24. septembril kogunesid üliõpilased Tartus Raekoja platsile, et avaldada meelt tudengite toimetuleku ja kõrghariduse rahastamise pärast. Raekoja platsilt liiguti rongkäigus haridus- ja teadusministeeriumi ette, kus toimus meeleavaldus „Läbipõlev Eesti tulevik“.

Meeleavalduse korraldajate sõnul on tudengite suur mure igapäevaste kuludega toimetulek. Eluasemele, toidule ja transpordile kuluv raha tähendab paljude jaoks seda, et õpingute kõrvalt tuleb tööl käia. See võib vähendada aega, mida õppimisele pühendada. Lisaks suurendab see stressi ja läbipõlevate õpilaste arvu. 

Hetkel on ka probleemid nii suured, et juba gümnasistid muretsevad, kas neil on üldse võimalik ülikoolis edasi õppida, vaatamata sellele, et kõrgharidus peaks ometi tasuta olema. „Eestis räägitakse uhkusega, et kõrgharidus on tasuta, kuid tasuta ei maksa üüri, ei maksa toitu kinni, ei maksa transpordi eest,” ütles Eesti õpilasesinduste liidu aseesimees Tristan Eriste, kui temalt küsiti, kas Eesti tudeng olla on hea. 

Üliõpilasel on töö asemel ülikooli kõrvalt ainult kaks võimalust raha teenida.

Üliõpilasel on töö asemel ülikooli kõrvalt ainult kaks võimalust raha teenida. Esimene oleks stipendium, mis sõltub õpilase enda õppeedukusest ja mida jagatakse Eestis kasinalt. Teine võimalus oleks taotleda vajaduspõhist õppetoetust. Praegu peab olema olema üliõpilase leibkonna viimase aasta keskmine kuupalk iga liikme kohta alla 756 euro, et saada 150 eurot kuus kätte. Selliste murede lahendamiseks sõlmivad üliõpilased omavahel tihti abielulepinguid, et neid loetaks eraldi leibkonnaks ja nad saaks taotleda vajaduspõhist õppetoetust, mis pruugiks nende jaoks isegi ulatuda 440 euro piirini välja.

Üliõpilasesinduse keemia instituudi esindaja Bianka Põldroosi sõnul peaks riik paremini tagama, et toetused jõuaks nendeni, kes neid päriselt vajavad. Samuti peab tema sõnul tudengite arvamust otsuste tegemisel rohkem arvesse võtma. „Kuulake tudengeid, see on meie enda riigi tuleviku jaoks,“ ütles Põldroos.

Tudengite olukorrale oleks pidanud tähelepanu pöörama juba varem.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskogu õppekvaliteedi spetsialist Aleksander Koppel leiab, et tudengite olukorrale oleks pidanud tähelepanu pöörama juba varem. Tema sõnul oleks selline protest võinud toimuda juba aasta tagasi.

Koppeli enda kogemus näitab, kui keeruliseks võib tudengi majanduslik olukord minna. Tal ei olnud ühel hetkel piisavalt raha, et üüri maksta, mistõttu pidi ta mõneks ajaks oma kodust loobuma ja ühiselamusse kolima. „Ma olen olnud kodutu kaks nädalat, kuna mul ei olnud raha üüri maksta, nii et jah, olen pidanud loobuma mugavast toast vähemalt korraks, kolima ühikasse, et vähemalt ots otsaga kokku tulla,“ rääkis Koppel. Koppeli kogemus näitab, et rahalised mured võivad mõjutada tudengi elu palju laiemalt kui ainult igakuiseid kulutusi. Kui elamiskulude katmiseks tuleb rohkem töötada või elukohta vahetada, võib kannatada ka õppetöö.

Üheks meeleavalduse sõnumiks oli tõsta kõrghariduse rahastus 1,5 protsendini SKP-st.

Meeleavaldusel räägiti ka kõrghariduse üldisest rahastamisest. Tartu Ülikooli ametiühingu esimehe Ruth Tammeorgi sõnul peab riik kõrgharidusse rohkem panustama. Üheks meeleavalduse sõnumiks oli tõsta kõrghariduse rahastus 1,5 protsendini SKP-st. „Kõrgharidusrahastus on see, mis peab tõusma,“ ütles Tammeorg.

Lisaks rahastamisele ja toetustele soovivad tudengid, et neid kaasataks rohkem otsustesse, mis nende õpinguid ja igapäevaelu puudutavad. Korraldajate sõnul ei piisa ainult võimalusest kõrgharidust omandada, vaid oluline on ka see, kas tudengil on õpingute ajal võimalik majanduslikult toime tulla.

Meeleavaldusel olid kohal Tartu Ülikooli üliõpilasesindus esindajad, kes jagasid kiirnuudleid ja kiirkartuliputru kõigile, kes seda vajasid.

Meeleavaldusel olid kohal Tartu Ülikooli üliõpilasesindus esindajad, kes jagasid kiirnuudleid ja kiirkartuliputru kõigile, kes seda vajasid. Sarnaseid üritusi korraldatakse Tartus tudengitele tihti, just nii jäävad ka osad tudengid finantsiliselt pinnale. See on kurb reaalsus. Meie tulevased arstid, insenerid ja teadlased sõltuvad hetkel sellest, kas poes jääb üle toitu, mida saaks neile jagada.

Sama meeleavaldus toimus 24. septembri hommikul Tallinnas Stenbocki maja ees.

Operaator: Jan Joonatan Tikerperi

Montaaž: Jan Joonatan Tikerperi