kõik kosmosesõidukid koosnevad mitmest raketietapist, mis kasutavad erinevaid kütuseid vastavalt oma kasutusaja kõrgusele atmosfääris. Kasutusele on tulemas uuemad, hübriidmootoritega raketid, kuid nende mõju ühes sagenevate kosmosereiside kumulatiivse keskkonnamõjuga vajab edasiuurimist.
Oktoobri alguses BBC-le antud intervjuus viitas keskkonnateemadest huvituv prints William sellele, et ettevõtjad võiksid kosmoseturismi asemel hoopis koduplaneedi päästmisele keskenduda. Suurelt mõtlejad peaksid Cambridge’i hertsogi sõnul „püüdma seda planeeti parandada, mitte uut elukohta otsida”.
Kolme loo peategelase investeeringuid vaadates võiks öelda, et nad püüavadki koduplaneeti aidata välja kliimakriisist. Õigustatult võib tõdeda, et kosmoseturismi keskkonnamõju arvestades on rohelahendustesse tehtud investeeringud silmakirjalikud. Ja kuigi me ei saa otsustada, kuidas miljardärid oma raha kulutavad või millisel planeedil nad oma puhkust veedavad, on oluline, et kosmoseturismiga kaasneksid samasugused maksud nagu lennureisidega. „Kosmoseturism ei saa kujuneda rikkurite maksuvabaks puhkuseks,” ütles USA valitsusele esimest kosmosereiside maksustamist käsitlevat maksu tutvustades kongressi liige Earl Blumenauer. „Just nagu Ameerika tavakodanikud maksavad makse lennupiletite pealt, peavad seda veelgi enam tegema ka miljardärid, kes lendavad kosmosesse, tootmata vähimatki teaduslikku väärtust,” lisas Blumenauer.
