Publik + esinejad + meeskond = INTSIKURMU

Published On: January 24, 2017By

Suvise Intsikurmuni on jäänud veel pool aastat. Näljased muusikasõbrad ja melomaanid leidsid end nädalavahetusel NO99 Teatrist, kus toimus Intsikurmu Talifestival. Sama imeline ja sõbralik atmosfäär nagu suvel, kuid sedapuhku toas. Juba teist aastat järjest.

Intsikurmu Talifestivali esinejate kava tundus paberil tagasihoidlik, kuid hea muusikamaitsega inimene ei pidanud pettuma. Palju kodumaiseid artiste ning paar külalisesinejat naaberriikidest. Indiefestival oskab oma fänne hoida. Selleks aastaks koliti Sinilinnu ruumidest NO99 saalidesse, mis muutsid festivali veel mitmekesisemaks. Kui suvel segas mõne vaiksema kontserdi puhul üle mäe kostuv järgmise esineja heliproov, siis NO99-s seda muret polnud, sest vaheruumis asetsev kokteilibaar ning mets blokeerisid teisest saalist tulevad helid. Mets? Jah. Puud seisid ümber baari, Tallinna kesklinnas. Intsikurmu oma tavavormis.

Õhtu jooksul esines üksteist artisti, kes jagunesid kolme saali peale ära. Kõigist ei jõua küll rääkida, kuid valisin meelevaldselt välja neli meeldejäävamat etteastet.

Maarja Nuut feat. Hendrik Kaljujärv. Täieliku ebamaisuse definitsioon. Muusika, pildi ja valguse sümbioos lõi massiivse efekti, mis summutas peas kõik ülejäänud mõtted ning allutas mind täielikult esinejale. Terve kontsert oli nii psühhedeelne, et seda oli võimatu lahti mõtestada. Osav loop’imine tekitas enneolematu folk-hüpnoosi, mille tulemusel võnkus kogu publik kõrgematel sagedustel tund aega järjest ning seda ühes taktis. Lahkusin saalist eufoorilise mõnutundega.

Kali Briis Band. Vaieldamatult õhtu kõige nauditavam ja mõnusam etteaste. Kui oopium teeks bändi, siis oleks see Kali Briis Band. Üks perfektne alternatiivbändi live — kõiki komponente oli mõõdukalt ja heli oli kristallselge. Mõned lood kummitasid lausa hommikuni, kuigi Kali Briis ei olnud õhtu viimane esitaja. Omavaheline lavaline keemia oli absoluutne tipp, mis pani inimesed tantsima. Kahjuks teevad nad esinemistega väikese pausi, kuna sukelduvad stuudiosse uut kraami nokitsema. Jääme ootama.

Oligarkh (RUS). Oi bliet, kust alustada? See oli kõige julmem ballett, mida näinud olen.  Tõeline rahva šokeerimine ning kõrvalekalle Intsikurmu tavalisest vibe’ist. Nagu vene kutid ise ütlesid — “we are here to give you the ultimate russian experience”. Täpselt seda see oligi. Lava taustal mängisid seitse ekraani, millel näidati kõike Venemaaga seostuvat: sibulkuplitest rahvariieteni välja. Kaasaegne vene audiovisuaalne kunst. Kõrvadele ei halastatud, heli peksis kohutavalt üle. Kontserdi lõpuni saalis olemine nõudis südikust.

Doktor Normal. Nad on absoluutselt pöörane elektrofunk/retro hiphop grupp. Hoogne etteaste keskendus show’le – dresside ja päikseprillidega mehed hullasid laval, kõneledes vaid inglise keeles. Oli näha, et kutid nautisid igat sekundit laval. Ansambli esimees Marten Kuningas (loe: MC Roki) pani laval sõna otseses hullu ja tõmbas rahva korralikult käima. Suurepärane lõpp festivalile.

Talifestival andis lootust, et suvel hakkab metsapargis suuri asju juhtuma. Seniks tuleb muudel sagedustel hiberneerida.

Rääkisime ka Intsikurmu Muusikafestivali peakorraldaja Mihkel Kübaraga, kes avalikustas meile festivali tagamaid.

Milleks loodi Talifestival? Miks just Tallinnas?

Intsikurmuga on omamoodi lugu. Tallinnas toimub see teist korda sellepärast, et Intsikurmu ei ole ainult suvine festival, ta on kasvanud suuremaks. Meil on väga tore meeskond, kes armastab selliseid festivalilaadseid asju teha. See on üks põhjus. Teine on see, et eks Tallinn on kõige suurem paik Eestis ja Intsikurmu tahab olla muusikasõbrale aastaläbi võimalikult lähedal. Pealegi on Intsikurmu kasvanud ühtepidi nii suureks, et kõigile ei jätku kogu aeg lavalaudu, mistõttu soovisime Eesti muusikutele kvaliteetesinemiseks rohkem võimalusi luua. Ka oli meie eesmärk pilti natuke rikastada ehk tuua ühelt poolt välismaist muusikat Eestisse, kuid teisalt ka kodumaiseid häid muusikuid presenteerida.

Talifestivalil toimus eelneva aastaga võrreldes kohamuutus. Miks?

Me tahtsime suuremat ruumi, ja eks me otsime ka selliseid paiku, kus me ei ole varem teinud. See on väljakutse kogu meie meeskonnale! Eks me iga aasta võib-olla katsetame, kus, mis ja kuidas.

Milline on Talifestivali suurim erinevus suvisega?

Ta erineb esiteks juba selles osas, et paik on kahtlemata teine. Üks on ikkagi välifestival, teine on sisefestival. Ühtepidi seab see piire, teistpidi avab teistsugused võimalused. Esinejaid ei ole ka nii palju kui suvisel festivalil. Eks me katsetame mingisuguseid lahendusi. Talifestival on meie meeskonna jaoks väike proovikivi suve osas. Me katsetame erinevaid produktsioonilahendusi ning otsime uusi ideid. Selle kõigega hoiame oma meeskonda ja kuulajaid aktiivsena!

Kas suvise festivali kava on paigas?

Eks see suvise festivali korraldamine käib aastaringselt. Põhimõtteliselt vaatame esinejaid juba mitu aastat ette. Kui üks festival lõppeb, siis teise tegemine algab. Jah, mõned läbirääkimised on pooleli, kuid lõplik nimekiri ei ole selge.

Kas mingid artistid on juba selged?

Meil on täna eelkokkulepe Liimaga (DNK), lisaks on meil Eesti omadest tänaseks kinnitatud esinemine Põhja Konnaga, ja on üks uus briti bänd, Throws, mis on Eestis veel kohati tundmatu.

Mis teeb Intsikurmu eriliseks?

Intsikurmu on Intsikurmu, ta on omamoodi. Esiteks meie metsapark. See loob juba oma sellise atmosfääri ja võimalused. Kui sinna sobiv muusika ja sobivad kunstitaiesed tuua, siis see ainult võimendab seda. Eks see on see, mida inimesed meie juures otsivad. Me oleme ikka öelnud, et Intsikurmul osalemine annab võimaluse linnakärast eemale saada, inimesena oma mõtteid inimesena koguda, vaimu turgutada ja sarnaseid inimesi näha.

Ma ise ütlen, et meil on kolm tugevat sammast, miks Intsikurmu on see, mis ta on. Esiteks on meil äärmiselt tore ja südamlik meeskond, kes igat detaili väga hingestatult teeb ja läbi mõtleb. See annab oma värvingu ka festivalile. Teiseks on meil väga tänuväärt publik — väga intelligentne, muusikat ja käsitööõlut armastav. Siinsed inimesed on soojad ja südamlikud. Juba ainuüksi see loob sellise toreda atmosfääri. Kolmas sammas on artistid, kes on samamoodi Intsikurmu nende aastate jooksul omaks võtnud. Selles mõttes läheb iga aastaga see planeerimine ka raskemaks, sest neid ansamblite päringuid tuleb meile päevas päris palju. On perioode, kus tuleb meile kaks-kolm bändipäringut päevas. Kusjuures ka välismaiste artistide seas on Intsikurmu üha tugevamalt kanda kinnitamas! Täna on meil välismaa bändide soov siia tulla väga tugev.

See teebki Intsikurmust Intsikurmu.

+ posts

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Publik + esinejad + meeskond = INTSIKURMU

Published On: January 24, 2017By

Suvise Intsikurmuni on jäänud veel pool aastat. Näljased muusikasõbrad ja melomaanid leidsid end nädalavahetusel NO99 Teatrist, kus toimus Intsikurmu Talifestival. Sama imeline ja sõbralik atmosfäär nagu suvel, kuid sedapuhku toas. Juba teist aastat järjest.

Intsikurmu Talifestivali esinejate kava tundus paberil tagasihoidlik, kuid hea muusikamaitsega inimene ei pidanud pettuma. Palju kodumaiseid artiste ning paar külalisesinejat naaberriikidest. Indiefestival oskab oma fänne hoida. Selleks aastaks koliti Sinilinnu ruumidest NO99 saalidesse, mis muutsid festivali veel mitmekesisemaks. Kui suvel segas mõne vaiksema kontserdi puhul üle mäe kostuv järgmise esineja heliproov, siis NO99-s seda muret polnud, sest vaheruumis asetsev kokteilibaar ning mets blokeerisid teisest saalist tulevad helid. Mets? Jah. Puud seisid ümber baari, Tallinna kesklinnas. Intsikurmu oma tavavormis.

Õhtu jooksul esines üksteist artisti, kes jagunesid kolme saali peale ära. Kõigist ei jõua küll rääkida, kuid valisin meelevaldselt välja neli meeldejäävamat etteastet.

Maarja Nuut feat. Hendrik Kaljujärv. Täieliku ebamaisuse definitsioon. Muusika, pildi ja valguse sümbioos lõi massiivse efekti, mis summutas peas kõik ülejäänud mõtted ning allutas mind täielikult esinejale. Terve kontsert oli nii psühhedeelne, et seda oli võimatu lahti mõtestada. Osav loop’imine tekitas enneolematu folk-hüpnoosi, mille tulemusel võnkus kogu publik kõrgematel sagedustel tund aega järjest ning seda ühes taktis. Lahkusin saalist eufoorilise mõnutundega.

Kali Briis Band. Vaieldamatult õhtu kõige nauditavam ja mõnusam etteaste. Kui oopium teeks bändi, siis oleks see Kali Briis Band. Üks perfektne alternatiivbändi live — kõiki komponente oli mõõdukalt ja heli oli kristallselge. Mõned lood kummitasid lausa hommikuni, kuigi Kali Briis ei olnud õhtu viimane esitaja. Omavaheline lavaline keemia oli absoluutne tipp, mis pani inimesed tantsima. Kahjuks teevad nad esinemistega väikese pausi, kuna sukelduvad stuudiosse uut kraami nokitsema. Jääme ootama.

Oligarkh (RUS). Oi bliet, kust alustada? See oli kõige julmem ballett, mida näinud olen.  Tõeline rahva šokeerimine ning kõrvalekalle Intsikurmu tavalisest vibe’ist. Nagu vene kutid ise ütlesid — “we are here to give you the ultimate russian experience”. Täpselt seda see oligi. Lava taustal mängisid seitse ekraani, millel näidati kõike Venemaaga seostuvat: sibulkuplitest rahvariieteni välja. Kaasaegne vene audiovisuaalne kunst. Kõrvadele ei halastatud, heli peksis kohutavalt üle. Kontserdi lõpuni saalis olemine nõudis südikust.

Doktor Normal. Nad on absoluutselt pöörane elektrofunk/retro hiphop grupp. Hoogne etteaste keskendus show’le – dresside ja päikseprillidega mehed hullasid laval, kõneledes vaid inglise keeles. Oli näha, et kutid nautisid igat sekundit laval. Ansambli esimees Marten Kuningas (loe: MC Roki) pani laval sõna otseses hullu ja tõmbas rahva korralikult käima. Suurepärane lõpp festivalile.

Talifestival andis lootust, et suvel hakkab metsapargis suuri asju juhtuma. Seniks tuleb muudel sagedustel hiberneerida.

Rääkisime ka Intsikurmu Muusikafestivali peakorraldaja Mihkel Kübaraga, kes avalikustas meile festivali tagamaid.

Milleks loodi Talifestival? Miks just Tallinnas?

Intsikurmuga on omamoodi lugu. Tallinnas toimub see teist korda sellepärast, et Intsikurmu ei ole ainult suvine festival, ta on kasvanud suuremaks. Meil on väga tore meeskond, kes armastab selliseid festivalilaadseid asju teha. See on üks põhjus. Teine on see, et eks Tallinn on kõige suurem paik Eestis ja Intsikurmu tahab olla muusikasõbrale aastaläbi võimalikult lähedal. Pealegi on Intsikurmu kasvanud ühtepidi nii suureks, et kõigile ei jätku kogu aeg lavalaudu, mistõttu soovisime Eesti muusikutele kvaliteetesinemiseks rohkem võimalusi luua. Ka oli meie eesmärk pilti natuke rikastada ehk tuua ühelt poolt välismaist muusikat Eestisse, kuid teisalt ka kodumaiseid häid muusikuid presenteerida.

Talifestivalil toimus eelneva aastaga võrreldes kohamuutus. Miks?

Me tahtsime suuremat ruumi, ja eks me otsime ka selliseid paiku, kus me ei ole varem teinud. See on väljakutse kogu meie meeskonnale! Eks me iga aasta võib-olla katsetame, kus, mis ja kuidas.

Milline on Talifestivali suurim erinevus suvisega?

Ta erineb esiteks juba selles osas, et paik on kahtlemata teine. Üks on ikkagi välifestival, teine on sisefestival. Ühtepidi seab see piire, teistpidi avab teistsugused võimalused. Esinejaid ei ole ka nii palju kui suvisel festivalil. Eks me katsetame mingisuguseid lahendusi. Talifestival on meie meeskonna jaoks väike proovikivi suve osas. Me katsetame erinevaid produktsioonilahendusi ning otsime uusi ideid. Selle kõigega hoiame oma meeskonda ja kuulajaid aktiivsena!

Kas suvise festivali kava on paigas?

Eks see suvise festivali korraldamine käib aastaringselt. Põhimõtteliselt vaatame esinejaid juba mitu aastat ette. Kui üks festival lõppeb, siis teise tegemine algab. Jah, mõned läbirääkimised on pooleli, kuid lõplik nimekiri ei ole selge.

Kas mingid artistid on juba selged?

Meil on täna eelkokkulepe Liimaga (DNK), lisaks on meil Eesti omadest tänaseks kinnitatud esinemine Põhja Konnaga, ja on üks uus briti bänd, Throws, mis on Eestis veel kohati tundmatu.

Mis teeb Intsikurmu eriliseks?

Intsikurmu on Intsikurmu, ta on omamoodi. Esiteks meie metsapark. See loob juba oma sellise atmosfääri ja võimalused. Kui sinna sobiv muusika ja sobivad kunstitaiesed tuua, siis see ainult võimendab seda. Eks see on see, mida inimesed meie juures otsivad. Me oleme ikka öelnud, et Intsikurmul osalemine annab võimaluse linnakärast eemale saada, inimesena oma mõtteid inimesena koguda, vaimu turgutada ja sarnaseid inimesi näha.

Ma ise ütlen, et meil on kolm tugevat sammast, miks Intsikurmu on see, mis ta on. Esiteks on meil äärmiselt tore ja südamlik meeskond, kes igat detaili väga hingestatult teeb ja läbi mõtleb. See annab oma värvingu ka festivalile. Teiseks on meil väga tänuväärt publik — väga intelligentne, muusikat ja käsitööõlut armastav. Siinsed inimesed on soojad ja südamlikud. Juba ainuüksi see loob sellise toreda atmosfääri. Kolmas sammas on artistid, kes on samamoodi Intsikurmu nende aastate jooksul omaks võtnud. Selles mõttes läheb iga aastaga see planeerimine ka raskemaks, sest neid ansamblite päringuid tuleb meile päevas päris palju. On perioode, kus tuleb meile kaks-kolm bändipäringut päevas. Kusjuures ka välismaiste artistide seas on Intsikurmu üha tugevamalt kanda kinnitamas! Täna on meil välismaa bändide soov siia tulla väga tugev.

See teebki Intsikurmust Intsikurmu.

+ posts
+ posts