VALIMISEELNE DEBATT ⟩ Kanepi legaliseerimine, tudengite toimetulek, vaimse tervise mured. Mille eest seisavad Eesti noorpoliitikud?

Published On: March 26, 2023By

Kaks nädalat enne valimiste avalööki, 12. veebruaril salvestasime noortekogude debatti, kus noorpoliitikud arutlesid kanepi legaliseerimise, Nursipalu harjutusväljaku laiendamise, tudengite toimetuleku, vaimse tervise, eestikeelsele haridusele ülemineku, kliimapoliitika ja ajateenistuse üle.

Debatis osalesid kaheksa noortekogu esindajat: Reforminoortest Mikk Tarros, Sinisest Äratusest (EKRE) Eino Rantanen, Noortest Sotsiaaldemokraatidest Karl Pütsepp, Parempoolsetest Noortest Tiit-Rein Viitso, Kesknoortest Ismail Mirzojev, Isamaa noorteühendusest ResPublica Henn Kaaleb Humal, Noortest Rohelistest Tõnn Martin Tirgo ning Noorest Eesti 200-st Karl Aaron Adson. Debatti juhtisid Kristopher Muraveiski ja Martin Erik Maripuu. Saade on kuulatav 4dimensiooni Soundcloudi lehel.

Reforminoored ja Sinine Äratus: kanepi legaliseerimine ja Nursipalu harjutusväljak

Kanepi legaliseerimine

Mikk Tarrose (Reforminoored) sõnul on kanepi legaliseerimine küll Reforminoorte programmiline seisukoht, kuid tema ei ole isiklikult selle poolt. Põhjuseks tõi Tarros, et programmilise punkti eesmärk on tõstatada ja pidada ühiskonnas olulist debatti uimastisõltuvuse ja sellega seotud ohtude kohta.

Eino Rantanen (Sinine Äratus) vastas, et EKRE noortekogul pole selles küsimuses ühist seisukohta ning arvatavasti on erakond legaliseerimise vastu, kuid Sinine Äratus on valmis pidama debatti kanepi tarbimise dekriminaliseerimise üle. „Võrreldes teiste narkootikumide, mõnuainete või isegi kõikvõimalike sõltuvust tekitavate ainetega on kanep ikkagi võrdlemisi leebe,” nentis ta.

Et inimesed oleksid teadlikumad kanepi mõjudest, tõi Tarros välja teavitustöö. „Juba viiakse ellu uimastiennetuse programmi, mis puudutab erinevate narkootikumide mõjusid, ning koolides tehakse ka selle alast tutvustustööd.” Rantanen niivõrd optimistlik siiski polnud. „Teavitustöö on kindlasti põhimõttelisel tasandil hea, kuid ma ei kujuta ette, kuidas lapsed, noored ja nooremapoolsed täiskasvanud, kes on ilmselt suurim kanepitarbijate kontingent, suhtuksid teatud autoriteeti, näiteks Tervise Arengu Instituuti.”

Teema lõpus tuli välja, et kui kanep oleks legaalne, siis Eino Rantanen tarbiks seda väga tõenäoliselt, Mikk Tarros aga mitte.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Eino Rantanen (Sinine Äratus), Mikk Tarro (Reforminoored), Martin Erik Maripuu

Nursipalu harjutusväljaku laiendamine

Nursipalu teemal on nii Reforminoored kui ka Sinine Äratus samal seisukohal, et harjutusväljakut tuleb laiendada, kuid selle elluviimiseks nähakse erinevaid lahendusi. „Tervet protsessi varjutab Reformierakonnale omane Viimsi uusrikaste tüüpi suhtumine maakontingenti ehk Teise Eestisse: nüüd teeme ära ja tehakse ära ja teil pole mitte midagi kobiseda,” sõnas Rantanen. Tarros selgitas aga, et keegi ei soovigi kellestki üle sõita. „See ongi läbirääkimiste küsimus erinevate osapoolte vahel, kuidas võimalikult inimlikult protsessi läbi viia, et meie julgeoleku huvid oleksid kaitstud, aga samas ka kohalik inimene tunneks, et on väärtustatud ja annab ka enda panuse riigikaitsesse.”

Rantanen mainis aga, et kaasamisringidega on jäädud hiljaks. „Alles nüüd hakatakse aktiivselt tegelema, kui tegelikult teame, et praktikas on otsus tegelikult juba tehtud. Kaasamine ja suhtlemine on nagu kabukiteater. Seetõttu on inimesed vihased.” Tarros sellega aga nõus ei olnud, sest otsuse teeb siiski järgmine riigikogu koosseis.

Mõlemad noortekogude esindajad rääkisid ka õiglasest kompensatsioonist. Tarros tõi välja, et igale inimesele ja talule tuleb läheneda vastavalt vajadustele ja võimalustele, näiteks pakkuda mürakompensatsiooni, mis eeldaks seadusemuudatusi. „Mis puudutab otsest ohualasse jäämist, siis vajame täiendavat kompenseerimist nii, et ka teised tunneksid, et asi on vajalik ja siin pole ühtset lahendust,” rääkis Tarros. Rantaneni sõnul oleks aga üheks lahenduseks see, et riik ostaks kinnisasja või maa üle turuhinna ning soovi korral pakuks kompensatsiooni uue ostetud kinnisvara eest.

Noored Sotsiaaldemokraadid ja Parempoolsed Noored: tudengite toimetulek ja vaimne tervis

Tudengite toimetulek

Karl Pütsepa (Noored Sotsiaaldemokraadid) sõnul peaks tasuta kõrgharidus jätkuma, sest tudengite omaosalus toob kaasa suuri probleeme, näiteks raskusi elamispinna leidmisega. Tiit-Rein Viitso (Parempoolsed Noored) pooldab kasvõi osaliselt tasulist kõrgharidust. „Kõik räägivad, et kõrgharidus on suur väärtus ja peame seda toetama, aga avalikku debatti vaadates jääb mulje, et see on nii väärtuslik, et ei taha üldse maksta selle eest,” lausus Viitso.

Ka ülikoolide alarahastatuse teemal olid arvamused vastandlikud. Pütsepa sõnul saaks riik leida vahendeid, vähendades ingliskeelseid erialasid, kuid Viitso tõi välja õpilaste omavastutuse õppekulude katmisel ning eraraha kaasamise õppelaenusüsteemi nüüdisajastamisel. „Näiteks oleks võimalik kaotada erisoodustusmaks koolituskulude tasumiselt ning oleks võimalik kirjutada töölepingu seadust ümber selliselt, et see motiveeriks tööandjat rahastama mõne tudengi kõrgharidust eeldusega, et viimane kohustub mingi aja töötama selle tööandja jaoks,” lausus Viitso.

Pütsepp sotsidest suhtub eraraha kaasamisse kriitiliselt. „Ma ei tea, kuivõrd oleks erasektoril motivatsiooni toetada näiteks soome-ugri keeleteaduse või klassikalise filoloogia üliõpilase õpinguid.” Viitso sõnul saaks kaks probleemi korraga lahendada, sest nende erialade riigieelarve rahastust, mida erasektor oleks valmis rahastama, saaks suunata õppekavadele, mis ei saa erarahastust.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Tiit-Rein Viitso (Parempoolsed Noored), Karl Pütsepp (Noored Sotsiaaldemokraadid), Martin Erik Maripuu

Vaimne tervis

Tiit-Rein Viitso sõnul vähendaks tudengite pingeid õppelaenusüsteemi nüüdisajastamine ning samuti peab ülikoolides olema piisavalt esmaseid tugispetsialiste. Karl Pütsepp lisas, et vastsed tudengid peaksid saama endale mentorid, kes neid jälgiksid, et ei tekiks pingeid ega probleemide kuhjumist.

Tugispetsialistide leidmisel ei tohi Viitso sõnul taas maksumaksja rahakoti kallale minna. „Me saaksime atraktiivsemaks teha programme, kus meil on spetsialistidest puudust, näiteks tugitöötajate erialad. Samamoodi oleks võimalik osa õppekavade alt vastutava rahaga suurendada vastavate spetsialistide palku ja luua juurde töökohti.” Karl Pütsepp oli küll nõus, et tugispetsialiste on juurde vaja, kuid polnud kindel, kas neid inimesi leitakse vaid kohtade loomisega. „Ülikoolid on ju aastaid rääkinud sellest, et näiteks õpetajate erialal ei täideta kohti seepärast, et pole sooviavaldajaid.”

Kesknoored ja Isamaa noorteühendus ResPublica eestikeelsest haridusest

Ismail Mirzojev (Kesknoored) tõi välja, et venekeelset kultuuri ja haridust ei tohi kaotada ning pole õige, et kindel ühiskonna osa selekteeritakse. „Kuna sul on Vene pass, siis sina hääletada ei saa, aga kui on näiteks Gruusia pass, siis vabalt saad hääletada. See on minu arvates vale,” sõnas Mirzojev vene kodanike valimisõiguse kaotamisest KOV-valimistel. Henn Kaaleb Humal (ResPublica) kostis aga, et meil [eestlastel] on põhimõtteline kohustus õpetada eesti keelt. „Kui meil on tulnud siia palju põgenikke, kes räägivadki vene keelt, siis on meil ülesanne õpetada eesti keelt, Eesti riiki ning meie õpe hakkab ka toimuma rohkem eesti keeles,” väitis Humal.

Mirzojev tunneb, et eestimeelsust, keelt ja kultuuri tahetakse jõuga peale suruda, kuid Humal pole selle väitega nõus. Noorpoliitikute hinnangul on eesti keele kursusi välistudengitele vajaka. „Narvas saab kursus täis poole tunniga peale avamist. Probleem on selles, et inimestel ei ole võimalust [õppida eesti keelt],” ütles Mirzojev.

Eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses on mõlema sõnul probleem õpetajate puudujäägiga. „Meil ei ole õpetajaid, kes õpetaksid piisavalt hästi eesti keelt,” sõnas Humal. Mirzojevi sõnul on õpetajaid vähe kõikidel erialadel. Mõlemad tõid õpetajate puudusel lahenduseks palga tõstmise, mis on neil ka programmi kirjutatud.

Samuti debateeriti õpetajate töökoormuse teemal. „Esiteks tuleks üleminekuperioodi pikendada […], et me kohe praegu ei ütleks lahti headest õpetajatest, kellel pole [eesti keele] C1 taset,” tõi Mirzojev välja. Humal arvab teisiti. „Seda perioodi on juba pidevalt pikendatud. Seda peab just edasi sundima, sest muidu jääb see jälle lihtsalt paika ning läheb aastaid mööda enne, kui võetakse teema uuesti üles,” selgitas Humal.

Küsimusele, kas aastaks 2030 oleme üle läinud eestikeelsele haridusele, vastati erinevalt. Mirzojev kardab, et see pole reaalne, kuid Humal rääkis, et see on väga tehtav, kui meil on piisavalt õpetajaid, kes oskavad hästi eesti keelt.

Mirzojevi hinnangul on eesti- ja venekeelsete noorte lõimumise süsteem läbi kukkunud. „On väga suur probleem, et meil on olnud eraldi koolid – venekeelne ja eestikeelne kool. […] Pärast Nublu „Für Oksanat” on palju rohkem lõimumist toimunud kui enne,” selgitas Mirzojev. Ka Humal oli nõus, et lõimumist võiks rohkem olla. „Ma ise näen, et see on pigem vanemate enda otsus. […] Seda ongi väga raske muuta, et vanemad soovitaksid oma lapsi teise kooli panna,” rääkis Humal.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Ismail Mirzojev (Kesknoored), Henn Kaaleb Humal (ResPublica), Martin Erik Maripuu

Noored Rohelised ja Noor Eesti 200: kliimapoliitika ja ajateenistuse pikendamine

Kliimapoliitika

Karl Aaron Adson (Noor Eesti 200) ja Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised) olid üksmeelel, et Eesti peab loobuma fossiilsetest kütustest.

Noored Rohelised on vastu tuumajaama rajamisele Eestis. „Majanduslikult pole see mõttekas – see on väga suur investeering ning ehitus võtab kaua aega. Teiseks hävitaks see Eesti energiajulgeoleku, sest kütust peab importima ning jäätmeid eksportima, kui just ei taha juurde ehitada uut infrastruktuuri,” selgitas Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised). Karl Aaron Adson (Noor Eesti 200) nõustus, et tuumajaama rajamine ei peaks olema energiajulgeoleku seisukohalt esikohal ning rõhku peaks panema taastuvenergiale ja energiasalvestusmeetoditele.

Tirgo sõnul on tuumajaama peamised alternatiivid tuulepargid. „Eesti asub väga heas kohas – Läänemere kõrval, ning kui teha sinna piisavalt suuri investeeringuid, on aastaks 2030 võimalik saada täielikult taastuvenergiale tuule- ja päikeseparkide näol,” selgitas Tirgo. Noor Eesti 200 näeb veelgi helgemat tulevikku. „Aastaks 2030 pole me mitte ainult täielikult taastuvenergiat tootev riik, vaid suudame seda ka eksportida. Me suudame olla see riik, kes toodab Baltikumi jaoks roheelektrit,” usub Adson.

Tuuleparkide puhul tuleb Roheliste sõnul pakkuda kohalikele elektrisoodustust. „Inimeste põhiprobleem on „mitte minu tagaaias”. Kui nende kodu lähedal on tuulepargid, tuleks neile anda elektrisoodustust,” selgitas Tirgo.

Adson lisas, et riigikogus pole kliimapoliitikaga seoses piisavalt ambitsioonikaid inimesi. Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised) nõustus temaga. „Eesti poliitikas jääb seda pealehakkamist hetkel väheseks,” selgitas Tirgo.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Karl Aaron Adson (Noor Eesti 200), Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised), Martin Erik Maripuu

Ajateenistus

Samuti arutlesid Noorte Roheliste ja Noor Eesti 200 esindajad ajateenistuse üle. Noored Rohelised küll ajateenistuse pikendamist ei toeta, kuid pooldavad ajateenistuse kohustust ka naistele. „Naised suudavad teha lahinguväljal seda, mida suudavad ka mehed. Minu seisukoht on ikkagi see, et muidugi tuleks naisi kaasata ajateenistusse,” oli Adson päri.

Roheliste sõnul tuleks noori kaasata rohkem asendusteenistusse. Adson lisas aga, et sõjaajal vajame ka inimesi, kes pole mundris. „Meil on vaja, et riigikaitse hõlmaks kõiki meie inimesi ja et kõik inimesed teaksid, kuidas kriisiolukorras käituda,” rääkis ta.

Riigikaitse tundide kohustuslikuks muutmisega gümnaasiumis pole kumbki nõus. „Ma arvan, et see võiks olla pigem valikaine, võiks olla soovituslik,” selgitas Tirgo Rohelistest. Adson lisas, et õpilastel peaksid olema valikuvõimalused. „Arvan, et inimesel peaks olema rohkem võimalust kujundada ise oma õppekava, mis vastavad tema huvidele,” nentis ta.

Leave A Comment

Sarnased artiklid

VALIMISEELNE DEBATT ⟩ Kanepi legaliseerimine, tudengite toimetulek, vaimse tervise mured. Mille eest seisavad Eesti noorpoliitikud?

Published On: March 26, 2023By

Kaks nädalat enne valimiste avalööki, 12. veebruaril salvestasime noortekogude debatti, kus noorpoliitikud arutlesid kanepi legaliseerimise, Nursipalu harjutusväljaku laiendamise, tudengite toimetuleku, vaimse tervise, eestikeelsele haridusele ülemineku, kliimapoliitika ja ajateenistuse üle.

Debatis osalesid kaheksa noortekogu esindajat: Reforminoortest Mikk Tarros, Sinisest Äratusest (EKRE) Eino Rantanen, Noortest Sotsiaaldemokraatidest Karl Pütsepp, Parempoolsetest Noortest Tiit-Rein Viitso, Kesknoortest Ismail Mirzojev, Isamaa noorteühendusest ResPublica Henn Kaaleb Humal, Noortest Rohelistest Tõnn Martin Tirgo ning Noorest Eesti 200-st Karl Aaron Adson. Debatti juhtisid Kristopher Muraveiski ja Martin Erik Maripuu. Saade on kuulatav 4dimensiooni Soundcloudi lehel.

Reforminoored ja Sinine Äratus: kanepi legaliseerimine ja Nursipalu harjutusväljak

Kanepi legaliseerimine

Mikk Tarrose (Reforminoored) sõnul on kanepi legaliseerimine küll Reforminoorte programmiline seisukoht, kuid tema ei ole isiklikult selle poolt. Põhjuseks tõi Tarros, et programmilise punkti eesmärk on tõstatada ja pidada ühiskonnas olulist debatti uimastisõltuvuse ja sellega seotud ohtude kohta.

Eino Rantanen (Sinine Äratus) vastas, et EKRE noortekogul pole selles küsimuses ühist seisukohta ning arvatavasti on erakond legaliseerimise vastu, kuid Sinine Äratus on valmis pidama debatti kanepi tarbimise dekriminaliseerimise üle. „Võrreldes teiste narkootikumide, mõnuainete või isegi kõikvõimalike sõltuvust tekitavate ainetega on kanep ikkagi võrdlemisi leebe,” nentis ta.

Et inimesed oleksid teadlikumad kanepi mõjudest, tõi Tarros välja teavitustöö. „Juba viiakse ellu uimastiennetuse programmi, mis puudutab erinevate narkootikumide mõjusid, ning koolides tehakse ka selle alast tutvustustööd.” Rantanen niivõrd optimistlik siiski polnud. „Teavitustöö on kindlasti põhimõttelisel tasandil hea, kuid ma ei kujuta ette, kuidas lapsed, noored ja nooremapoolsed täiskasvanud, kes on ilmselt suurim kanepitarbijate kontingent, suhtuksid teatud autoriteeti, näiteks Tervise Arengu Instituuti.”

Teema lõpus tuli välja, et kui kanep oleks legaalne, siis Eino Rantanen tarbiks seda väga tõenäoliselt, Mikk Tarros aga mitte.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Eino Rantanen (Sinine Äratus), Mikk Tarro (Reforminoored), Martin Erik Maripuu

Nursipalu harjutusväljaku laiendamine

Nursipalu teemal on nii Reforminoored kui ka Sinine Äratus samal seisukohal, et harjutusväljakut tuleb laiendada, kuid selle elluviimiseks nähakse erinevaid lahendusi. „Tervet protsessi varjutab Reformierakonnale omane Viimsi uusrikaste tüüpi suhtumine maakontingenti ehk Teise Eestisse: nüüd teeme ära ja tehakse ära ja teil pole mitte midagi kobiseda,” sõnas Rantanen. Tarros selgitas aga, et keegi ei soovigi kellestki üle sõita. „See ongi läbirääkimiste küsimus erinevate osapoolte vahel, kuidas võimalikult inimlikult protsessi läbi viia, et meie julgeoleku huvid oleksid kaitstud, aga samas ka kohalik inimene tunneks, et on väärtustatud ja annab ka enda panuse riigikaitsesse.”

Rantanen mainis aga, et kaasamisringidega on jäädud hiljaks. „Alles nüüd hakatakse aktiivselt tegelema, kui tegelikult teame, et praktikas on otsus tegelikult juba tehtud. Kaasamine ja suhtlemine on nagu kabukiteater. Seetõttu on inimesed vihased.” Tarros sellega aga nõus ei olnud, sest otsuse teeb siiski järgmine riigikogu koosseis.

Mõlemad noortekogude esindajad rääkisid ka õiglasest kompensatsioonist. Tarros tõi välja, et igale inimesele ja talule tuleb läheneda vastavalt vajadustele ja võimalustele, näiteks pakkuda mürakompensatsiooni, mis eeldaks seadusemuudatusi. „Mis puudutab otsest ohualasse jäämist, siis vajame täiendavat kompenseerimist nii, et ka teised tunneksid, et asi on vajalik ja siin pole ühtset lahendust,” rääkis Tarros. Rantaneni sõnul oleks aga üheks lahenduseks see, et riik ostaks kinnisasja või maa üle turuhinna ning soovi korral pakuks kompensatsiooni uue ostetud kinnisvara eest.

Noored Sotsiaaldemokraadid ja Parempoolsed Noored: tudengite toimetulek ja vaimne tervis

Tudengite toimetulek

Karl Pütsepa (Noored Sotsiaaldemokraadid) sõnul peaks tasuta kõrgharidus jätkuma, sest tudengite omaosalus toob kaasa suuri probleeme, näiteks raskusi elamispinna leidmisega. Tiit-Rein Viitso (Parempoolsed Noored) pooldab kasvõi osaliselt tasulist kõrgharidust. „Kõik räägivad, et kõrgharidus on suur väärtus ja peame seda toetama, aga avalikku debatti vaadates jääb mulje, et see on nii väärtuslik, et ei taha üldse maksta selle eest,” lausus Viitso.

Ka ülikoolide alarahastatuse teemal olid arvamused vastandlikud. Pütsepa sõnul saaks riik leida vahendeid, vähendades ingliskeelseid erialasid, kuid Viitso tõi välja õpilaste omavastutuse õppekulude katmisel ning eraraha kaasamise õppelaenusüsteemi nüüdisajastamisel. „Näiteks oleks võimalik kaotada erisoodustusmaks koolituskulude tasumiselt ning oleks võimalik kirjutada töölepingu seadust ümber selliselt, et see motiveeriks tööandjat rahastama mõne tudengi kõrgharidust eeldusega, et viimane kohustub mingi aja töötama selle tööandja jaoks,” lausus Viitso.

Pütsepp sotsidest suhtub eraraha kaasamisse kriitiliselt. „Ma ei tea, kuivõrd oleks erasektoril motivatsiooni toetada näiteks soome-ugri keeleteaduse või klassikalise filoloogia üliõpilase õpinguid.” Viitso sõnul saaks kaks probleemi korraga lahendada, sest nende erialade riigieelarve rahastust, mida erasektor oleks valmis rahastama, saaks suunata õppekavadele, mis ei saa erarahastust.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Tiit-Rein Viitso (Parempoolsed Noored), Karl Pütsepp (Noored Sotsiaaldemokraadid), Martin Erik Maripuu

Vaimne tervis

Tiit-Rein Viitso sõnul vähendaks tudengite pingeid õppelaenusüsteemi nüüdisajastamine ning samuti peab ülikoolides olema piisavalt esmaseid tugispetsialiste. Karl Pütsepp lisas, et vastsed tudengid peaksid saama endale mentorid, kes neid jälgiksid, et ei tekiks pingeid ega probleemide kuhjumist.

Tugispetsialistide leidmisel ei tohi Viitso sõnul taas maksumaksja rahakoti kallale minna. „Me saaksime atraktiivsemaks teha programme, kus meil on spetsialistidest puudust, näiteks tugitöötajate erialad. Samamoodi oleks võimalik osa õppekavade alt vastutava rahaga suurendada vastavate spetsialistide palku ja luua juurde töökohti.” Karl Pütsepp oli küll nõus, et tugispetsialiste on juurde vaja, kuid polnud kindel, kas neid inimesi leitakse vaid kohtade loomisega. „Ülikoolid on ju aastaid rääkinud sellest, et näiteks õpetajate erialal ei täideta kohti seepärast, et pole sooviavaldajaid.”

Kesknoored ja Isamaa noorteühendus ResPublica eestikeelsest haridusest

Ismail Mirzojev (Kesknoored) tõi välja, et venekeelset kultuuri ja haridust ei tohi kaotada ning pole õige, et kindel ühiskonna osa selekteeritakse. „Kuna sul on Vene pass, siis sina hääletada ei saa, aga kui on näiteks Gruusia pass, siis vabalt saad hääletada. See on minu arvates vale,” sõnas Mirzojev vene kodanike valimisõiguse kaotamisest KOV-valimistel. Henn Kaaleb Humal (ResPublica) kostis aga, et meil [eestlastel] on põhimõtteline kohustus õpetada eesti keelt. „Kui meil on tulnud siia palju põgenikke, kes räägivadki vene keelt, siis on meil ülesanne õpetada eesti keelt, Eesti riiki ning meie õpe hakkab ka toimuma rohkem eesti keeles,” väitis Humal.

Mirzojev tunneb, et eestimeelsust, keelt ja kultuuri tahetakse jõuga peale suruda, kuid Humal pole selle väitega nõus. Noorpoliitikute hinnangul on eesti keele kursusi välistudengitele vajaka. „Narvas saab kursus täis poole tunniga peale avamist. Probleem on selles, et inimestel ei ole võimalust [õppida eesti keelt],” ütles Mirzojev.

Eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses on mõlema sõnul probleem õpetajate puudujäägiga. „Meil ei ole õpetajaid, kes õpetaksid piisavalt hästi eesti keelt,” sõnas Humal. Mirzojevi sõnul on õpetajaid vähe kõikidel erialadel. Mõlemad tõid õpetajate puudusel lahenduseks palga tõstmise, mis on neil ka programmi kirjutatud.

Samuti debateeriti õpetajate töökoormuse teemal. „Esiteks tuleks üleminekuperioodi pikendada […], et me kohe praegu ei ütleks lahti headest õpetajatest, kellel pole [eesti keele] C1 taset,” tõi Mirzojev välja. Humal arvab teisiti. „Seda perioodi on juba pidevalt pikendatud. Seda peab just edasi sundima, sest muidu jääb see jälle lihtsalt paika ning läheb aastaid mööda enne, kui võetakse teema uuesti üles,” selgitas Humal.

Küsimusele, kas aastaks 2030 oleme üle läinud eestikeelsele haridusele, vastati erinevalt. Mirzojev kardab, et see pole reaalne, kuid Humal rääkis, et see on väga tehtav, kui meil on piisavalt õpetajaid, kes oskavad hästi eesti keelt.

Mirzojevi hinnangul on eesti- ja venekeelsete noorte lõimumise süsteem läbi kukkunud. „On väga suur probleem, et meil on olnud eraldi koolid – venekeelne ja eestikeelne kool. […] Pärast Nublu „Für Oksanat” on palju rohkem lõimumist toimunud kui enne,” selgitas Mirzojev. Ka Humal oli nõus, et lõimumist võiks rohkem olla. „Ma ise näen, et see on pigem vanemate enda otsus. […] Seda ongi väga raske muuta, et vanemad soovitaksid oma lapsi teise kooli panna,” rääkis Humal.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Ismail Mirzojev (Kesknoored), Henn Kaaleb Humal (ResPublica), Martin Erik Maripuu

Noored Rohelised ja Noor Eesti 200: kliimapoliitika ja ajateenistuse pikendamine

Kliimapoliitika

Karl Aaron Adson (Noor Eesti 200) ja Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised) olid üksmeelel, et Eesti peab loobuma fossiilsetest kütustest.

Noored Rohelised on vastu tuumajaama rajamisele Eestis. „Majanduslikult pole see mõttekas – see on väga suur investeering ning ehitus võtab kaua aega. Teiseks hävitaks see Eesti energiajulgeoleku, sest kütust peab importima ning jäätmeid eksportima, kui just ei taha juurde ehitada uut infrastruktuuri,” selgitas Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised). Karl Aaron Adson (Noor Eesti 200) nõustus, et tuumajaama rajamine ei peaks olema energiajulgeoleku seisukohalt esikohal ning rõhku peaks panema taastuvenergiale ja energiasalvestusmeetoditele.

Tirgo sõnul on tuumajaama peamised alternatiivid tuulepargid. „Eesti asub väga heas kohas – Läänemere kõrval, ning kui teha sinna piisavalt suuri investeeringuid, on aastaks 2030 võimalik saada täielikult taastuvenergiale tuule- ja päikeseparkide näol,” selgitas Tirgo. Noor Eesti 200 näeb veelgi helgemat tulevikku. „Aastaks 2030 pole me mitte ainult täielikult taastuvenergiat tootev riik, vaid suudame seda ka eksportida. Me suudame olla see riik, kes toodab Baltikumi jaoks roheelektrit,” usub Adson.

Tuuleparkide puhul tuleb Roheliste sõnul pakkuda kohalikele elektrisoodustust. „Inimeste põhiprobleem on „mitte minu tagaaias”. Kui nende kodu lähedal on tuulepargid, tuleks neile anda elektrisoodustust,” selgitas Tirgo.

Adson lisas, et riigikogus pole kliimapoliitikaga seoses piisavalt ambitsioonikaid inimesi. Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised) nõustus temaga. „Eesti poliitikas jääb seda pealehakkamist hetkel väheseks,” selgitas Tirgo.

Vasakult paremale: Kristopher Muraveski, Karl Aaron Adson (Noor Eesti 200), Tõnn Martin Tirgo (Noored Rohelised), Martin Erik Maripuu

Ajateenistus

Samuti arutlesid Noorte Roheliste ja Noor Eesti 200 esindajad ajateenistuse üle. Noored Rohelised küll ajateenistuse pikendamist ei toeta, kuid pooldavad ajateenistuse kohustust ka naistele. „Naised suudavad teha lahinguväljal seda, mida suudavad ka mehed. Minu seisukoht on ikkagi see, et muidugi tuleks naisi kaasata ajateenistusse,” oli Adson päri.

Roheliste sõnul tuleks noori kaasata rohkem asendusteenistusse. Adson lisas aga, et sõjaajal vajame ka inimesi, kes pole mundris. „Meil on vaja, et riigikaitse hõlmaks kõiki meie inimesi ja et kõik inimesed teaksid, kuidas kriisiolukorras käituda,” rääkis ta.

Riigikaitse tundide kohustuslikuks muutmisega gümnaasiumis pole kumbki nõus. „Ma arvan, et see võiks olla pigem valikaine, võiks olla soovituslik,” selgitas Tirgo Rohelistest. Adson lisas, et õpilastel peaksid olema valikuvõimalused. „Arvan, et inimesel peaks olema rohkem võimalust kujundada ise oma õppekava, mis vastavad tema huvidele,” nentis ta.

Go to Top