Ma ei defineeri siinkohal ilusat naist kui Aphrodite kingade täitjat, kuigi seda on iga naine. Siin tähendab ilu noort auguga liha. Vähemalt nii tundub see läbi paljude meeste silmade. 

Kõik oli ju alguses süütu, eks?

Teismelisena nautisin tänaval pilke ja naersin meeste üle, kes möödaminnes vilistasid või mäugusid. See oli naljakas, sest teismeeas saada tähelepanu ja kinnitust täiskasvanud meestelt, et oled ilus, on kõik, mida üks pealiskaudne hing võiks ihaldada. 

Alati on tundunud totter, kuidas mehed tahavad pärast klubis paari sõnavahetust ukse taha lilli või koguni raha saata. Miks mõni mees ei saa pilku eemal hoida ja külvab üle komplimentidega? Kas naine olla ongi nii hea? Milline privileeg…

Miks mõni mees ei saa pilku eemal hoida ja külvab üle komplimentidega? Kas naine olla ongi nii hea?

Tasuta lõunaid pole olemas!

Ma ei tunne, et mu pea oleks kehale koormaks, aga arusaamine, miks mehed minu või mu sõbrannade ümber nii meelsasti on, tuli liiga hilja. Arusaamine, et igal kingil ja komplimendil on tagamõte. Et iga tööpakkumine, kutse ja võimalus on lõpuks kellegi jaoks kiirtee voodisse. 

Olen tajunud, et minuga suheldes arvavad paljud mehed, et olen flirtiv või võrgutav. Kui sõbralikult naeratan või juttu teen, siis ma flirdin. Kui olen viisakas ja mina ise, siis ma flirdin. See eelaimdus on minuga kaasas käinud nii väljas olles, koolis kui ka töökohtadel. 

Arusaamine, miks mehed minu või mu sõbrannade ümber nii meelsasti on, tuli liiga hilja.

Juba 16-aastaselt tekkis mul hirm endast vanemate meestega professionaalsel tasemel suhelda, sest paljud vestlused lõppesid veidral noodil, nagu oleks meie vahel muud kui tööalane suhe. Tol hetkel tundus rumal öelda konkreetselt, et meie suhtlus on ainult professionaalne, sest äkki see kõik on ainult mu peas. Vale. See ei ole kunagi ainult sinu peas, kui tunned end ebamugavalt, jututeemad muutuvad tööväliseks ning ta üritab leida füüsilist kontakti. 

Tol hetkel tundus rumal öelda konkreetselt, et meie suhtlus on ainult professionaalne, sest äkki see kõik on ainult mu peas.

Äkki olengi süüdi mina?

Iga kord, kui ütlesin, et tunnen end ebamugavalt ja ehk hoiaksid mõne nilbe mõtte enda teada, sain vastu sõimavaid sõnu ja sügava süütunde. Nagu oleksin pahalase mütsi kandnud mina. Oi, kuidas nad teadsid, mida öelda ja kuidas puhta nahaga pääseda nii, et mina kõiges kahtleksin. 

Lähedased on pärast mitmeid lugusid lohutanud mõttega, et eks nendega juhtuvadki sellised asjad, kes on kord säärases olukorras juba olnud. Ehk kui ühe korra on sind tööl ahistatud või rõvedalt öeldud, siis see ongi sinu muster ja mehed tunnevad selle ära. Alguses tundus see loogiline, aga kui sõbrannadega nendel teemadel rääkisin, sain aru, et asi ei ole minus ega minu „mustrites“ .

Kui sõbrannadega nendel teemadel rääkisin, sain aru, et asi ei ole minus ega minu „mustrites“ .

Ma ei pea alavääristamist taluma!

Eelmisel aastal sain tuttavaks ühe inimesega, kellest sai mu väga hea sõber ning kui tema neid lugusid kuulis, sai ta šoki. Mehed, kes tajuvad oma võimupositsiooni kui midagi, millega nooremaid naisi oma manipulatsiooni alla tõmmata, on peast haiged. Ja samuti olen mina, kes lasen sel endaga juhtuda. 

Loomulikult pole see minu süü, et mehed käituvad niivõrd misogüünselt, kuid kui palju olen enda arvates headusest neid nilbusi ka alla neelanud, et rahumeelselt eluga edasi liikuda? Liiga palju. 

Kui palju olen enda arvates headusest neid nilbusi ka alla neelanud, et rahumeelselt eluga edasi liikuda? Liiga palju. 

Jutu iva on selles, et sellised mehed vajavad kõige raudpolt kindlamat „EI-d“ ja vastutusele võtmist. Igasugune „vaatame hiljem“, „mitte täna“, „kunagi tulevikus“ ei võrdu sõnaga „EI“. Jah, sina arvasid, et keeldud viisakalt, kuid läbi lillede „EI“ ütlemine on läbikukkunud üritus. Nemad kuulevad seda sõna-sõnalt ja proovivad aina uuesti. Sinu „äkki hiljem“ on nende jaoks „Hell yeah“. 

Sinu „äkki hiljem“ on nende jaoks „Hell yeah“. 

Minu lõputu nõiaring lõppeb esimese konkreetse „EI-ga“ enne seda, kui midagi on juba juhtunud. Enne seda, kui mind kutsutakse professionaalses keskkonnas kohtingule või sõidutiirule. Enne seda, kui mulle sosistatakse töö juures kõrva nilbusi ning enne seda, kui tunnen end kohas, mida armastan, ebamugavalt. 

Minu kogemused on täiesti tavalise naise igapäevaelu. See ei peaks nii olema ja ma mitte mingil moel ei õigusta sellist käitumist. Vastupidi.

Minu lõputu nõiaring lõppeb esimese konkreetse „EI-ga“ enne seda, kui midagi on juba juhtunud. 

Naiste lood, mida nad mäletavad igavesti.

Kevadel kogusin veel mõne naise lugusid, kes on tundnud, et nendesse on suhtutud ebaõiglaselt. 

Lugu 1

Tellisin takso, takso tuli, hakkasin peale istuma. Eelnev klient, vanem meesterahvas, istus veel autos. Kui ukse lahti tegin, ütles ta:  „Mõtlesin, et tahad sülle istuda.“ 

Lugu 2

Mind on korduvalt ühistranspordis ja linnas võõraste meessoost isikute poolt ahistatud, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Üks kord mind jälitati. Töö juures alandas ja solvas mind vanem meesterahvas, sest talle ei meeldinud, kuidas me tema muret lahendada proovisime. Tahaks näha, et mehele oleks samamoodi tehtud.

Lugu 3

Poiss-sõbra vanemate sõbrad käivad kodus väga tihti külas ja teevad alati ebamugavaid nalju ja märkusi. Jutt stiilis „Millal juba lapse saate, poiss-sõbra isa tahaks juba väga vanaisa olla“. Lisaks labased naljad seksist. 50‑aastased, kes teevad 20‑aastaste kohta selliseid nalju, on lihtsalt vastikud. Üks neist katsus kord möödaminnes mu puusa ja ütles midagi stiilis „lähme üles tuppa“. See oli kontekstipõhine nali, aga väga rõve ikkagi.

Lisaks labased naljad seksist. 50‑aastased, kes teevad 20‑aastaste kohta selliseid nalju, on lihtsalt vastikud. Üks neist katsus kord möödaminnes mu puusa ja ütles midagi stiilis „lähme üles tuppa“ vms.

Lugu 4

Kui olin 15, kohtusin esimest korda oma tulevase töökaaslasega, kes oli tol ajal 26. Ta hakkas minuga flirtima ning mingil põhjusel arvasid mu pereliikmed, et see on väga romantiline, ja tegid selle üle aastaid nalja. Eelmisest aastast oleme töökaaslased: mina 19, tema 30. Kliendid (mehed muideks) käisid mu tuttavatele kurtmas, kuidas see sama töökaaslane ei lõpetanud mu intiimpiirkondade vaatamist. Katsin selle peale oma ihu rohkem kinni, kuigi õues oli 30 kraadi, kuid ka see ei aidanud. Sain päevaselt ikka seksuaalseid kommentaare oma kaalu ja muude asjade kohta.

Kliendid (mehed muideks) käisid mu tuttavatele kurtmas, kuidas see sama töökaaslane ei lõpetanud mu intiimpiirkondade vaatamist.

Lugu 5

2024. aastal sisenesin Saaremaa Lokaali koos oma sugulasega. Kui seni olid mehed minust eemale hoidnud, sest arvasid, et mina ja mu sugulane oleme paar, siis seekord nii ei läinud. Nurgas seisis vanem mees koos oma abikaasaga. Möödudes tegin temaga korraks silmsidet. Seejärel tundsin, et keegi haarab mul selja tagant kaelast kinni, pöörab mu pea ümber ja teeb musi huultele. Ma olin šokis ja tardusin. See oli seesama mees, kes muigas ja ütles oma abikaasale: „Me võime nüüd minna.“

Möödudes tegin temaga korraks silmsidet. Seejärel tundsin, et keegi haarab mul selja tagant kaelast kinni, pöörab mu pea ümber ja teeb musi huultele.

Lugu 6

Läksin baarist vett küsima. Järjekorras seistes tundsin, et keegi näpistas mu tuharaid. Natukese aja pärast krabas keegi kahe käega samast kohast. Pöörasin vihaselt ümber, mille peale vanem mees hakkas mind süüdistama, et olin ise otsustanud kanda musti retuuse ja seetõttu ei saa teda süüdistada.

Lugu 7

12‑aastaselt hakkas üks mu lähedane pereliige, kes oli minust kuus korda vanem, mind teises valguses nägema. Ta hakkas kommenteerima, kui „seksikas“ ma minikleitides välja näen, kui ilusad ja pikad mu jalad on jne. Neid kommentaare sain aastaid. Mõned rõvedamad: „Ma tahaksin 20 aastat tagasi minna ja sinust oma laste ema teha“ (seda juhtus mitu korda); „Kas sa tead, miks poistele meeldib, kui tüdruk oma juuksed hobusesabasse paneb?“ viidates oraalseksile; „Sulle on võimatu „ei” öelda“ jne. Mingist hetkest läks asi ka füüsiliseks katsumiseks, kuid just need sõnad on mind kõige rohkem kummitanud.

12‑aastaselt hakkas üks mu lähedane pereliige, kes oli minust kuus korda vanem, mind teises valguses nägema. Ta hakkas kommenteerima, kui „seksikas“ ma minikleitides välja näen, kui ilusad ja pikad mu jalad on jne.

Lugu 8

16‑aastaselt läksin oma esimesele majapeole. Olin alkoholiga võõras ja jäin kergelt täis. Sisenesin rahvast täis ruumi ja heitsin voodisse pikali ühe tüdruku kõrvale. Mingist hetkest olid kõik tüdrukud toast lahkunud. Minu kõrvale heitis üks poiss, kes hakkas mind silitama, lakkuma ja ütlema kõrva ilgeid asju. Ta arvas, et magan. Tardusin ega julgenud liigutada. Ülejäänud poisid (umbes kuus tükki), kes toas viibisid, koondusid voodi ümber ja hakkasid kommenteerima, kui ilusad mu reied tunduvad.

Minu kõrvale heitis üks poiss, kes hakkas mind silitama, lakkuma ja ütlema kõrva ilgeid asju. Ta arvas, et magan. Tardusin ega julgenud liigutada. 

Lugu 9

Ühes välismaa suurlinnas elades ei saanud 15 minutitki jala käia, ilma et keegi autoakna alla laseks ja catcall‘iks või mind ebameeldivalt vahiks, räägiks, kutsuks jne.

 

Illustreeris: Daria Taranzhina

Pildi loomisel on kasutatud AI-d.