“Vanem generatsioon ei mõista, et see ongi mu töö”
E-sport – kuidas küll meie, Eesti, saame ennast nimetada e-riigiks, kuid keskmisel eestlasel pole õrna aimu ka, mida see e-sport endast kujutab. Võib oletada, et “e” võib seostuda kuidagi internetiga. See oletus on küll õiges suunas, kuid e-spordil on palju rohkem kihte, kui lihtsalt internet.
Elektrooniline sport (ingl electronic sports, E-sport või eSports) on võistluse vorm, mida elektroonilised süsteemid on hõlbustanud ja kus mängitakse videomänge.
Kõige sagedamini võtab e-sport eeskuju online’s organiseeritud videomängude võistlustest, peamiselt (aga mitte ainult) professionaalsete e-spordi mängijate vahel. Kõlab keeruliselt, eksole…
Tegemist on üsna tundmatu teemaga ja Eesti peavoolumeedia kajastab enamasti vaid e-spordi rahalist poolt. Ei räägita sellest, kuidas nad treenivad, kuidas treenimine neid nii füüsiliselt kui ka vaimselt mõjutab ja millised inimesed nad üldse on. Seetõttu piirdubki inimeste arusaam spordialast sellega, et “noored (nohikud) teenivad looderdamisega ja mitte päris töö tegemisega sama palju raha kui Eesti president”. E-sportlased ise peavad selliseid inimesi ignorantseteks, kuna e-sport on täpselt samasugune töökoht nagu iga teinegi.
Kevin “HS” Tarn (22) ja Robin “ropz” Kool (19) on need noormehed, kes selles valdkonnas Eestit esindavad, meie kaks kõige paremat. Nemad on spetsialiseerunud mängule Counter-Strike: Global Offensive. Teisi sellise kaliibriga mängijaid siin Maarjamaal pole.
Robin “ropz” Kool Kevin “HS” Tarn
Foto: HLTV Foto:HLTV
Poisid on arvutimängude maailmas olnud juba rohkem kui 10 aastat, kuid nad ei alustanud oma karjääri kohe oma eelistatud mänguga. Kevin meenutas, kust tema mängimise huvi alguse sai: “Ma arvan, et ma olin mingi kolm ja pool või neli, siis kui mu vennal oli arvuti ja ma vahepeal mängisin, kui tema ei mänginud. Seda küll väga tihti ei juhtunud. Vahest harva oli nii, et umbes tund kaks sain päevas mängida. Ma mängisin siis igasuguseid mänge, siis nagu CSi [Counter-Strike] ei olnud veel.”
Robin on mänginud videomänge alates esimesest klassist ja põhiliselt selleks, et sõpradega koos aega veeta. “Sellest saati kui ma läksin kooli, esimesse klassi, siis kõik see mängimise teema tuli kõikidele peale, kõik sõbrad mängisid ja ise ka vaatasin lihtsalt. No üks esimesi mänge oli kindlasti Runescape, CS oli põhimõtteliselt teine, sest nad olid üldiselt kaks kõige populaarsemat mängu, vähemalt meil siin.”
Counter-Strike’i jäid poisid mängima, sest see oli lõbus ja nii sai sõpradega aega veeta, kuid üks hetk said nad aru, et on saanud oma sõpradest palju paremaks. Hakati mõtlema professionaalset skeene peale.
Robini puhul oli see lihtne – polnud teisi mänge, kus oleks saanud veel pro’ks minna. “Ma olen ainult CSi väga palju mänginud ja see on ka ainuke mäng, kus pro scene teema on. Mängisin küll Call of Duty’t Xboxi konsoolil, aga see oli sellepärast, kuna CS suri mingi aeg välja, keegi ei mänginud seda, enne kui Global Offensive välja tuli.”
CS:GO mängusisene kuvatõmmis. Foto: Steam
Kevinil oli ka teisi võimalusi: “League of Legendis (järjekordne mäng, mis on e-spordis väga populaarne) oleksin saanud, seda mängisin aastatel 2010–2015. Oleks saanud pro’ks minna ma usun, kui ma oleksin jätkanud mängimist, aga siis ma hakkan jälle jälgima seda CSi teemat, et tundus palju huvitavam ja mäng meeldis ka mulle palju rohkem.”
Treeningpäevad on poistel sarnased. Meeskonnad saavad kokku umbes kella kahe või kolme paiku päeval, reeglina algab treeningpäev vähemalt tunniajase teooriaga. Siis mängitakse umbes kolm tundi, sellele järgneb paus ja sinna otsa läheb veel kolmetunnine mängusessioon. Treeningpäev lõpeb 10–11 paiku õhtul.
CS:GO mängusisene kuvatõmmis. Foto: Steam
Tunnid on küll võrdsed tavalise tööpäevaga, 7–10 tundi päevas, kuid algavad ja lõppevad teistel aegadel ja mööduvad ainult arvuti ees. “See ei ole minu jaoks nagu suur probleem, sest meie elu on nii ümber arvuti, meie jaoks väga tavaline asi. Väljas käimine võrdub meile arvutis olemisega. See on täiesti tavaline asi ja me oleme sellega harjunud,” kommenteeris Robin päevast-päeva ekraani ees olemist. Füüsiliselt Robinile see probleeme ei tekita ja reeglina on see iga ühe enda otsustada, kas inimesed liigutavad ennast või käivad jõusaalis. Temal sellega probleemi ei ole ja nii kaua kui probleeme pole, siis midagi ka ei muutu.
Et hoiduda vaimsest väsimusest, toob Kevin lahenduseks selle, et tuleb otsida sellised tiimikaaslased, kes sulle meeldivad ja kellega sa ära ei väsi. “Füüsiliselt, ma ei tea. Ma isegi mängin lisaks sellele [trennile] individuaalselt. Kui on mingid offical match’id ehk ametlikud mängud, siis need väsitavad palju rohkem kui harjutamismängud. Üldiselt ei mõjuta nii palju, minu arust. Oleneb tegelikult sellest, milline päev on ja kui palju magasid, kõik on rutiin.”
Poisid rääkisid ka enda unegraafikust. “See on mänguritel kindlasti selline hilisem kui tavalistel inimestel. Selles mõttes on kõik rutiinis, et see ajagraafik on lihtsalt nii. Kõik see on mänguri jaoks tavaline,” ütles Kevin.
Robin selgitas detailselt, miks unegraafik hilisem on: “Pro tasemel* mängijad ongi enamasti üleval kuni umbes kolme neljani. Näiteks kui me harjutame, kuskil kella kolmest päeval kuni 12ni õhtul, siis väga paljud tahavad veel lisaks individuaaltrenni teha, sest sellest harjutamisest vahel ei piisa, inimene ei ole oma päevaga rahule jäänud. Kuna enamik mängud on hilisõhtul, siis ärkad umbes ühe kahe ajal päeval, lähed kolme nelja ajal öösel magama, see on täiesti tavaline asi siin tipus.”
*Pro tase – tehniliselt professionaalne tase. E-spordi maailmas tähendab see seda, et võtad videomängude mängimist päris tööna. Oled mõne meeskonna nimistus ja saad ka oma töö eest väärilist palka. Pro tase on kuskil top 30 meeskonna piires. Robin mängib tiimis Mousesports, Kevin Team GamerLegion’is.
Jõudlust suurendavate narkootikumide laialdane kasutamine e-spordis ei ole ebaharilik, nii mängijad kui ka nende meeskonnakaaslased ja konkurendid arutlevad sel teemal, ka ametnikud on probleemist teadlikud. Mängijad kasutavad tavaliselt stimuleerijaid nagu Ritaliin, Adderall ja Vyvanse –narkootikumid, mis oluliselt tõstavad keskendumisvõimet, parandavad reaktsioonivõimet ja vähendavad väsimust (Parkin, 2015).
Poisid väitsid, et Euroopas ei ole sellega suurt teemat olnud, pigem mõjutab see epideemia Aasia ja Lõuna-Ameerika riike. “Ma ise ei kasuta midagi, aga energiajoogid aitavad, mõned tiimikaaslased mul joovad enne mängu Red Bulli. Ma arvan, et see aitab, aga ma olen lihtsalt harjunud ilma. Pro tasemel pead sa seitse tundi järjest ühte punkti keskenduma, harjutamise mõttes on see väga raske, kui kommunikatsioon [tiimikaaslastega] pole on point, siis vahepeal on vaja lisandeid.”
Mõlemad poisid alustasid oma mängurikarjääri lihtsalt lõbu pärast ja et sõpradega veeta aega, Kevinil on mängu lõbusus siiani säilinud ja tema jaoks alati nii ka jääb. Kuid Robin tahab igas mängus, olenemata kas mängida koos sõpradega või siis võistlustel, säilitada oma parima vormi. “Kui ma ise tunnen, et ma olen juba nii hea, siis mul pole enam lõbus. Aga kuna ma olen nii hea, siis ma saan väga tihti vihaseks*, kui ma ei mängi nii hästi kui ma peaks. See motiveerib mind natukene paremini mängima. Kõige parem on ikkagi turniiridel mängida, sealt saab kõige parema kogemuse, aga isegi sõpradega mängides või lihtsalt niisama, siis see ka väga motiveerib mind, kui ma oma paremas seisus ei ole.”
*Tiltima ehk vihaseks saama –tilitingut defineeritakse mängurimaailmas kui närvi minemist või vihaseks saamist. Tilt tekib sinu enda vigadest, mis teeb sind omakorda vihaseks ja viha tõttu hakkad sa aina rohkem vigu tegema.
“Ma olen üldiselt väga rahulik inimene. Ma vahepeal flippin või karjun veidraid sõnu, väga väga harva peksan lauda (naerdes), aga ma üritan sellest hoiduda, sest see on väga halb harjumus, mida teha. Ma üritan siis keskenduda rohkem,” rääkis Robin oma maha rahunemise rutiinist.
Poiste vaba aeg möödub samuti enamiku aja arvutis olles – kas siis sotsiaalmeedias või muid mänge mängides. Kevini käib ka jõusaalis ja tegeleb ekstreemspordiga – mootorrattaga sõitmine ja langevarjuhüpped. Teist mainitut harrastab ta siis, kui ilmad on ilusad. Hoidke silmad taeva poole ja võib juhtuda, et näete lähitulevikus lendavat e-sportlast, sest ka Eesti ilmad hakkavad vaikselt ilusaks minema.
Ka e-sportlastele on puhkus ette nähtud nagu igal “normaalsel” töökohal. “Näiteks on top tiimide vahel kokku lepitud, et kogu augustikuu on vaba, nädalavahetused ka. Viimane oleneb muidugi tiimist, et kui palju mängida tahetakse. Tavaliselt on kaks päeva nädalavahetusel vaba,” kirjeldas Kevin puhkuste aega. Kuid nagu iga asjaga võib liigse puhkamisega käsi rooste minna: “See on väga tõsi. Isegi kui ma jätan ühe päeva vahele, siis seda on kohe tunda, kui ma uuesti mängima hakkan. Ma üritan võimalikult palju mängida, isegi oma vabal ajal või puhkepäeval. Iga kuu on põhimõtteliselt üks turniir, alati peab vormis olema,” ütles Robin.
MLG Major: Columbus 2016 turniiri finaalturniir. Foto: Wikipedia
Kevin ja Robin on ainukesed eestlased, kes Eesti CS:GO top skeenes on ja nende vahel mingisugust vägikaikavedu ei toimu. Pigem sõpradevaheline üksteise motiveerimine. On tulnud ette ka juhtumeid, kus poisid kell viis hommikul koos mängivad – selline lõbus harjutamine. “Mitte halvas mõttes, ainult heas. Kui ma vaatan, et ropz (Robin) mängib nii hästi ja näeb nii palju vaeva ja paneb nii palju tunde sisse, siis see täiega motiveerib mind ka. Alguses olin mina ainuke selline heal tasemel mängija Eestis, kes oli rahvusvaheliselt tuntud. Aga siis tuli ropz ka. Nüüd ta on juba tükk aega minust kõrgemal olnud. See motiveerib mind, et samale või veel paremale tasemele saada,” rääkis Kevin. “Ma ei mõtle teiste peale, ma mõtlen enda peale. Mind ei häiri kui keegi on parem minust, ma üritan ise parimaks saada.”
Poisid on pikka aega olnud Eesti CS:GO skeene tipus, kuid sellist tunnet neil pole, et keegi kohe-kohe võtab neilt kroonid peast ära. Kui mängimist jätkata nii nagu tavaliselt ja lolle otsuseid mitte teha, siis ei tohiks poistel probleeme tekkida ning nad suudavad samamoodi jätkata. “Mind ei mõjuta sellised asjad üldse, ma isegi ei pane neid [teisi konkurente] eriti tähele. Mulle ootused ja surve meeldib, siis ma mängin enda arust paremini. Mulle meeldib nii mängida kui keegi ootab minust hästi palju või kui mul on siuke kohustused ja oodatakse, et ma mängin hästi, siis mul läheb paremini.“
Täpselt samasuguse tempoga proovivad poisid veel aastaid edasi minna, seni kuni ollakse piisavalt head ja kui jaks otsa saab. Tulevikuplaanid on poistel erinevad. Kevin tahab kindlasti veel e-spordi skeenesse jääda, töötada kuskil organisatsioonis või proovida treeneri ametit. Robin vaatab tulevikku teise nurga alt: “Ma arvan, et [kui] mul jaks otsa saab, siis ma lähen arvatavasti pensionile kohe (naerab), ma arvan, et aeg on siis juba väga kaugel, kui mu jaks otsa saab. Kui rääkida rahalisest poolest, mängides CSi mitmeid aastaid sellisel tasemel, siis sa peaksid oma elu finantsiliselt suutma suht hästi ära kindlustada.”
CS:GO mängusisene kuvatõmmis. Foto: Steam
Kevinilt ja Robinilt pole palju uuritud, et millal nad “päris tööle” lähevad, kuid oma arvamus nendest inimestest, kes selliseid küsimusi esitavad, on neil küll. “Vanem generatsioon väga ei mõista seda, et see põhimõtteliselt ongi töö ja ongi sinu karjäär, seda võib samamoodi võrrelda päris spordiga,” ütles Robin, kellelt on rohkem küsitud kooli tagasi mineku kohta. “Minu jaoks need inimesed, kes ütlevad, et see ei ole päris töö on nagu ignorant. Kui sa ei näe seda, et see on päris töö, [kui sa ei näe, et] see on täpselt sama, mis iga teine töökoht, siis see on väga vale arvamus, minu arust. See on sama nagu iga teine sportlane, nagu jalgpallur, aga sa ainult teed seda arvutis,” mõtiskles Kevin.
Kui e-sport poleks saanud poiste jaoks soositud ametiks, siis praegu tegeleks Robin kooli lõpetamisega ja murraks pead ülikooli ning erialade valikutega. Kevin tegeleks spordiga, kas motokrossi või jalgpalliga.
Noormeestel on ka noortele ja ambitsioonikatele e-sportlastele mõned näpunäited: “Ma arvan, et kui sa teed seda half-assed, et sa ei anna endast parimat, kui kogu oma aega sellesse ei pane, siis sa ei jõua tippu. 1% mängijatest on professionaalid siin mängus. Sa ei saa sellele tasemele, kui sul pole ambitsiooni, mis on võrdne või suurem kui mängijatel, kes on hetkel professionaalid,” ütles Kevin.
Robin lisas omalt poolt: “Põhi point on see, et alati jätka oma tavaeluga – käi koolis, käi tööl ja kui sul vaba aega on, siis tegele mängimisega. Kui ma olin esimest aastat proff, käisin ikka koolis edasi. See on praegu nii risky valik, sa ei tohiks tervet oma aega sellele pühendada, kui sa pole veel kuskile jõudnud. Kindlusta endale alati mingi teine valik – töökoht või haridus. Minu puhul, kuskil teise profiaasta jooksul, ma tulin lõpuks koolist ära, sest mul oli juba nii hästi läinud ja see oli minu jaoks üsna kindel karjäärivalik.”
Kasutatud:
https://www.eurogamer.net/articles/2015-04-08-winners-might-use-drugs
Sarnased artiklid
“Vanem generatsioon ei mõista, et see ongi mu töö”
E-sport – kuidas küll meie, Eesti, saame ennast nimetada e-riigiks, kuid keskmisel eestlasel pole õrna aimu ka, mida see e-sport endast kujutab. Võib oletada, et “e” võib seostuda kuidagi internetiga. See oletus on küll õiges suunas, kuid e-spordil on palju rohkem kihte, kui lihtsalt internet.
Elektrooniline sport (ingl electronic sports, E-sport või eSports) on võistluse vorm, mida elektroonilised süsteemid on hõlbustanud ja kus mängitakse videomänge.
Kõige sagedamini võtab e-sport eeskuju online’s organiseeritud videomängude võistlustest, peamiselt (aga mitte ainult) professionaalsete e-spordi mängijate vahel. Kõlab keeruliselt, eksole…
Tegemist on üsna tundmatu teemaga ja Eesti peavoolumeedia kajastab enamasti vaid e-spordi rahalist poolt. Ei räägita sellest, kuidas nad treenivad, kuidas treenimine neid nii füüsiliselt kui ka vaimselt mõjutab ja millised inimesed nad üldse on. Seetõttu piirdubki inimeste arusaam spordialast sellega, et “noored (nohikud) teenivad looderdamisega ja mitte päris töö tegemisega sama palju raha kui Eesti president”. E-sportlased ise peavad selliseid inimesi ignorantseteks, kuna e-sport on täpselt samasugune töökoht nagu iga teinegi.
Kevin “HS” Tarn (22) ja Robin “ropz” Kool (19) on need noormehed, kes selles valdkonnas Eestit esindavad, meie kaks kõige paremat. Nemad on spetsialiseerunud mängule Counter-Strike: Global Offensive. Teisi sellise kaliibriga mängijaid siin Maarjamaal pole.
Robin “ropz” Kool Kevin “HS” Tarn
Foto: HLTV Foto:HLTV
Poisid on arvutimängude maailmas olnud juba rohkem kui 10 aastat, kuid nad ei alustanud oma karjääri kohe oma eelistatud mänguga. Kevin meenutas, kust tema mängimise huvi alguse sai: “Ma arvan, et ma olin mingi kolm ja pool või neli, siis kui mu vennal oli arvuti ja ma vahepeal mängisin, kui tema ei mänginud. Seda küll väga tihti ei juhtunud. Vahest harva oli nii, et umbes tund kaks sain päevas mängida. Ma mängisin siis igasuguseid mänge, siis nagu CSi [Counter-Strike] ei olnud veel.”
Robin on mänginud videomänge alates esimesest klassist ja põhiliselt selleks, et sõpradega koos aega veeta. “Sellest saati kui ma läksin kooli, esimesse klassi, siis kõik see mängimise teema tuli kõikidele peale, kõik sõbrad mängisid ja ise ka vaatasin lihtsalt. No üks esimesi mänge oli kindlasti Runescape, CS oli põhimõtteliselt teine, sest nad olid üldiselt kaks kõige populaarsemat mängu, vähemalt meil siin.”
Counter-Strike’i jäid poisid mängima, sest see oli lõbus ja nii sai sõpradega aega veeta, kuid üks hetk said nad aru, et on saanud oma sõpradest palju paremaks. Hakati mõtlema professionaalset skeene peale.
Robini puhul oli see lihtne – polnud teisi mänge, kus oleks saanud veel pro’ks minna. “Ma olen ainult CSi väga palju mänginud ja see on ka ainuke mäng, kus pro scene teema on. Mängisin küll Call of Duty’t Xboxi konsoolil, aga see oli sellepärast, kuna CS suri mingi aeg välja, keegi ei mänginud seda, enne kui Global Offensive välja tuli.”
CS:GO mängusisene kuvatõmmis. Foto: Steam
Kevinil oli ka teisi võimalusi: “League of Legendis (järjekordne mäng, mis on e-spordis väga populaarne) oleksin saanud, seda mängisin aastatel 2010–2015. Oleks saanud pro’ks minna ma usun, kui ma oleksin jätkanud mängimist, aga siis ma hakkan jälle jälgima seda CSi teemat, et tundus palju huvitavam ja mäng meeldis ka mulle palju rohkem.”
Treeningpäevad on poistel sarnased. Meeskonnad saavad kokku umbes kella kahe või kolme paiku päeval, reeglina algab treeningpäev vähemalt tunniajase teooriaga. Siis mängitakse umbes kolm tundi, sellele järgneb paus ja sinna otsa läheb veel kolmetunnine mängusessioon. Treeningpäev lõpeb 10–11 paiku õhtul.
CS:GO mängusisene kuvatõmmis. Foto: Steam
Tunnid on küll võrdsed tavalise tööpäevaga, 7–10 tundi päevas, kuid algavad ja lõppevad teistel aegadel ja mööduvad ainult arvuti ees. “See ei ole minu jaoks nagu suur probleem, sest meie elu on nii ümber arvuti, meie jaoks väga tavaline asi. Väljas käimine võrdub meile arvutis olemisega. See on täiesti tavaline asi ja me oleme sellega harjunud,” kommenteeris Robin päevast-päeva ekraani ees olemist. Füüsiliselt Robinile see probleeme ei tekita ja reeglina on see iga ühe enda otsustada, kas inimesed liigutavad ennast või käivad jõusaalis. Temal sellega probleemi ei ole ja nii kaua kui probleeme pole, siis midagi ka ei muutu.
Et hoiduda vaimsest väsimusest, toob Kevin lahenduseks selle, et tuleb otsida sellised tiimikaaslased, kes sulle meeldivad ja kellega sa ära ei väsi. “Füüsiliselt, ma ei tea. Ma isegi mängin lisaks sellele [trennile] individuaalselt. Kui on mingid offical match’id ehk ametlikud mängud, siis need väsitavad palju rohkem kui harjutamismängud. Üldiselt ei mõjuta nii palju, minu arust. Oleneb tegelikult sellest, milline päev on ja kui palju magasid, kõik on rutiin.”
Poisid rääkisid ka enda unegraafikust. “See on mänguritel kindlasti selline hilisem kui tavalistel inimestel. Selles mõttes on kõik rutiinis, et see ajagraafik on lihtsalt nii. Kõik see on mänguri jaoks tavaline,” ütles Kevin.
Robin selgitas detailselt, miks unegraafik hilisem on: “Pro tasemel* mängijad ongi enamasti üleval kuni umbes kolme neljani. Näiteks kui me harjutame, kuskil kella kolmest päeval kuni 12ni õhtul, siis väga paljud tahavad veel lisaks individuaaltrenni teha, sest sellest harjutamisest vahel ei piisa, inimene ei ole oma päevaga rahule jäänud. Kuna enamik mängud on hilisõhtul, siis ärkad umbes ühe kahe ajal päeval, lähed kolme nelja ajal öösel magama, see on täiesti tavaline asi siin tipus.”
*Pro tase – tehniliselt professionaalne tase. E-spordi maailmas tähendab see seda, et võtad videomängude mängimist päris tööna. Oled mõne meeskonna nimistus ja saad ka oma töö eest väärilist palka. Pro tase on kuskil top 30 meeskonna piires. Robin mängib tiimis Mousesports, Kevin Team GamerLegion’is.
Jõudlust suurendavate narkootikumide laialdane kasutamine e-spordis ei ole ebaharilik, nii mängijad kui ka nende meeskonnakaaslased ja konkurendid arutlevad sel teemal, ka ametnikud on probleemist teadlikud. Mängijad kasutavad tavaliselt stimuleerijaid nagu Ritaliin, Adderall ja Vyvanse –narkootikumid, mis oluliselt tõstavad keskendumisvõimet, parandavad reaktsioonivõimet ja vähendavad väsimust (Parkin, 2015).
Poisid väitsid, et Euroopas ei ole sellega suurt teemat olnud, pigem mõjutab see epideemia Aasia ja Lõuna-Ameerika riike. “Ma ise ei kasuta midagi, aga energiajoogid aitavad, mõned tiimikaaslased mul joovad enne mängu Red Bulli. Ma arvan, et see aitab, aga ma olen lihtsalt harjunud ilma. Pro tasemel pead sa seitse tundi järjest ühte punkti keskenduma, harjutamise mõttes on see väga raske, kui kommunikatsioon [tiimikaaslastega] pole on point, siis vahepeal on vaja lisandeid.”
Mõlemad poisid alustasid oma mängurikarjääri lihtsalt lõbu pärast ja et sõpradega veeta aega, Kevinil on mängu lõbusus siiani säilinud ja tema jaoks alati nii ka jääb. Kuid Robin tahab igas mängus, olenemata kas mängida koos sõpradega või siis võistlustel, säilitada oma parima vormi. “Kui ma ise tunnen, et ma olen juba nii hea, siis mul pole enam lõbus. Aga kuna ma olen nii hea, siis ma saan väga tihti vihaseks*, kui ma ei mängi nii hästi kui ma peaks. See motiveerib mind natukene paremini mängima. Kõige parem on ikkagi turniiridel mängida, sealt saab kõige parema kogemuse, aga isegi sõpradega mängides või lihtsalt niisama, siis see ka väga motiveerib mind, kui ma oma paremas seisus ei ole.”
*Tiltima ehk vihaseks saama –tilitingut defineeritakse mängurimaailmas kui närvi minemist või vihaseks saamist. Tilt tekib sinu enda vigadest, mis teeb sind omakorda vihaseks ja viha tõttu hakkad sa aina rohkem vigu tegema.
“Ma olen üldiselt väga rahulik inimene. Ma vahepeal flippin või karjun veidraid sõnu, väga väga harva peksan lauda (naerdes), aga ma üritan sellest hoiduda, sest see on väga halb harjumus, mida teha. Ma üritan siis keskenduda rohkem,” rääkis Robin oma maha rahunemise rutiinist.
Poiste vaba aeg möödub samuti enamiku aja arvutis olles – kas siis sotsiaalmeedias või muid mänge mängides. Kevini käib ka jõusaalis ja tegeleb ekstreemspordiga – mootorrattaga sõitmine ja langevarjuhüpped. Teist mainitut harrastab ta siis, kui ilmad on ilusad. Hoidke silmad taeva poole ja võib juhtuda, et näete lähitulevikus lendavat e-sportlast, sest ka Eesti ilmad hakkavad vaikselt ilusaks minema.
Ka e-sportlastele on puhkus ette nähtud nagu igal “normaalsel” töökohal. “Näiteks on top tiimide vahel kokku lepitud, et kogu augustikuu on vaba, nädalavahetused ka. Viimane oleneb muidugi tiimist, et kui palju mängida tahetakse. Tavaliselt on kaks päeva nädalavahetusel vaba,” kirjeldas Kevin puhkuste aega. Kuid nagu iga asjaga võib liigse puhkamisega käsi rooste minna: “See on väga tõsi. Isegi kui ma jätan ühe päeva vahele, siis seda on kohe tunda, kui ma uuesti mängima hakkan. Ma üritan võimalikult palju mängida, isegi oma vabal ajal või puhkepäeval. Iga kuu on põhimõtteliselt üks turniir, alati peab vormis olema,” ütles Robin.
MLG Major: Columbus 2016 turniiri finaalturniir. Foto: Wikipedia
Kevin ja Robin on ainukesed eestlased, kes Eesti CS:GO top skeenes on ja nende vahel mingisugust vägikaikavedu ei toimu. Pigem sõpradevaheline üksteise motiveerimine. On tulnud ette ka juhtumeid, kus poisid kell viis hommikul koos mängivad – selline lõbus harjutamine. “Mitte halvas mõttes, ainult heas. Kui ma vaatan, et ropz (Robin) mängib nii hästi ja näeb nii palju vaeva ja paneb nii palju tunde sisse, siis see täiega motiveerib mind ka. Alguses olin mina ainuke selline heal tasemel mängija Eestis, kes oli rahvusvaheliselt tuntud. Aga siis tuli ropz ka. Nüüd ta on juba tükk aega minust kõrgemal olnud. See motiveerib mind, et samale või veel paremale tasemele saada,” rääkis Kevin. “Ma ei mõtle teiste peale, ma mõtlen enda peale. Mind ei häiri kui keegi on parem minust, ma üritan ise parimaks saada.”
Poisid on pikka aega olnud Eesti CS:GO skeene tipus, kuid sellist tunnet neil pole, et keegi kohe-kohe võtab neilt kroonid peast ära. Kui mängimist jätkata nii nagu tavaliselt ja lolle otsuseid mitte teha, siis ei tohiks poistel probleeme tekkida ning nad suudavad samamoodi jätkata. “Mind ei mõjuta sellised asjad üldse, ma isegi ei pane neid [teisi konkurente] eriti tähele. Mulle ootused ja surve meeldib, siis ma mängin enda arust paremini. Mulle meeldib nii mängida kui keegi ootab minust hästi palju või kui mul on siuke kohustused ja oodatakse, et ma mängin hästi, siis mul läheb paremini.“
Täpselt samasuguse tempoga proovivad poisid veel aastaid edasi minna, seni kuni ollakse piisavalt head ja kui jaks otsa saab. Tulevikuplaanid on poistel erinevad. Kevin tahab kindlasti veel e-spordi skeenesse jääda, töötada kuskil organisatsioonis või proovida treeneri ametit. Robin vaatab tulevikku teise nurga alt: “Ma arvan, et [kui] mul jaks otsa saab, siis ma lähen arvatavasti pensionile kohe (naerab), ma arvan, et aeg on siis juba väga kaugel, kui mu jaks otsa saab. Kui rääkida rahalisest poolest, mängides CSi mitmeid aastaid sellisel tasemel, siis sa peaksid oma elu finantsiliselt suutma suht hästi ära kindlustada.”
CS:GO mängusisene kuvatõmmis. Foto: Steam
Kevinilt ja Robinilt pole palju uuritud, et millal nad “päris tööle” lähevad, kuid oma arvamus nendest inimestest, kes selliseid küsimusi esitavad, on neil küll. “Vanem generatsioon väga ei mõista seda, et see põhimõtteliselt ongi töö ja ongi sinu karjäär, seda võib samamoodi võrrelda päris spordiga,” ütles Robin, kellelt on rohkem küsitud kooli tagasi mineku kohta. “Minu jaoks need inimesed, kes ütlevad, et see ei ole päris töö on nagu ignorant. Kui sa ei näe seda, et see on päris töö, [kui sa ei näe, et] see on täpselt sama, mis iga teine töökoht, siis see on väga vale arvamus, minu arust. See on sama nagu iga teine sportlane, nagu jalgpallur, aga sa ainult teed seda arvutis,” mõtiskles Kevin.
Kui e-sport poleks saanud poiste jaoks soositud ametiks, siis praegu tegeleks Robin kooli lõpetamisega ja murraks pead ülikooli ning erialade valikutega. Kevin tegeleks spordiga, kas motokrossi või jalgpalliga.
Noormeestel on ka noortele ja ambitsioonikatele e-sportlastele mõned näpunäited: “Ma arvan, et kui sa teed seda half-assed, et sa ei anna endast parimat, kui kogu oma aega sellesse ei pane, siis sa ei jõua tippu. 1% mängijatest on professionaalid siin mängus. Sa ei saa sellele tasemele, kui sul pole ambitsiooni, mis on võrdne või suurem kui mängijatel, kes on hetkel professionaalid,” ütles Kevin.
Robin lisas omalt poolt: “Põhi point on see, et alati jätka oma tavaeluga – käi koolis, käi tööl ja kui sul vaba aega on, siis tegele mängimisega. Kui ma olin esimest aastat proff, käisin ikka koolis edasi. See on praegu nii risky valik, sa ei tohiks tervet oma aega sellele pühendada, kui sa pole veel kuskile jõudnud. Kindlusta endale alati mingi teine valik – töökoht või haridus. Minu puhul, kuskil teise profiaasta jooksul, ma tulin lõpuks koolist ära, sest mul oli juba nii hästi läinud ja see oli minu jaoks üsna kindel karjäärivalik.”
Kasutatud:
https://www.eurogamer.net/articles/2015-04-08-winners-might-use-drugs
