Vastumeelsed kingitused ja võltsid heateod ehk mõtteid pühade põlguritelt

Published On: November 27, 2021By

Jõuluaeg on hoo sisse saanud – tänavad ja majad on tuledesäras, Carey ja Bublé laulud mängivad vahetpidamata ning tuba on täitunud piparkookide ja glögi lõhnaga. Jõulud peaksid olema rahulik aeg lähedastega, mil unustatakse argimured ja tuntakse üksteisest rõõmu. Siiski leidub neid, keda pühad külmaks jätavad.

Selleks et mõista, miks inimestele jõulud ei meeldi, koostasin küsitluse. Oma arvamust jagas 31 inimest, kellest 21 olid naised, 9 mehed ja üks mittebinaarne. Enim oli vastanuid 20. eluaastates ja vastanute mediaanvanus oli 23. Noorim vastaja oli 16 ja vanim 51.

Enamik vastanuid veedab jõulud tavaliselt pere ja lähisugulastega, koos istutakse ühise laua taga ning süüakse head ja paremat. Mõned jaotavad vabad päevad sugulaste vahel ära ja tähistavad pühi erinevates kodudes. Osa on aga jõuludel üksinda või tööl, sest vabadel päevadel saab topeltpalka. Üks peamisi põhjuseid, miks jõulud stressi tekitavad, ongi seotud perega. Sugulased kogunevad pühadeks kokku, kuid kohati on lärmi ja sagimist liiga palju. „Tavaliselt see surve, et kiirelt peab liigutama ja kõik peavad aitama, ajab terve pere kergelt närvi, ja siis kõik nähvavad ja vinguvad ja ma lihtsalt ei jaksa. Ma ei näe, et see oleks seda kõike väärt,” ütles 21-aastane naine.

Söögilaua taga küsitakse ebameeldivaid küsimusi ja arutletakse lõhestavade teemade üle, mis päädivad tülidega. Seda enam, et ülejäänud aasta jooksul üksteisega kuigi tihedalt läbi ei käida, ent jõulude ajal tehakse lahke nägu pähe ja teeseldakse, et peres valitseb suur armastus ja harmoonia. „Perekond küsib küsimusi nagu „Mis sa siis ülikooli õppima lähed?” Ma olen 17. Aitäh küsimast. „Kas järgmine aasta tuled juba mehega jõululauda?” Kindlasti mitte, sest te kõik olete imelikud. Miks jõulutoidud nii rasvased kõik on? Perekond ajab natukene närvi,” tõdes 17-aastane naine.

Teisalt on keeruline ka nendel, kelle vanemad on lahutatud, sest paratamatult tekib küsimus, kelle juures pühad veeta. „Kuna mu vanemad on lahutatud, siis igal aastal käib mõlemalt poolt surve jõuluõhtu emma-kumma pool veeta. Ja igal aastal pean kellelegi pettumuse valmistama. Ei jaksa sellise kemplemisega tegeleda, parem oleks üksi kodus vms, sest niikuinii jõulud on kristlik püha ja keegi meist ei ole usklik – milleks siis üldse tähistada?” kirjeldas 25-aastane naine.

Kohustuslik kingituste tegemine

Traditsiooniliselt jagatakse jõuludel ka kinke. Mitmed nentisid, et väiksena tekitas kinkide saamine elevust, jõulud tundusid veel maagilisena, kuid mida vanemaks saadi, seda tüütumaks, raskemaks ja mõttetumaks muutus ka kinkide tegemine. Kingitused pole enam personaalsed, vaid neid ostetakse pelgalt sotsiaalse surve pärast. „Kohustuslik kingituste tegemine stiilis „tema tegi mulle ja mina pean talle ka tegema”,” selgitas 51-aastane naine põhjust, miks kingituste andmise ja saamise rõõm on kaotanud oma võlu. Isegi kui oled lähedastele öelnud, et ei soovi midagi kingiks saada, ilmuvad nad ikkagi pakikestega välja, kuid siis tundub endale ebaviisakas tühjade kätega olla, märkis 20-aastane naine.

„Ma gümnaasiumis üritasin rääkida oma sõbragrupile, et ma pole suur jõulude fänn ja ma ei taha kinke teha ka rahalistel põhjustel. Gümni õpilastel pole just kõige paksem rahakott. Palusin neil mitte mulle teha, sest mul kindlasti pole neile midagi. Jõudis see päev kohale ja, oh üllatust, mul polnud midagi ja neil oli. Nad olid kuidagi pettunud minus, kuigi ma ei teagi, mida nad ootasid. Ühesõnaga ma tundsin ennast halvasti ja ostsin neile teed ja küünlad,” jutustas 21-aastane naine, kes nentis, et talle ei meeldigi tähtpäevi, ka enda sünnipäeva, tähistada.

20-aastane naine tunnistas, et teda kurvastavad kingid, mis tulevad küll südamest, kuid millel tegelikult puudub väärtus, näiteks küünlad ja inglikujukesed. Need nipsasjad jäävad lihtsalt tolmu koguma, ent kinkija ise on raisanud raha ja saastanud järjekordse ostuga keskkonda. Siiski on ta leidnud viisi, kuidas ikkagi kingitusi teha nii, et neil oleks ka kasu. „Sõbrannadega oleme hakanud elamuskingitusi tegema ja üksteisele näiteks teatripileteid kinkima. Oleme ka poodi läinud ning üksteisele kingid koos välja valinud, et „tolmukogujaid” vältida. Siis leiame tavaliselt asja, mis meile mõlemale meeldib ja kingimegi teineteisele. Ka oma perele olen öelnud, et kinkige mulle nt raamatuid, nende üle on mul alati hea meel, aga sugulastele mingeid piire ma seada ei raatsi. Rõhutan küll alati vanaemale, et tegelikult piisab šokolaadist täiesti, aga see ei aita ja saan ikka järjekordse inglikuju.”

Paljusid häiribki meeletu ületarbimine, mis pühadega kaasneb. Jõulud on minetanud oma esialgse eesmärgi veeta lähedastega õndsalt aega. Vastupidi, jõuludest on saanud tarbimispüha, kus võidab see, kes kõige parema kingituse teeb või kelle nimelisi pakikesi enim kuuse all leidub. „Kohutavalt kommertslik püha. Ainus reaalne eesmärk roppu moodi tarbida ja näidata kord aastas, kui juba palju inimene kellestki „hoolib”,” arvab 25-aastane mees. 23-aastases naises tekitab ostuhullus suisa viha. „Vihkan kingitusi, ebavajalikke asju ja kõige rohkem vihkan seda, et jõulukaup on poes alates oktoobri keskpaigast. Vihkan suunitlust tarbida, tarbida, tarbida. Vihkan jõulukuuskede aedikuid iga toidupoe ees, sest neid jääb nii palju üle. Vihkan raiskamist,” ütles neiu.

Jõulumaania algab kuid varem

Palju märgiti, et kuigi jõulupüha on alles detsembri lõpupoole, hakkab trall pihta juba novembri alguses. Poelettidele ilmuvad jõulukaunistused ja muu pudi-padi, tänavad ja kodud kaunistatakse tulukestega ning kõlaritest lastakse vahetpidamata Mariah Carey ja Michael Bublé laule. „Mulle ei meeldi, kui hullud osad jõulude osas on. Inimestel tekib mingi totaalne maania ja kõik kohad lasevad kolme sama jõululaulu ja kõik on punast ja rohelist värvi,” tõdes 20-aastane naine. Sama tüdinud ollakse jõulufilmidest, mida igal aastal uuesti ja uuesti näidatakse. „Kõige rohkem vihkan jõulufilme ja -laule. Miks lambist mingil hetkel aastas inimestel maitse ära kaob? Need on sisutud ja lääged. À la „Home Alone” ja „All I Want for Christmas”,” kirjeldas 21-aastane naine.

Lisaks ei meeldi mõnele võltsitud lahkus, mis jõulude ajal esile kerkib. Televisioon on täis heategevuslikke saateid, muusikud tuuritavad mööda Eestit ja inimesed on tavapärasest altimad annetama. „Ei kannata ka seda „peame olema head ja sõbralikud ja annetama raha ja maailmas peab olena rahu”. Miks seda seostada mingi osaga aastast, mitte kogu aeg ei võiks sellist suhtumist olla?” küsis 21-aastane naine. 27-aastane mees lisas, et jõulude ajal peab olema ikkagi see, kes sa oled, nii et kui enne pole annetanud, siis ei ole detsembri keskel väikese annetuse tegemisel mingit mõju. Helgus ja andmise vajadus on seotud jõulude religioosse taustaga, kuid mitmed kinnitasid, et nad pole usklikud ning et jõulud on iga aastaga aina vähem usupühade moodi.

Ideaalsed jõulud

Ideaalseid jõule osade arvates ei olegi, võiks lihtsalt vabu päevi nautida. Üks vastanutest pakkus välja, et kui ikka väga peab tähistama, siis võiks teha seda suvel ühe kolmapäeva pärastlõunal kuni poolteist tundi. Teine soovitas hävitada kõik jõulufilmid ja keelustada jõululaulud avalikes kohtades. Mõni tahaks lihtsalt talverõõme nautida ja looduses matkata. Enamik aga arvas, et kõige tähtsam on naasta algupärase juurde – jõulud olgu rahulik ja stressivaba aeg lähedaste ja hea söögiga. Paljud ei tahaks kingitustele üldse mõeldagi, sest materiaalne ei peaks omama nii suurt tähtsust. „Jõulud, kus ei oleks n-ö kohustuslikke kingitusi. Kingitused küll oleks, kuid need oleksid hästi läbi mõeldud või varasemalt saajaga konsulteeritud. Ja ideaalsetel jõuludel võiks olla hästi palju armastust ja lähedust. Nii et kõik ootaksid jõule eelkõige perega aja veetmise, mitte kingituste või jõulupreemia pärast,” kirjeldas 20-aastane naine perfektseid jõule.

Lähenevate jõulude eel võiks mõelda, miks neid üldse tähistatakse ja mis on nende sügavam mõte. Jõuluhullusega tasub piiri pidada või vähemasti vältida selle pealesurumist neile, kes ei oota pikisilmi 24. detsembrit. Vähem mõttetuid kingitusi ja tuliseid konflikte ning rohkem armastust ja soojust selleks talveperioodiks!

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Vastumeelsed kingitused ja võltsid heateod ehk mõtteid pühade põlguritelt

Published On: November 27, 2021By

Jõuluaeg on hoo sisse saanud – tänavad ja majad on tuledesäras, Carey ja Bublé laulud mängivad vahetpidamata ning tuba on täitunud piparkookide ja glögi lõhnaga. Jõulud peaksid olema rahulik aeg lähedastega, mil unustatakse argimured ja tuntakse üksteisest rõõmu. Siiski leidub neid, keda pühad külmaks jätavad.

Selleks et mõista, miks inimestele jõulud ei meeldi, koostasin küsitluse. Oma arvamust jagas 31 inimest, kellest 21 olid naised, 9 mehed ja üks mittebinaarne. Enim oli vastanuid 20. eluaastates ja vastanute mediaanvanus oli 23. Noorim vastaja oli 16 ja vanim 51.

Enamik vastanuid veedab jõulud tavaliselt pere ja lähisugulastega, koos istutakse ühise laua taga ning süüakse head ja paremat. Mõned jaotavad vabad päevad sugulaste vahel ära ja tähistavad pühi erinevates kodudes. Osa on aga jõuludel üksinda või tööl, sest vabadel päevadel saab topeltpalka. Üks peamisi põhjuseid, miks jõulud stressi tekitavad, ongi seotud perega. Sugulased kogunevad pühadeks kokku, kuid kohati on lärmi ja sagimist liiga palju. „Tavaliselt see surve, et kiirelt peab liigutama ja kõik peavad aitama, ajab terve pere kergelt närvi, ja siis kõik nähvavad ja vinguvad ja ma lihtsalt ei jaksa. Ma ei näe, et see oleks seda kõike väärt,” ütles 21-aastane naine.

Söögilaua taga küsitakse ebameeldivaid küsimusi ja arutletakse lõhestavade teemade üle, mis päädivad tülidega. Seda enam, et ülejäänud aasta jooksul üksteisega kuigi tihedalt läbi ei käida, ent jõulude ajal tehakse lahke nägu pähe ja teeseldakse, et peres valitseb suur armastus ja harmoonia. „Perekond küsib küsimusi nagu „Mis sa siis ülikooli õppima lähed?” Ma olen 17. Aitäh küsimast. „Kas järgmine aasta tuled juba mehega jõululauda?” Kindlasti mitte, sest te kõik olete imelikud. Miks jõulutoidud nii rasvased kõik on? Perekond ajab natukene närvi,” tõdes 17-aastane naine.

Teisalt on keeruline ka nendel, kelle vanemad on lahutatud, sest paratamatult tekib küsimus, kelle juures pühad veeta. „Kuna mu vanemad on lahutatud, siis igal aastal käib mõlemalt poolt surve jõuluõhtu emma-kumma pool veeta. Ja igal aastal pean kellelegi pettumuse valmistama. Ei jaksa sellise kemplemisega tegeleda, parem oleks üksi kodus vms, sest niikuinii jõulud on kristlik püha ja keegi meist ei ole usklik – milleks siis üldse tähistada?” kirjeldas 25-aastane naine.

Kohustuslik kingituste tegemine

Traditsiooniliselt jagatakse jõuludel ka kinke. Mitmed nentisid, et väiksena tekitas kinkide saamine elevust, jõulud tundusid veel maagilisena, kuid mida vanemaks saadi, seda tüütumaks, raskemaks ja mõttetumaks muutus ka kinkide tegemine. Kingitused pole enam personaalsed, vaid neid ostetakse pelgalt sotsiaalse surve pärast. „Kohustuslik kingituste tegemine stiilis „tema tegi mulle ja mina pean talle ka tegema”,” selgitas 51-aastane naine põhjust, miks kingituste andmise ja saamise rõõm on kaotanud oma võlu. Isegi kui oled lähedastele öelnud, et ei soovi midagi kingiks saada, ilmuvad nad ikkagi pakikestega välja, kuid siis tundub endale ebaviisakas tühjade kätega olla, märkis 20-aastane naine.

„Ma gümnaasiumis üritasin rääkida oma sõbragrupile, et ma pole suur jõulude fänn ja ma ei taha kinke teha ka rahalistel põhjustel. Gümni õpilastel pole just kõige paksem rahakott. Palusin neil mitte mulle teha, sest mul kindlasti pole neile midagi. Jõudis see päev kohale ja, oh üllatust, mul polnud midagi ja neil oli. Nad olid kuidagi pettunud minus, kuigi ma ei teagi, mida nad ootasid. Ühesõnaga ma tundsin ennast halvasti ja ostsin neile teed ja küünlad,” jutustas 21-aastane naine, kes nentis, et talle ei meeldigi tähtpäevi, ka enda sünnipäeva, tähistada.

20-aastane naine tunnistas, et teda kurvastavad kingid, mis tulevad küll südamest, kuid millel tegelikult puudub väärtus, näiteks küünlad ja inglikujukesed. Need nipsasjad jäävad lihtsalt tolmu koguma, ent kinkija ise on raisanud raha ja saastanud järjekordse ostuga keskkonda. Siiski on ta leidnud viisi, kuidas ikkagi kingitusi teha nii, et neil oleks ka kasu. „Sõbrannadega oleme hakanud elamuskingitusi tegema ja üksteisele näiteks teatripileteid kinkima. Oleme ka poodi läinud ning üksteisele kingid koos välja valinud, et „tolmukogujaid” vältida. Siis leiame tavaliselt asja, mis meile mõlemale meeldib ja kingimegi teineteisele. Ka oma perele olen öelnud, et kinkige mulle nt raamatuid, nende üle on mul alati hea meel, aga sugulastele mingeid piire ma seada ei raatsi. Rõhutan küll alati vanaemale, et tegelikult piisab šokolaadist täiesti, aga see ei aita ja saan ikka järjekordse inglikuju.”

Paljusid häiribki meeletu ületarbimine, mis pühadega kaasneb. Jõulud on minetanud oma esialgse eesmärgi veeta lähedastega õndsalt aega. Vastupidi, jõuludest on saanud tarbimispüha, kus võidab see, kes kõige parema kingituse teeb või kelle nimelisi pakikesi enim kuuse all leidub. „Kohutavalt kommertslik püha. Ainus reaalne eesmärk roppu moodi tarbida ja näidata kord aastas, kui juba palju inimene kellestki „hoolib”,” arvab 25-aastane mees. 23-aastases naises tekitab ostuhullus suisa viha. „Vihkan kingitusi, ebavajalikke asju ja kõige rohkem vihkan seda, et jõulukaup on poes alates oktoobri keskpaigast. Vihkan suunitlust tarbida, tarbida, tarbida. Vihkan jõulukuuskede aedikuid iga toidupoe ees, sest neid jääb nii palju üle. Vihkan raiskamist,” ütles neiu.

Jõulumaania algab kuid varem

Palju märgiti, et kuigi jõulupüha on alles detsembri lõpupoole, hakkab trall pihta juba novembri alguses. Poelettidele ilmuvad jõulukaunistused ja muu pudi-padi, tänavad ja kodud kaunistatakse tulukestega ning kõlaritest lastakse vahetpidamata Mariah Carey ja Michael Bublé laule. „Mulle ei meeldi, kui hullud osad jõulude osas on. Inimestel tekib mingi totaalne maania ja kõik kohad lasevad kolme sama jõululaulu ja kõik on punast ja rohelist värvi,” tõdes 20-aastane naine. Sama tüdinud ollakse jõulufilmidest, mida igal aastal uuesti ja uuesti näidatakse. „Kõige rohkem vihkan jõulufilme ja -laule. Miks lambist mingil hetkel aastas inimestel maitse ära kaob? Need on sisutud ja lääged. À la „Home Alone” ja „All I Want for Christmas”,” kirjeldas 21-aastane naine.

Lisaks ei meeldi mõnele võltsitud lahkus, mis jõulude ajal esile kerkib. Televisioon on täis heategevuslikke saateid, muusikud tuuritavad mööda Eestit ja inimesed on tavapärasest altimad annetama. „Ei kannata ka seda „peame olema head ja sõbralikud ja annetama raha ja maailmas peab olena rahu”. Miks seda seostada mingi osaga aastast, mitte kogu aeg ei võiks sellist suhtumist olla?” küsis 21-aastane naine. 27-aastane mees lisas, et jõulude ajal peab olema ikkagi see, kes sa oled, nii et kui enne pole annetanud, siis ei ole detsembri keskel väikese annetuse tegemisel mingit mõju. Helgus ja andmise vajadus on seotud jõulude religioosse taustaga, kuid mitmed kinnitasid, et nad pole usklikud ning et jõulud on iga aastaga aina vähem usupühade moodi.

Ideaalsed jõulud

Ideaalseid jõule osade arvates ei olegi, võiks lihtsalt vabu päevi nautida. Üks vastanutest pakkus välja, et kui ikka väga peab tähistama, siis võiks teha seda suvel ühe kolmapäeva pärastlõunal kuni poolteist tundi. Teine soovitas hävitada kõik jõulufilmid ja keelustada jõululaulud avalikes kohtades. Mõni tahaks lihtsalt talverõõme nautida ja looduses matkata. Enamik aga arvas, et kõige tähtsam on naasta algupärase juurde – jõulud olgu rahulik ja stressivaba aeg lähedaste ja hea söögiga. Paljud ei tahaks kingitustele üldse mõeldagi, sest materiaalne ei peaks omama nii suurt tähtsust. „Jõulud, kus ei oleks n-ö kohustuslikke kingitusi. Kingitused küll oleks, kuid need oleksid hästi läbi mõeldud või varasemalt saajaga konsulteeritud. Ja ideaalsetel jõuludel võiks olla hästi palju armastust ja lähedust. Nii et kõik ootaksid jõule eelkõige perega aja veetmise, mitte kingituste või jõulupreemia pärast,” kirjeldas 20-aastane naine perfektseid jõule.

Lähenevate jõulude eel võiks mõelda, miks neid üldse tähistatakse ja mis on nende sügavam mõte. Jõuluhullusega tasub piiri pidada või vähemasti vältida selle pealesurumist neile, kes ei oota pikisilmi 24. detsembrit. Vähem mõttetuid kingitusi ja tuliseid konflikte ning rohkem armastust ja soojust selleks talveperioodiks!

Go to Top