Vaadates tagasi viimaste aastakümnete jooksul tele-eetreid vallutanud Eesti tõsielusarjadele, võib tekkida tunne, justkui nüüdseks oleks inimeste silmad kõike näinud. 20 aastat järjest  said televaatajad elada kaasa uskumatutele sündmustele, eksperimentidele ja armastuseotsingutele. Nähti nii tulesid, vilesid, südamlikke lugusid kui ka dramaatilisi hetki. Just nullindatega kerkisid eriti kõrgele kohale saated, mis inimesi lõbustasid. Kuid millest kõik ikkagi alguse sai?

ROBINSON (2000–2002)

Täpselt 2000. aastal lõigi meelelahutusmeka ukse pauguga lahti TV3 tõeline hittprojekt „Robinsonid”, mille originaalformaat põhines USA telesarjal „Survivor”. Eestlaste versiooni asus juhtima Emil Rutiku. Ühtlasi oli tegemist Eesti esimese tõsielusarjaga, mis on tituleeritud ka riigi teleajaloo üheks suurimaks projektiks. Pole ka ime – ühte hooaega investeeriti lausa seitse miljonit krooni. Saateformaat oli iseenesest lihtne. Neljaks nädalaks saadeti nii Eestist, Lätist kui ka Leedust pärit vabatahtlikud eraldatud paika, kus tuli hakkama saada keerulistes tingimustes – söök tuli ise lõkkel valmistada ning magama pidi telgis.  Osalejate tegemisi saatsid kaamerad ning iga nädala lõpus tuli üks Robinson endi seast koju hääletada. See, kes viimasena saarele jäi, oligi võitja. 

Hoolimata sellest, et täpset võttepaika taheti hoida saladuses, jõudsid leheveergudele kiiresti kuuldused, et „Robinsonid” tegutsevad Hiiumaa lähedal paikneval Kõrgelaiul. Saarelt lahkudes tekitasid osalejad ja võttegrupp aga tõelise pahameele kaitseala töötajate seas, kuna saate käigus jäeti Kõrgelaiule maha suures koguses prahti. 

Teisel hooajal olid kolm riiki taas võistlustules, kuid nüüd lennutati uued osalised hoopis Malaisiasse mürgiste madude ja ämblike keskele, kus tuli hakkama saada põrgukuumuse ja eksootiliste oludega.

2004. aastal nimetati „Robinsonid” ümber „Džunglistaarideks”, mida hakkas juhtima Tõnu Kark. Sarja ülesehitus oli sama, ent nagu nimigi reedab, leidus osalejate seas seekord tuntud inimesi.

 

BAAR (2004–2005)

2004. aasta oktoobrikuus jõudis telemaastikule uus tõsielusari „Baar”, mis põhines Rootsis tehtud formaadil „Baren”. Kanal 2 tõi kahel hooajal televaatajate ette tõeliselt värvikad tegelased, nende hulgas populaarseks saanud Baari-Paavo ja Baari-Talise, kes käärisid üles nii enda kui teiste käised ning hakkasid pidama pubi. Lisaks pidid osalejatel pakkima kohvrid ning kolima ühte korterisse. Esimese hooaja 14 osalist tegutsesid 77 päeva baaris R.I.F.F ning teisel hooajal töötasid 13 baarilist 90 päeva restoranis Kolumbus Krisostomus. Üheskoos tuli jagada tööülesandeid – kes on koristaja, turvamees, meelelahutaja või baarmen. Osalejad said töö eest palka vastavalt sellele, kui hästi baaripidamine välja tuli. Igal laupäeval hääletati välja üks osaleja ning live-pilti pakuti televaatajatele pea kogu aeg, sest eelmise päeva materjal oli eetris juba järgmisel päeval. Auditoorium sai näha nii kaklusi, armastust, striptiistantsu kui ka eksootilist võistluskunsti nimega Daido Juku, mida üksteise peal praktiseeriti. Pikk võistlusperiood sai suurejoonelise lõpu finaalsaates, kus toimus rahvahääletus. „Baari” võitja sai esimesel hooajal auhinnaks 100 000 krooni ning teisel hooajal uhiuue sõiduauto.

 

LIHTNE ELU (2005)

„Huvitav, kas maal on lendurid ka? Ei, mitte lendurid, vaid need põllumehed, noh. Põldurid,” on üks vähestest lausetest, mis Sille ja Triinu kullakogumikku kuuluvad. 2005. aastal otsustasid kaks linnatüdrukut pakkida asjad ja põrutada maale elama. Nende seiklustest tehti ka tõsielusari „Lihtne elu”, mis põhineb Ameerika telesarjal „The Simple Life”. Sügishooajal eetris olnud tõsielusarja nimetatakse ka üheks värvikamaks Eesti telemaastikul. Saates osalenud Triin Tulev ja Sille Sutting saadeti Viljandi lähedale Viidebaumide perre. Maal võeti naistelt ära telefonid ja raha, millega kadus võimalus minna tagasi linna meelt lahutama ning poodidesse šoppama. Ühes episoodis viidi naised lehmalauta, kuhu saabuti tikk-kontsadel ja uhketes riietes. Juba sel ajal käisid ilu ja valu käsikäes, sest Triinu ja Sillet tabas lauta jõudes šokk: „Appi, lehmad on nii õudsed ju”.

 

KAUNITAR JA GEENIUS (2006)

„Kaunitar ja geenius” on tõsielusari, mis sai hoo sisse 2006. aasta septembrikuus TV3-s ning mida juhtis Evely Ventsli. Sarja eesmärk oli kaheks nädalaks Kalvi mõisa kokku viia kaunid naised ning kõrgharidust ja tarkust hindavad mehed. Saates osalesid seitse kaunitari ja seitse geeniust, kellel tuli omavahel tiimidesse jaguneda, et täita erinevaid ülesandeid ja väljakutseid. Hooaja võitjapaariks osutusid Marianna ja Tanel, kes said endale unistuste reisi Brasiiliasse. 

 

MAAMEES OTSIB NAIST (2007)

Pea kõik eestlased mäletavad Karula vaatetornis Ülle Väroneni poolt öeldut: „Issand jumal, kas tõesti on kodumaa nii ilus vä?”. Populaarseks saanud lause pärineb 2007. aasta tõsielusarjast „Maamees otsib naist”, mida asus juhtima Krista Lensin. Projekt kogus populaarsust eelkõige oma rõõmsameelsuse ja lustiga. Saates esitleti kümmet maameest, kes otsisid pikisilmi enda kõrvale kaaslast. Kümnele mehele saadeti pea 200 kirja, mille põhjal valisid saatetegijad meeste hulgast välja viis kõige populaarsemat, kelle juurde naised saabusid. Naiste seas oli nii noorukeid kui neid, kellel jäi selja taha valus lahutusprotsess. Saate lõpus otsustasid enamik osalisi jääda sõpradeks, kuid õnneks leidus ka osalejaid, kes tunnistasid, et leidsid enda kõrvale armastatu.

 

ÜKSIKVANEM OTSIB KAASLAST (2008)

Sarnaselt Ülle Väroneni kuulsale tsitaadile on inimeste mällu süüvinud Jaagu abieluettepanek Rutile: „Tuled naiseks või ei tule? Ära mõtle, kohe ütle,” mida sai kuulda saatest „Üksikvanem otsib kaaslast”. Ruti arvates oli tegemist väga kehva abieluettepanekuga, andes Jaagule soovituse käe palumist veel harjutada. Saade jõudis vaatajateni 2008. aastal ning taas oli saatejuhi rollis Krista Lensin. Osalejate hulgas leidus kokku kolm üksikema ja viis üksikisa. Hoolimata luhtunud abielukatsest, peetakse kõige meeldejäävamaks paariks just Jaaku ja Rutti. Mees oli eitavast vastuses küll löödud, ent sõnas, et ta pole allaandja, kuna sõprusest talle ei piisa. 

Kaks aastat hiljem, pärast üksikvanema saadet, otsustas Jaak osaleda Hannes Võrno juhitud telemängus „Tõehetk”. Mees jõudis juba 25 000 kroonini, kui otsustas mängu jätkata. Kahjuks sai see otsus Jaagule saatuslikuks, sest kõlas küsimus: „Kas sa oled sisimas kurb, et Üksikvanema-Rutt sinu abieluettepanekut vastu ei võtnud?”. Jaak vastas eitavalt, kuid valedetektorile luisata juba ei saa. Vastus osutus vääraks ning Jaagul tuli saatest lahkuda tühjade pihkudega.

 

ANU JA CAROLA NÄDAL AEGA ILMA (2008)

2008. aastal tõi Kanal 2 vaatajateni enneolematu eksperimendi, milles bravuuritar Anu Saagim ja raadiohääl Carola Madis otsustasid hüljata nädalaks kõik, mis kallis: isiklikud  riided, raha, telefon, soe kodu ja auto. Naistele anti selga vaid valge hommikumantel, mis esmapilgul tundus olevat nende ainus allesjäänud vara. Siiski suutsid naised mängleva kergusega kogu olukorra enda kasuks pöörata, sest seitsme päeva jooksul kaubeldi välja nii auto, ööbimised hotellis, uued riided kui ka puhkusereis. Ometigi pole tasuta lõunaid olemas, sest pärast eksperimendi lõppu selgus, et Anu ja Carola jätsid Schlössle hotellis ööbimise eest tasumata ning lahkusid sõnagi lausumata, mistõttu jäi sealne administraator karistuseks ilma oma kuupalgast. 

 

UNISTUSTE PRINTSESS (2009–2010)

Loomulikult ei saa mööda minna ka TV3 kuulsast kohtingusaatest „Unistuste printsess”, kus miljonäride südamete nimel võistlesid kümned tüdrukud. Rahva seas käis tuline arutelu selle üle, kas miljonärist printsid on üldse päriselt olemas või mõeldi nad välja ainult saate nimel? Peagi nägid kõik, et kõik on nii nagu peab. Esimesel hooajal otsis oma printsessi itaallane Roberto, kelle nimel võistelnud 24 tüdrukust saatis mees suurema osa koju. Roberto lisas, et mõni sobib saatesse „Maamees otsib naist”, mitte printsessiks. Siiski leidis miljonärist prints oma kaaslase, kelleks osutus Heili. Peaauhinnaks oli reis Panamasse, ent Heili otsustas sõita sinna üksinda ning jätta Roberto Itaaliasse. Teisel hooajal jätkas õnne leidmist Belgia ärimees Dimitri, kelle jalgealune kiskus pärast saate lõppu tuliseks. Mees jättis tüdruku ja kadus avalikkuse eest kui vits vette ning sattus kokaiiniäri tõttu suisa vanglasse.

 

VALI MIND (2012)

„Tere tulemast tagasi meie kuuma-kuuma kohtingusaatesse,” oli lause, millega alustas Kristjan Jõekalda legendaarset sarja „Vali mind”. 2012. aastal alustanud telemäng põhineb Briti formaadil „Take Me Out”. Saate igas osas kogunesid laudade taha 30 naist, kelle ette saabus noormees. Saabunud osaliste eesmärgiks oli leida endale mitmekümne naise seast sobivaim reisikaaslane ja miks mitte ka eluarmastus. See, kas laudadel välguvad valged või  punased tuled, sõltus juba sellest, kuidas suutis noormees naisi võluda. Oli neid, kellele ei halastatud ja leidus neid, keda soosis edu. Punase tule süttides andis naine noormehele mõista, et pole temast huvitatud. Naised, kes punast nuppu ei vajutanud, jätkasid mängu, kuid siis läks valimiskord mehe kätte. Allesjäänud naiste hulgast nimetas mees kõige silmapaistvama naise, kellega soovis saatepreemiat jagada. Auhinnaks oli reis kuuma päikese ja palmide alla. 

 

LIVIN ALOHA (2014)

Vahelduseks armastuseotsingute jõudis eetrisse ka lõbus paradiisiseiklus „Livin Aloha”. Saates osalesid kaheksa noort: Maarja, Matilde, Mirjam, Kertu, Kren, Evelin, Hendrik ja Rauno Sander. Osalejad lendasid Hawaii saartele, kus tuli kiiresti leida uus elukoht, töö ning luua tutvused. Seiklussari viis osalejaid ootamatute olukordade keskele, millest üheskoos mängleva kergusega välja tuldi. Saate käigus avaldasid noored, et peamiselt tõi neid sarja ikkagi seiklusjanu ning igatsus kuuma päikese alla. 

 

PROOVIABIELU (2017)

Kindlasti on „Prooviabielu” näol tegemist ühe kõige rohkem kõneainet pakkunud teleprojektiga. TV3 alustas saadet 2017. aastal, mille peaosalisteks said Liisa ja Helen, kes varasemalt kogusid tuntust tõsielusarjas „Armastus esimesest silmapilgust”. Igal nädalal avanes naistel võimalus tutvuda uue mehega, kellega asuti elama ühte katuse alla. Heleni ja Liisa ülesandeks oli mehi võimalikult hästi tundma õppida, et saate lõpus endale kolme hulgast sobivaim kaaslane valida. Mitme nädala jooksul sai Helen tutvuda luksustolmuimejate müügimehe Markoga, maapoiss Perttiga ning noortalunik Kalvi-Kallega, kellest viimane sai eestlaste seas eriti tuntuks. Helen valis toona 19-aastase Kalvi-Kalle, kes jäi eelkõige meelde oma väljaütlemiste ja driftimisoskustega. Liisa juurde kolisid kordamööda maailmarändur Žiga, kokaks õppiv Sten ning lihtsalt Madis. Liisa valituks osutus aga Žiga. 

 

RANNAMAJA + RANNAMAJA: RAJU REEDE (2019–2020)

„Rannamaja” on ehk viimaste aastate üks enim kirgi kütnud tõsielusari, kus näiliselt ei kehtinud osalistele ükski maapealne reegel. 

Pärast „Rannamaja” lõppu otsustati sarja tootmist jätkata, kuid nüüd juba Dirhami villast väljaspool. Uue reality nimeks sai „Rannamaja: Raju reede”, millel tänaseks on kokku samuti kaks hooaega. „Raju reedes” osales igas saates lisaks „Rannamajas” tuntuks saanud osalistele ka inimesed, kes lootsid peosarja kaudu leida endale uus kaaslane. Just „Rannamaja” osalised olid need, kes igat saatekülalist eesmärgi täitmisel aitasid. Saates pidutseti igas Eesti nurgas: Tartust Tallinnani ning Saaremaalt Põlvani. Esimesel hooajal tunnistati parimaks kaaslase leidmise paigaks Viljandi ööklubi Cheers ning teisel hooajal hoidis kõrget esikohta Tartu ööklubi Level. 

 

KARVASED KOSILASED (2020)

Samuti jõudis 2020. aastal teleekraanile suhtesari „Karvased kosilased”, mida juhtis laulja ja näitleja Hanna Martinson. Pimekohtinguid tehakse juba aegade algusest saadik, ent kosilaste saade lähenes asjale loovalt, et lisada projektile huumorit ja salapära. Õnne tuldi otsima loomakostüümides, kelle seas oli esindatud nii lehm, kass, jänes kui ka karu. Igas osas sai üks vallaline neiu või noormees tutvuda kahe karvase kosilasega, kelle hulgast tuli saate lõpuks valida üks. Hetkeks, mil tehti lõplik otsus, langesid maskid ning saate osalised said üksteisele esimest korda päriselt otsa vaadata. Iga saate lõpuks oli osalistele ka auhind: puhkus AQVA Hotel & Spa luksuslikus Caesari sviidis. 

Ausalt ja avameelselt telgitagustest

Helen Kõpp annab sotsiaalmeedias korduvalt mõista, et kahjuks tekitab „Prooviabielu” temas siiani pigem negatiivseid emotsioone. „Kui keegi endiselt ei tea, siis „Prooviabielu” oli üdini võlts. Kogu stsenaarium oli ette antud ning võttegrupp oli igal hetkel spetsiaalselt mind ärritamas,” tõdes Kõpp ning lisas: „Kui materjali on tohutult, siis on loogiline, et sellest võib ükskõik, millise inimese ekraanile luua ja kokku lõigata”. Heleni sõnu kujutleti sarjas teda väljamõeldud karakterina. „Mul tekib lisaraskusi iseenda tõestamisega ja see on koormav. Minult oodatakse fiktsionaalsele karakterile vastavat käitumist, mida ma ei paku,” arutles Kõpp. Heleni arvates eksisteerib reality puhul kaks äärmust: võib minna hästi ning inimene saab olla see, kes ta tahab, kuid võib minna ka kehvemini. „Tõsielusarju on väga erinevaid, seega ei saa kõike ühe puuga lüüa,” lisas ta lõpetuseks. 

Heleni viimast mõttekäiku kinnitab ka asjaolu, et tõsielusarjades osalenute seas leidub neid, kes meenutavad saadud kogemust positiivsel noodil. „Karvaste kosilaste” saates osalenud Lisanne avaldas, et peamine eesmärk, miks ta jah-sõna ütles, seisnes soovis tuua oma ellu natuke põnevust. Positiivset hoiakut väljendas ka Alexander, keda võis näha „Rannamaja: Raju reede” teises hooajas. „Alguses tundus küll kahtlane, aga pärast mõtlesin, et vahet pole,” selgitas ta ning lisas, et sai tänu saatele palju uusi tutvusi. Uurides seda, kas tõsielusarjas osalemine on nende edasisi võimalusi elus piiranud, vastavad mõlemad eitavalt. „Mõnede inimeste kohta olen siiski kuulnud küll, et on probleeme tekkinud,” avaldas Alexander. Lisanne tõdes, et Eesti rahvale on raske meelepärane olla, kuid ta arvab, et suutis väikse ajaga endast hea mulje jätta. Üleüldisele reality-kogemusele tagasi vaadates olid Lisanne ja Alexander taas üksmeelel – saates osalemise puhul midagi kripeldama ei jäänud. „Võib-olla ainult see, et peol sai 1–2 kokteili liiga palju joodud ning hommikuks oli neiu nimi jälle meelest läinud,” meenutas Alexander, kes leidis endale „Rannamaja: Raju reede” peolt kaaslase, kelle nimi oli hommikuks lõplikult ununenud. Siiski vaatab noormees olukorrale tagasi huumoriga ega kahetse midagi. 

Tutvudes 20 aasta vältel Eesti telemaastikul juhtunuga, saab küll ühes kindel olla: tõsielusarjadega on juba praeguseks märgi maha jätnudnii ämbrid kui ka pärlid. Ometigi seda, milliseks kujuneb olukord reality-maastikul järgmiste kümnendite jooksul ning missugused nimed lisanduvad tõsielustaaride nimistusse, näitab vaid aeg.