Kevadsemester on alanud ja korporatsioonid hakkavad peagi oma konventide uksi taas paotama. „Tule tutvu salapärase akadeemilise maastikuga ja leia sõbrad kogu eluks!” – väheste variatsioonidega, aga umbes nii kõlab iga korbi külalisõhtule kutsuv tekst. Tasub minna ja vaadata, mis see korporatsioon siis õigupoolest on, aga enne (pahatihti õlleuimase peaga) liitumisavalduse kirjutamist tuleb kasuks pilk käesolevale artiklile heita. Külalisõhtutel räägitakse kindlasti vahvatest üritustest ja veel vahvamatest inimestest, kuid lisaks tuleb korpi astudes arvestada järgmisega:

 

• Sõnad tekitavad segadust

Korporatsioonides kasutatakse termineid, mis esmakuulmisel omaette salakeelena kõlavad. Vaevalt et näiteks sõnad „tekkel”, „kommerss” ja „šoppen” ühe tavapärase tudengi igapäevasesse leksikoni kuuluvad. Enamikus korpides on suur roll ka ladina keelel ja värske rebane peab pärast liikmeks saamist usinalt võõrkeelseid sõnaühendid õppima hakkama. Mõnes korbis ei saa üritustel ladinakeelse väljendita isegi tualetti külastada!

 

• Mängureeglid on kindlalt paika pandud

Ülikool hellitab tudengi kiiresti ära. Keegi ei hoia tulekutel-minekutel silma peal. Kanna, mida tahad, ja õpi, millal soovid – peaasi et eksamid ja arvestused tehtud saad. Korbis asjad nii leebelt ei käi, riietusele on ranged nõuded ja käitumisele samuti. Meeskorporandi tavapärane riietus on ülikond ning enamikus naiskorpides peavad liikmed kandma kleiti või seelikut, teksapüksid ja dressipluusid võib konvendis unustada. Kui kodukorras on kirjas, et rebased ei tohi värve, näiteks korbi lippu, lipuvärvidega kaunistatud õllekruuse või värvikandja teklit puudutada, siis nii on ning reegli rikkumisele järgneb karistus. „No aga tehniliselt ma ju …” vaidlemisele vaadatakse pigem viltu: kui oled akadeemilisele maastikule astunud, pead mängima reeglite järgi. 

 

• Korbis valitseb hierarhia

Enamikus korporatsioonides ei ole kõik liikmed võrdsed ning erinevate tasemetega kaasnevad erinevad privileegid ja kohustused. Enamiku korporatsioonide koosseisu moodustavad rebased, vilistlased ja värvikandjad ehk vajalikud eksamid sooritanud korporandid, kelle seast valitakse omakorda eestseisus ehk kõrgeima positsiooniga liikmed. Värske korbiga liitunu saab rebaseks. Kui gümnaasiumis tähendas rebaseks olemine lihtsalt retsi ja muud erilist see amet endaga kaasa ei toonud, siis korbis on rebased hierarhiliselt madalal pulgal. Ning jah, kõrgema positsiooniga liikmed saavad rebaseid käsutada. Jah, neid käske peab täitma. Aga muidugi on rebastel nagu teistel korbi hierarhilistel tasemetel oma õigused, mis just selle positsiooni teistest paremaks muudavad. Näiteks on rebastele üritused tavaliselt tasuta, nad tohivad nende ajal ladinakeelse fraasita lauast tõusta ja ringi käia ning üldiselt on värvikandjad väga helded rebastele välja tegema!

 

• Aega kulub rohkem, kui sa arvata oskad

Korp on elustiil. Kes palju teeb, see palju jõuab? Tegelikult neelab korporatsioon vabast ajast lõviosa ning teisi huvitegevusi on selle kõrvale raske mahutada. Tunnid, üritused, üritusteks valmistumine, koosolekud, valved … lisaks tihedad küllakutsed teistelt korporatsioonidelt. Kõik tegevused ei ole kohustuslikud, ent enamikule on siiski rebaste abikäed nõutud.

 

•  Pole lõbu ilma tööta

Lisaks kommerssidele ehk korporatsiooni asutamise tähistamistele, tantsuõhtutele ja muudele üritustele on korbis ka akadeemilisem pool: tunnid. Rebastel tuleb õppida kodukorda, akadeemilise maastiku reegleid ja erinevate korporatsioonide ajalugu. Tudengilaulud ei ilmu korporantide pähe iseenesest, sestap toimuvad ka laulutunnid ja seal on avaliku esinemise hirmu põdejal kehvasti, sest kõigi ees laulmisest ja laulude juhatamisest pole pääsu. 

 

• Puudumise korral peab aru andma

Korpi astudes avaneb võimalus nostalgitseda ja tuletada meelde algkooli, kus ema aeg-ajalt päevikusse või e-kooli „Mari puudus eile sellepärast, et …” märkis. Kui korporatsioonis tundidest või üritustelt puudud, pead sellest varem teada andma ja ühtlasi põhjust selgitama. Tudengil, kes on üldiselt ise oma tegemiste peremees, võib selle reegliga harjumine päris keeruline olla. 

 

• Ahvatlustele on raske vastu panna

Ühel korralikul eelmise sajandi korporandil oli tihti lõbus tudengilaul huulil ja väike vine sees. Tuleb tunnistada, et ega olukord liiga palju muutunud ei ole: tühje õllepudeleid koguneb korpides ohtrasti ja traditsioonilised joomismängud on endiselt au sees. Loomulikult on alkoholi tarbimine iga liikme vaba valik, ent milline tudeng odavast õllest ära ütleks? See punkt võib küll ahvatlevalt kõlada, ent tudengi esimene prioriteet peaks siiski ülikool olema ning joogise peaga kipuvad koolikohustused kergelt ununema.

 

• Korp ei ole odav lõbu

Korporant peab maksma liikmemaksu, mis tõuseb koos hierarhilise staatusega. Rebased panustavad korpi eelkõige oma aega ning rahakotti tühjaks tegema ei pea, kuid hiljem nõuavad liikmemaks ja erinevate ürituste finantseerimine korporandi sissetulekust päris korraliku summa. 

 

• Eksamitele tuleb lisa

Selleks, et rebasestaatusest kõrgemale tõusta, on enamikus korporatsioonides tarvis sooritada eksamid. Ei, me ei räägi siin kümne küsimuse ja valikvastustega testidest, vaid suurtest, mitu tundi kestvatest töödest, milleks tuleb õppima hakata nädalaid varem. Üks usin rebane võib sessijärgse rihma lõdvaks laskmise ära unustada ning oma tähelepanu hoopis korpide asutamise kuupäevadele pöörata.

 

• „Sõbrad kogu eluks” – võib, aga ei pruugi

Korp on kollektiiv ja nagu suurtes gruppides ikka, tekivad seal oma seltskonnad, hõõrdumised ja suhtepuntrad. Kuldne kujutluspilt eluaegsest sõpruskonnast näib peibutav, kuid mõni ei pruugi korpi sisse sulanduda, samas kui teine tunneb juba esimest korda konventi astudes, et on koju jõudnud. Hästi läbi saada ja õllekruusi taga lobajuttu ajada võib ju kõigiga, kuid alati ei lähe korda mitmekümnes inimeses oma „teist perekonda” näha.