Paavst, pressiteade ja surnud Nobeli laureaat

Published On: March 27, 2016By

statue-1098213_960_720

See pealkiri kõlab veidi nagu nali, eks? Üks paavst, üks pressiteade ja üks surnud Nobeli laureaat kohtuvad baaris… Tegelikult on siin loos paavste rohkem kui üks, ja selleks, et suurt segapundart lahti harutama asuda, alustan Vatikani 15. märtsi pressiteatest, mille järgi kuulutatakse ema Teresa sel sügisel pühakuks.

Enamik eestlasi, paganad nagu me oleme, kratsivad selle peale kukalt, kehitavad seejärel õlgu ja lähevad eluga edasi. Usuteemade olulisus Eesti ühiskonnas munadepühadest väga kaugemale ei ulatu. Aga mis siis, kui ma ütleks, et see võib olla – sõltuvalt vaatenurgast – lugu vaeste ja haigete kasutamisest enda kasu nimel, heategevuslikuks eesmärgiks annetatud raha ebaausast kasutamisest ning moraalijüngritest, kellel endal moraal puudub? Kas te siis loeksite edasi?

Olen viimased kaks nädalat pingsalt Vatikani pressiteatele järgnenud infotulva läbi töötanud ning kaasanud lugematul hulgal materjale seoses ema Teresa ja tema rajatud Halastajate Misjonäride Ordu nimelise heategevusorganisatsiooni vastuoluga. Muideks, septembris kuulutatakse pühakuks veel neli inimest, kes on ema Teresa moodi õndsaks kuulutatud ja paavsti kinnitusel samuti korda saatnud kaks postuumset imetegu, aga näiteks BBC isegi ei maininud neid. Uudisekünnise ületas ainult üks prominent.

Kes on ema Teresa?

Albaania päritolu roomakatoliku nunn rajas 1950. aastal Indias Kolkatas Halastajate Misjonäride Ordu (Eestis tuntud ka Tegeva Armastuse Saadikute Ordu nime all, inglise keeles Missionaries of Charity). Ordu eesmärk oli pakkuda varjualust vaestele, haigetele ja ühiskonna poolt ära põlatutele vastutasuks „jumala armastuse eest“. See tähendab, et kuigi teenused olid tasuta, saatis tänuväärt tegevust pidev väärtuste konflikt – mis on olulisem, kas heategevus või patsientide „õigesse“ usku konverteerimine?

Suurimad ordu kriitikud nagu näiteks Christopher Hitchens väidavad, et ordusse võeti igast usust haigeid, ka ateiste, aga nad kõik surid katoliiklastena. Religioosne fanatism takistas loomeaastatest peale organisatsiooni tööd.

Susan Shields, endine ordu õde, kirjutas memuaaris, et surevatelt patsientidelt küsiti, kas nad soovivad piletit taevasse ning jaatava vastuse korral sosistati vajalikke sõnu nende ristimiseks, samal ajal teeseldes, et jahutavad märja lapiga patsiendi pead. Salatsemine oli vajalik, sest lisaks sellele, et moslemite ja hindude surivoodil katoliiklaseks konverteerimine oli igal juhul immoraalne, oli heategevusorganisatsiooni sildi all sellise tegevuse harrastamine silmakirjalik.

Ordudes keelati ema Teresa eestvedamisel haigetele valuvaigistid ning arstiabi, lähtudes põhimõttest, et kui palvetamine leevendust ei too, tahab jumal, et sa kannataksid. Nobeli kodulehel aga on välja toodud, et ema Teresa sai oma elu viimase kümnendi jooksul korduvalt arstiabi, käis südameoperatsioonidel, lasi üheksakümnendatel paigaldada südamestimulaatori ning väidetavalt lendas elu viimastel aastatel terviseprobleemide ägenedes haiglasse kahel korral ka eralennukiga.

Hoolimata ordu ümber keerlevast vastuolust andis paavst Paulus VI 15 aastat pärast rajamist ema Teresale loa ordu tegevust laiendada ka teistesse riikidesse. Ehkki ema Teresa, nagu ka kirik on oma sõnul apoliitilised, saab alates kuuekümnendate keskpaigast jälgida organisatsiooni kasvades, kuidas ema Teresagi poliitilised käigud muutuvad selgepiirilisemateks.

Untitled 5

Heategevus ja kuritegevus

Kolkata paljude probleemide hulgast, nagu nälg, hügieeni puudumisest tingitud haiguste epideemiad, vaesus ja muud baasinimvajadusi puudutavad küsimused valis ema Teresa enda südameasjaks hoopis sõja abordi ja rasestumisvastaste vahendite vastu.

  1. aastal ütles ta Nobeli rahupreemia vastuvõtukõnes, et „suurimaks rahu hävitajaks on sündimata süütu lapse karje. Kui ema suudab mõrvata omaenda lapse oma emakas, siis mis raskusi peaks sinule ja minule üksteise tapmine valmistama?“

Ema Teresa oli laste saamise, abielu ja lahutamise ning ka üksikvanemate teemadel kõneledes alati äärmiselt konservatiivne. Siinkohal tasub meeles pidada, et kuna ta oli enda väitel neitsi, oli tema sõda abordi ja rasestumisvastaste vahendite vastu umbes sama asjakohane kui pimeda sõda naabrite maja uut tooni värvimise vastu.

  1. aastal korraldas Briti konservatiiv lord David Alton, kes on oma poliitilise karjääri algusest seitsmekümnendatel pidevalt häälekalt nõudnud Suurbritannia abordiseaduste rangemaks muutmist, kohtumise Margaret Thatcheri ja ema Teresa vahel. Kohtumise jooksul ja sellele järgneval pressikonverentsil nahutas ema Teresa niinimetatud Raudset Leedit avalikult kodutute kehvade tingimuste ning „vabameelsete“ abordiseaduste eest.

Kuni Haiti türannperekonna Jean-Claude Duvalier’i kukutamiseni oli ema Teresa ka temaga äärmiselt heades vastastikuselt kasulikes suhetes, võttes Duvalieri režiimilt vastu suuri annetusi ning osales vastutasuks nende populistlikes kampaaniates.

Ka USA petis Charles Keatingu annetused võttis ema Teresa süümepiinadeta vastu ning keeldus neid tagastamast, kui selgus raha päritolu. Patologoolisel kombel näitab see, et poliitilised huvid kaalusid religioossed tõekspidamised ema Teresa jaoks rohkem kui ühel korral üles – või siis on piibel raha koha pealt mitmeti tõlgendatav.

Ordu on poliitilisel joonel jätkanud ka pärast ema Teresa surma, kuulutades oktoobris 2015, et sulgeb Indias enda orbudekodud. Nimelt on ordu religioossetele tõekspidamistele vastu seadusemuudatus, mille kohaselt võivad üksikud inimesed, aga ka lahutatud ja lahus elavad paarid lapsendada.

Ema Teresa keeldus organisatsiooni vahendite jälgimisest ja raamatupidamisest, mis tähendab, et jäävad tõestuseta internetis liikuvad hinnangud, mille kohaselt kasutas ema Teresa organisatsiooni varjupaikade juhtimiseks vähem kui kümnendikku annetustest ning annetas ülejäänu Vatikanile.

Kuritegevusega seostab ema Teresat aga lapsepilastuses süüdi mõistetud paavst Donald McGuire’i kaitsmine. Enne oma surma kasutas ema Teresa kõiki tutvusi, et paavst McGuire’it karistusest vabastada ning paavstina tööle ennistada. Kiriku vastukampaaniast hoolimata mõisteti McGuire 2007. aastal kahe poisi pilastamise eest 25 aastaks vangi.

Mul on sõber, kellele meeldib korrutada, et heategevusest suuremat kuritegevust pole olemas. Organisatsioonid, millel on kümnetes miljonites kassavõlga aastas ja mille kritiseerimist loetakse jumala kritiseerimisega samaväärseks, muudavad järjekindlalt sõna „heategevus“ tähendust.

Minagi tunnen trotsi. Kui kanoniseeritakse isikuid, kelle moraalitundes või südametunnistuses võib kasvõi natukene kahelda, siis on ju kõik meist pühakud. Või pole seda meist keegi.

***

Halastuse Misjonäride Ordu on 133 riigis, sealhulgas Eestis. Halastuse Misjonäride Ordu Klooster Tallinnas on Krediidiinfos registreeritud Ristiku 44 aadressile ja tegutseb Lily Nirmala Minj (ülemõde Subani) juhtimisel. Ülemaailmselt koondab organisatsioon hinnanguliselt 5000 roomakatoliku nunna.

Fotod: Pixabay fotopank, Google Maps

+ posts

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Paavst, pressiteade ja surnud Nobeli laureaat

Published On: March 27, 2016By

statue-1098213_960_720

See pealkiri kõlab veidi nagu nali, eks? Üks paavst, üks pressiteade ja üks surnud Nobeli laureaat kohtuvad baaris… Tegelikult on siin loos paavste rohkem kui üks, ja selleks, et suurt segapundart lahti harutama asuda, alustan Vatikani 15. märtsi pressiteatest, mille järgi kuulutatakse ema Teresa sel sügisel pühakuks.

Enamik eestlasi, paganad nagu me oleme, kratsivad selle peale kukalt, kehitavad seejärel õlgu ja lähevad eluga edasi. Usuteemade olulisus Eesti ühiskonnas munadepühadest väga kaugemale ei ulatu. Aga mis siis, kui ma ütleks, et see võib olla – sõltuvalt vaatenurgast – lugu vaeste ja haigete kasutamisest enda kasu nimel, heategevuslikuks eesmärgiks annetatud raha ebaausast kasutamisest ning moraalijüngritest, kellel endal moraal puudub? Kas te siis loeksite edasi?

Olen viimased kaks nädalat pingsalt Vatikani pressiteatele järgnenud infotulva läbi töötanud ning kaasanud lugematul hulgal materjale seoses ema Teresa ja tema rajatud Halastajate Misjonäride Ordu nimelise heategevusorganisatsiooni vastuoluga. Muideks, septembris kuulutatakse pühakuks veel neli inimest, kes on ema Teresa moodi õndsaks kuulutatud ja paavsti kinnitusel samuti korda saatnud kaks postuumset imetegu, aga näiteks BBC isegi ei maininud neid. Uudisekünnise ületas ainult üks prominent.

Kes on ema Teresa?

Albaania päritolu roomakatoliku nunn rajas 1950. aastal Indias Kolkatas Halastajate Misjonäride Ordu (Eestis tuntud ka Tegeva Armastuse Saadikute Ordu nime all, inglise keeles Missionaries of Charity). Ordu eesmärk oli pakkuda varjualust vaestele, haigetele ja ühiskonna poolt ära põlatutele vastutasuks „jumala armastuse eest“. See tähendab, et kuigi teenused olid tasuta, saatis tänuväärt tegevust pidev väärtuste konflikt – mis on olulisem, kas heategevus või patsientide „õigesse“ usku konverteerimine?

Suurimad ordu kriitikud nagu näiteks Christopher Hitchens väidavad, et ordusse võeti igast usust haigeid, ka ateiste, aga nad kõik surid katoliiklastena. Religioosne fanatism takistas loomeaastatest peale organisatsiooni tööd.

Susan Shields, endine ordu õde, kirjutas memuaaris, et surevatelt patsientidelt küsiti, kas nad soovivad piletit taevasse ning jaatava vastuse korral sosistati vajalikke sõnu nende ristimiseks, samal ajal teeseldes, et jahutavad märja lapiga patsiendi pead. Salatsemine oli vajalik, sest lisaks sellele, et moslemite ja hindude surivoodil katoliiklaseks konverteerimine oli igal juhul immoraalne, oli heategevusorganisatsiooni sildi all sellise tegevuse harrastamine silmakirjalik.

Ordudes keelati ema Teresa eestvedamisel haigetele valuvaigistid ning arstiabi, lähtudes põhimõttest, et kui palvetamine leevendust ei too, tahab jumal, et sa kannataksid. Nobeli kodulehel aga on välja toodud, et ema Teresa sai oma elu viimase kümnendi jooksul korduvalt arstiabi, käis südameoperatsioonidel, lasi üheksakümnendatel paigaldada südamestimulaatori ning väidetavalt lendas elu viimastel aastatel terviseprobleemide ägenedes haiglasse kahel korral ka eralennukiga.

Hoolimata ordu ümber keerlevast vastuolust andis paavst Paulus VI 15 aastat pärast rajamist ema Teresale loa ordu tegevust laiendada ka teistesse riikidesse. Ehkki ema Teresa, nagu ka kirik on oma sõnul apoliitilised, saab alates kuuekümnendate keskpaigast jälgida organisatsiooni kasvades, kuidas ema Teresagi poliitilised käigud muutuvad selgepiirilisemateks.

Untitled 5

Heategevus ja kuritegevus

Kolkata paljude probleemide hulgast, nagu nälg, hügieeni puudumisest tingitud haiguste epideemiad, vaesus ja muud baasinimvajadusi puudutavad küsimused valis ema Teresa enda südameasjaks hoopis sõja abordi ja rasestumisvastaste vahendite vastu.

  1. aastal ütles ta Nobeli rahupreemia vastuvõtukõnes, et „suurimaks rahu hävitajaks on sündimata süütu lapse karje. Kui ema suudab mõrvata omaenda lapse oma emakas, siis mis raskusi peaks sinule ja minule üksteise tapmine valmistama?“

Ema Teresa oli laste saamise, abielu ja lahutamise ning ka üksikvanemate teemadel kõneledes alati äärmiselt konservatiivne. Siinkohal tasub meeles pidada, et kuna ta oli enda väitel neitsi, oli tema sõda abordi ja rasestumisvastaste vahendite vastu umbes sama asjakohane kui pimeda sõda naabrite maja uut tooni värvimise vastu.

  1. aastal korraldas Briti konservatiiv lord David Alton, kes on oma poliitilise karjääri algusest seitsmekümnendatel pidevalt häälekalt nõudnud Suurbritannia abordiseaduste rangemaks muutmist, kohtumise Margaret Thatcheri ja ema Teresa vahel. Kohtumise jooksul ja sellele järgneval pressikonverentsil nahutas ema Teresa niinimetatud Raudset Leedit avalikult kodutute kehvade tingimuste ning „vabameelsete“ abordiseaduste eest.

Kuni Haiti türannperekonna Jean-Claude Duvalier’i kukutamiseni oli ema Teresa ka temaga äärmiselt heades vastastikuselt kasulikes suhetes, võttes Duvalieri režiimilt vastu suuri annetusi ning osales vastutasuks nende populistlikes kampaaniates.

Ka USA petis Charles Keatingu annetused võttis ema Teresa süümepiinadeta vastu ning keeldus neid tagastamast, kui selgus raha päritolu. Patologoolisel kombel näitab see, et poliitilised huvid kaalusid religioossed tõekspidamised ema Teresa jaoks rohkem kui ühel korral üles – või siis on piibel raha koha pealt mitmeti tõlgendatav.

Ordu on poliitilisel joonel jätkanud ka pärast ema Teresa surma, kuulutades oktoobris 2015, et sulgeb Indias enda orbudekodud. Nimelt on ordu religioossetele tõekspidamistele vastu seadusemuudatus, mille kohaselt võivad üksikud inimesed, aga ka lahutatud ja lahus elavad paarid lapsendada.

Ema Teresa keeldus organisatsiooni vahendite jälgimisest ja raamatupidamisest, mis tähendab, et jäävad tõestuseta internetis liikuvad hinnangud, mille kohaselt kasutas ema Teresa organisatsiooni varjupaikade juhtimiseks vähem kui kümnendikku annetustest ning annetas ülejäänu Vatikanile.

Kuritegevusega seostab ema Teresat aga lapsepilastuses süüdi mõistetud paavst Donald McGuire’i kaitsmine. Enne oma surma kasutas ema Teresa kõiki tutvusi, et paavst McGuire’it karistusest vabastada ning paavstina tööle ennistada. Kiriku vastukampaaniast hoolimata mõisteti McGuire 2007. aastal kahe poisi pilastamise eest 25 aastaks vangi.

Mul on sõber, kellele meeldib korrutada, et heategevusest suuremat kuritegevust pole olemas. Organisatsioonid, millel on kümnetes miljonites kassavõlga aastas ja mille kritiseerimist loetakse jumala kritiseerimisega samaväärseks, muudavad järjekindlalt sõna „heategevus“ tähendust.

Minagi tunnen trotsi. Kui kanoniseeritakse isikuid, kelle moraalitundes või südametunnistuses võib kasvõi natukene kahelda, siis on ju kõik meist pühakud. Või pole seda meist keegi.

***

Halastuse Misjonäride Ordu on 133 riigis, sealhulgas Eestis. Halastuse Misjonäride Ordu Klooster Tallinnas on Krediidiinfos registreeritud Ristiku 44 aadressile ja tegutseb Lily Nirmala Minj (ülemõde Subani) juhtimisel. Ülemaailmselt koondab organisatsioon hinnanguliselt 5000 roomakatoliku nunna.

Fotod: Pixabay fotopank, Google Maps

+ posts
+ posts