Linnas elavate taluloomade omanikud teevad väikesest linnaosast justkui omamoodi provintsi. Olenemata kellaajast võib kukk kireda ja kana kaagutada samamoodi nagu maal vanaema aias. Näiteks võib jalutuskäigul kuulda kukke kiremas nii Tallinnas, Pelgulinnas ja Lasnamäel kui ka Tartus, Supilinnas. Kuna kukkede jaoks eraldi registrit ei ole ning neid tuleb detektiivina taga otsida, on suur tõenäosus, et kuked ja muud taluloomad võivad linnaelanikke rõõmustada ka teistes linnades ja linnaosades.

Miks on linna loomi vaja?

Lisaks kanadele ja kukkedele leidub Tallinnas Paljassaarel ja Pirital ka linnaveiseid, kelle eesmärk on tuua linna tagasi rohelust. Ka Pärnus on linnaveised leidnud oma koha. Linnuvaatlustornide tipust saab nautida merd, linnavaadet ning soojemal perioodil ka linnaveiseid, kes rahulikult näksivad pilliroogu.

Piritale ilmusid veised eelmise aasta kevadel. Ei mingit niisama mälumist, uutele asukatele seati kohe ka kindel ülesanne – veised peavad hoidma Kõrkja saare niitusid korras ning rõõmustama möödakäijaid. Naljatlevalt võib neid kutsuda bioloogilisteks rohuniitjateks. Veised teevad sama tööd, mida teeksid masinad, ent nad teevad seda palju loodussõbralikumalt. Muuseas on Kõrkja saarel karjatatud kariloomi aastakümneid, ehk isegi aastasadu. Lisaks veistele on seal peetud ka hobuseid ja lambaid.

Eestimaa Roheliste esinaine Züleyxa Izmailova oli üks neist, kes aitas veised Põhja-Tallinna tuua. Tema sõnul propageeris erakonnakaaslane Aleksei Lotman elurikkuse säilitamist ökoloogilisel viisil. Parasjagu tekkis aga võimalus ning toodi veised kohale.

Veised näksivad oma toiduks vajaliku roheluse ära nii, et jätavad puutumata need taimed, millele tahetakse rohkem ruumi. Nad teevad seda viisil, mis ei riku keskkonda, ning see on ühtlasi parim lahendus ruumi tagamiseks. Izmailova sõnul rikuksid tehnilised vahendid maastiku ära. Veised hoolitsevad selle eest, et taimedel ja lindudel oleks parem.

Izmailova kirjeldab, et tegelikult ei olnud plaanis teha taluelu kommuuni linna, kuid nüüd on sellest saanud praktiline näide, kuidas teha mitu head asja korraga ära – nii ökosüsteemi kui ka inimeste jaoks.

„Muidugi inimestele see väga meeldib, kui on loomad linnas. Eriti veel Tallinnas, mis on autostunud linn,” selgitab Izmailova. Tema sõnul leidub linnas veel piirkondi, mida tuleks väärtustada – näiteks Loopealne, mida täna haiglaks planeeritakse. Izmailova ütleb, et üks plaan on viia lambad ka Aegna saarele, aga praegu ei ole mõttega edasi liigutud.

Kanade ja kukkede puhul tundub, et nad sobivad rohkem toredaks koduloomaks, mitte taimede päästerõngaks.

Kel pole võimalik võtta kanu pikemaks ajaks, see saab võtta nad ka ainult suveks hoiule. Nõmmel elava Triinu sõnul on mõnus võtta kanad suveperioodil eramajja, kuna see ühendab maa- ja linnaelu. Hommikul kanadele sööda viimine tekitab tema sõnul ehtsa maaelu tunde, millest linnaelanikul on vajaka. Aastaringselt ei saa kanu jällegi hoida, kuna neil on vaja soojust. Suvel on lihtsam pakkuda kanadele kodu, kuna õhkkond on üldiselt soojem.

Supilinna seltsi esimehe Peep Mardiste hinnangul rikastavad kuked-kanad atmosfääri ega häiri linnaelanikke. „Mõnus on magada lahtise aknaga ja kuulda hommikul kukke kiremas. Üle autode müra ja tavapäraste linnahelide on tore kuulda looduse hääli,” ütleb ta.

Inimesed, kes on Supilinna kolinud või seda niisama külastanud, üllatuvad positiivselt tema sõnul. Mardiste ütleb, et kuuldavasti on kuked-kanad mitmes majapidamises, kuid öörahu rikkumisi ta ei maininud. Ehk on inimesed ise pidevalt kodus istumisest väsinud ning on seadnud sammud välja ööelu nautima ning seetõttu ei kostugi kiremist linlaste kõrvu.

Peale kanade elab Supilinnas ka legendaarne kodusiga, keda mäletavad põlised tartlased juba aastate tagusest ajast.

Eksootilised loomad

Kuigi kanad ja kuked võivad tunduda üpris eksootiliste loomadena, keda linnatingimustes pidada, siis leidub Eestis mitmeid entusiaste, kes on tõepoolest võtnud endale koju eksootilise looma, keda muidu võib kohata vaid loomaaias.

Mitmed eestlased peavad kodus loomi, kellest paljud meist pole kuulnud. Tuntumatest loomadest peetakse madusid ning ämblikke, kes ka nõrganärvilistele on eksootilised, ent tegelikult leidub neid nii mõneski kodus – ka minu naaber peab kodus madu! Jutt puudutab aga rohelisi iguaane, keda eestlased näevad harilikult mõnes loodusdokumentaalis. Lisaks ei puudu pildilt ka kameeleonid, habeagaamid ja muud roomajad. Kodus peetakse erinevaid putukaid, näiteks tigusid ja tuhatjalgseid. Kõigil tegelastel tuleb kindel kullipilk peal hoida, et keegi terraariumist plehku ei paneks. Peale nende peetakse veel kõrberebaseid – kas teadsid, et neid tuleb treenida nagu koera?

Lisaks võib ekslikult arvata, et nii mõnigi tavaline koduloom on hoopis eksootiline. Näiteks levis hiljuti sotsiaalmeedias postitus naisest, kellele pidevalt kutsuti politsei, kuna aknalaual istuvad neljajalgsed sarnanesid rohkem ilvesepoegade kui kodukassidega.

Ükski loom ei ole aga kodus pidamiseks liiga eksootiline, kui talle on loodud sobivad elutingimused. Miks mitte võtta endale kaaslaseks sõber, kelle tegelik päritolu jääb mitmesadade kilomeetrite kaugusele? Peaasi, et omanik ja tema lemmikloomast sõber on õnnelikud.