Investeerimine täielikule võhikule: rikas tudeng, vaene tudeng
Kui palju oled näinud internetis reklaame, mis garanteerivad sulle finantsvabaduse? See artikkel ei räägi sellest, kuidas üleöö rikkaks saada, sest meil ei ole ei õigust ega teadmisi, et sinu rahaasju kontrollida ja tulemusi tagada. Sestap on eesmärk anda sulle huvi ja teadmised, kuidas veidigi oma rahatarkust kasvatada.
Alustame algusest – mis on investeerimine, kuidas see toimib ja millised on riskid?
Investeerimine algab firmast, kes soovib raha eest mõnda teenust arendada või alustada, kuid neil pole selleks piisavalt finantsi. Järgmisena reklaamib firma avalikkusele, mida nad teeks saadud rahaga ja miks ettevõte peaks edukaks saama. Kui vajalikud seaduslikud sammud on läbitud, saab firma algatada väärtpaberite märkimise.
Väärtpaberite ehk aktsiate märkimine tähendab seda, et firma tuleb esimest korda börsiturule ja igaüks, kes soovib, saab osta nende aktsiaid. Märkimise protsessis broneeritakse sinu raha, ja kui tahtjaid on vähe, saad endale kõik soovitud aktsiad. Parem on, kui sa ei saa kõiki aktsiaid, kuna see, et soovijaid oli rohkem kui aktsiaid, näitab, et firmast on huvitatud paljud. Kui märkimisprotsess on lõppenud, tuleb aktsia lõpuks turule. Turul kajastub aktsiate ülepakkumine (ehk kui palju rohkem oli tahtjaid) tavaliselt hinna järsus kasvus: näiteks ostsid kahe euroga, aga turul on hind juba esimesel päeval neli eurot.
Kui märkimine tundub esialgu keeruline või parasjagu pole mingit huvipakkuvat ettevõtet turule sisenemas, saad osta ka turul olevate firmade aktsiaid. Balti turul olevaid aktsiaid on mugav jälgida lehelt Nasdaq Baltic. Telefonis on hea kasutada Apple’i Stocks äppi või siis leida Androidi alternatiiv. Üldiselt tuleks vaadata, milline on olnud aktsia käik viimase aasta jooksul. Nii saad näha, kas aktsia on pigem tõusu- või langustrendis. Näiteks kui firma on hetkel langemas, oleks hea aeg osta, sest aktsiate väärtus käib lainetega. Selleks et ennustada, kas aktsia hakkab tõusma või langema, tuleks jälgida firmades toimuvat ning üldiselt selle valdkonna uudiseid. Näiteks kas on toimumas juhtkonnas muutusi. Ka need leiab Nasdaqi lehelt.
Umbes sain aru, kuidas toimib, mis edasi?
Nüüd, kus veidi on teooriaga tutvutud, on aeg hakata mõtlema, kuidas seda rakendada. Esimene asi, mis enamusel investeerimisega seostub, on suured summad ja hirmus suur turg, kus valikuid on palju. Ära karda, tuntud investorid soovitavad alustada investeerimist hoopis säästmisega. Ideaalses maailmas on igaühel, ka tudengitel, tagavarafond, kuhu on kogutud vähemalt ühe-kahe kuu elamise varu, et ei tekiks olukorda, kus häda on käes ja raha pole kuskilt võtta.
Tudengitena mõistame, et sääste on raske tekitada, kui sissetulek on pea olematu. Võib tekkida mõte “Mis kasu on sellest säästetud kümnest eurost …”, ent siin tuleb vanarahva (või külajutu) tarkus mängu – kes senti ei korja, see eurot ei saa. Samuti ei tohiks säästmist vaadata pilguga “kui mul kuu lõpus on raha alles, siis ma säästan”. Sellise mõtlemisviisiga on raha ammu seitsme tuule poole läinud ja silmapiiril terendab üks nendest miks-ma-nii-palju-kulutasin hetkedest.
Tudengitena on 50% säästmise klubisse pea võimatu kuuluda, ent alustada saab näiteks 5% või 10% sissetuleku säästmisest. Või tee endaga diil, et kui kuskilt tuleb mõni lisasissetulek, siis selle paned kõrvale. Alustada võid ka viie euro investeerimisest.
Kui vaatad üle enda kulutused ühe kuu jooksul, leiad kindlasti palju asju, mis on pigem luksus kui eluks vajalik. See muidugi ei tähenda, et peaksid kõik mugavused oma elust välja jätma. Pigem tähendab see, et sea endale kindlad prioriteedid. Mõtle, mis on sinu jaoks oluline. Millest oleksid nõus loobuma? Sa ei pea täielikult välistama kõike, mis on kallis, vaid võta seda kui võimalust uuesti enda jaoks meelde tuletada, mis on luksus. Asi on tasakaalus – kui me lubame endale kogu aeg kalleid asju, muutuvad nad meile uueks normiks. Seega vaata üle kõik, mida pead luksuseks, ja mõtle, kas see tegelikult on vajalik.
Kui oled suutnud avastada kohad, kus kokku hoida, ja nii mõnedki säästud on kogutud, pole mõtet panna seda raha purki inflatsiooni ootama. Kui meelerahufond on olemas, võid astuda esimesi samme investeerimismaailmas.
Meie arvates on üks lihtsamaid viise selleks kasvukonto, kuna sa ei pea millegi pärast muretsema – kontot seadistades valid sobivad fondid ning regulaarselt kannad sinna raha. Seejärel investeerib pank su raha valitud fondidesse.
Kui palju ahvatleb noort kindlustunne, kui ümberringi kõlavad palju populaarsemad märksõnad? “Märgime Enefiti …”, “Dogecoin”, “Krüpto”, “Coopi aktsiad …”, “LHV aktsiad …”, “Saunum …”. Aktsiatesse investeerimine ei ole tegelikult raske, see lihtsalt vajab läbimõtlemist, kuna kellegi eesmärk ei ole börsil raha kaotada.
Oma säästud võid ka paigutada pangas eraldi investeerimiskontole, saad sellele isegi mõne krapsaka nime valida, näiteks “Tulevased miljonid” või “Minu suhkruemmefond”. Teine turvalisem valik on fondidesse investeerimine. Fondid valivad ise, millistesse aktsiatesse investeerida, tagades tasase 3-6% kasvu aastas. Näiteks Baltic Horizon Fund investeerib kinnisvarasse, seega kui usud, et kinnisvara väärtus tõuseb, võid hajutada oma riske, investeerides sellesse fondi. Fondid on hea koht, kus hoida enda tagavararaha.
Oluline osa investeerimisest on riski hajutamine. Ei tasu panna kõiki oma mune ühte korvi, sest kui investeerid ainult ühte aktsiasse ja see langeb, kaotad raha. Kui oled aga mitmesse kohta investeerinud, siis isegi, kui mingid aktsiad on languses, ei mõjuta see üldpilti nii hullult, kuna teised jällegi on arvatavasti stabiilsed või isegi tõusuteel.
Investeerides tuleb meeles pidada, et mida suuremat võitu soovid, seda suurem on risk. Nimelt on võimalik aktsiaid märkides ühe päevaga teenida juba 20% alginvesteeringust. Kui see ebaõnnestub ning aktsia on languses, ei tasu paanikasse sattuda. Kohe peale esimest langust ei tasu hakata aktsiaid paaniliselt müüma, vaid parem tasub säilitada rahu ja oodata, kuni hind tõuseb. Üldjuhul on oodata hinnalangust pärast dividendide maksmist, kuid juba kuu või paari pärast võib olla hind taastunud ja aktsia teenib jälle kasumit. Dividend on omanikukulu, mida makstakse investorile ettevõtte kasumi põhjal. See tähendab, et kui oled investeerinud aktsiatesse, mis maksavad dividende, saad vahel lisaraha.
Alustama ei peaga ka hiigelsummaga. Võid sõbrale teha väljakutse, et kumb suudab investeerides kuu jooksul viiest eurost suurema summa saada. Ja nii see kõik algabki.
Suur tõenäosus on, et mingis mõttes oled juba investor. Seda juhul, kui sul on teine pensionisammas (mis suuremal osal tudengiealistel inimestel on, kuna lihtsalt ei olnud kogunenud palju raha, mida välja võtta). Vahet ei ole, kas sul on teine pensionisammas alles või otsustasid raha välja võtta, igal juhul tasuks investeerida ka kolmandasse sambasse.
Kolmanda pensionisambaga on kõige lihtsam ja turvalisem investeerimisega alustada, kuna tegemist on pikaajalise mänguga. Tihtipeale ei võeta seda välja enne, kui pensioniiga on käes, ent see tähendab, et tulu saad alles aasta(kümne)te pärast. Hea on paigutada sinna nii palju raha kui võimalik, et vanaduspõlves oleks elu kindlam.
Võhikute kogemusest
Esimest tehingut kartsin väga teha, küllap oli teadmistest vajaka ning ma ei olnud päris kindel, mis saama hakkab. Viimaks ostsin Balti turult väga väikese summa eest ühe tuntud ettevõtte aktsiaid. Ostmine oli lihtne – sain neid otse oma panga mobiiliäpist osta.
Tehingu sooritamiseks andis julgust juurde ka see, et teadsin, et paljudel populaarsetel Eesti investoritel on see oma portfellis olemas ning tegemist oli dividendiaktsiaga. Nüüd aga proovin vaadata kaugemale ega soorita oste ainult selle põhjal, et kellelgi osaval on see enda portfellis, vaid tahan osta nende ettevõtete aktsiaid, kelle edusse ma ise usun.
Sellest esimesest ostust jõudis aga asi kaugele. Kuna tegemist oli dividendiaktsiaga, maksti mulle mõne kuu pärast dividendi, mis üllatuslikult maksis minu Spotify tellimuse ära! Tõsi, 3,5 eurot pole kaugeltki palju, ent mulle tundus see kui maast leitud raha, kuna ma ei olnud selle jaoks ise tööd teinud. Kuna dividende ei maksta tihti, mäletan siiani heldimusega hetke, mil sain ühel kuul peaaegu et tasuta kuulata muusikat.
Varbad juba investeerimisse kastetud, võtsin vastu oma esimese väljakutse. Tegime vennaga võidu, kes suudab kõige rohkem teenida, investeerides kümme eurot. Lugu lühidalt – algaja õnnega sattusin investeerima Coopi, mis on endiselt mu aktsiaportfellis, ning võitsin. Hetkel olen Coopiga teeninud 17% kasumit, kokku pea 20€.
Siiani on meeles ka mu esimene kaotus, mis polnud küll niivõrd kaotus rahaliselt, vaid potentsiaalse raha kaotamine. Tegu oli minu esimese aktsia märkimisega, ja kui peale esimest börsil olnud päeva oli aktsia 25% tõusnud, müüsin need suure hurraaga maha. Tol hetkel oli selline kasum minu jaoks esmakordne ja mäletan veel hästi, et mõtlesin, kuidas poiss-sõbra plaan jätta veel aktsiad homseni, on kindel kaotus. Ja nagu ikka, tõusis päike idast ning järgmisel päeval oli aktsia veel 25% tõusnud. Nii et valus õppetund, ära müü kohe esimese hurraaga!
Nüüd, kus meie õppetunnid on edasi antud, loodame, et ka sinus tärkas huvi selle pingeid pakkuva investeerimismaailma vastu, sest siit on ju ainult ühte õppida:
sometimes lose, always win!
Sarnased artiklid
Investeerimine täielikule võhikule: rikas tudeng, vaene tudeng
Kui palju oled näinud internetis reklaame, mis garanteerivad sulle finantsvabaduse? See artikkel ei räägi sellest, kuidas üleöö rikkaks saada, sest meil ei ole ei õigust ega teadmisi, et sinu rahaasju kontrollida ja tulemusi tagada. Sestap on eesmärk anda sulle huvi ja teadmised, kuidas veidigi oma rahatarkust kasvatada.
Alustame algusest – mis on investeerimine, kuidas see toimib ja millised on riskid?
Investeerimine algab firmast, kes soovib raha eest mõnda teenust arendada või alustada, kuid neil pole selleks piisavalt finantsi. Järgmisena reklaamib firma avalikkusele, mida nad teeks saadud rahaga ja miks ettevõte peaks edukaks saama. Kui vajalikud seaduslikud sammud on läbitud, saab firma algatada väärtpaberite märkimise.
Väärtpaberite ehk aktsiate märkimine tähendab seda, et firma tuleb esimest korda börsiturule ja igaüks, kes soovib, saab osta nende aktsiaid. Märkimise protsessis broneeritakse sinu raha, ja kui tahtjaid on vähe, saad endale kõik soovitud aktsiad. Parem on, kui sa ei saa kõiki aktsiaid, kuna see, et soovijaid oli rohkem kui aktsiaid, näitab, et firmast on huvitatud paljud. Kui märkimisprotsess on lõppenud, tuleb aktsia lõpuks turule. Turul kajastub aktsiate ülepakkumine (ehk kui palju rohkem oli tahtjaid) tavaliselt hinna järsus kasvus: näiteks ostsid kahe euroga, aga turul on hind juba esimesel päeval neli eurot.
Kui märkimine tundub esialgu keeruline või parasjagu pole mingit huvipakkuvat ettevõtet turule sisenemas, saad osta ka turul olevate firmade aktsiaid. Balti turul olevaid aktsiaid on mugav jälgida lehelt Nasdaq Baltic. Telefonis on hea kasutada Apple’i Stocks äppi või siis leida Androidi alternatiiv. Üldiselt tuleks vaadata, milline on olnud aktsia käik viimase aasta jooksul. Nii saad näha, kas aktsia on pigem tõusu- või langustrendis. Näiteks kui firma on hetkel langemas, oleks hea aeg osta, sest aktsiate väärtus käib lainetega. Selleks et ennustada, kas aktsia hakkab tõusma või langema, tuleks jälgida firmades toimuvat ning üldiselt selle valdkonna uudiseid. Näiteks kas on toimumas juhtkonnas muutusi. Ka need leiab Nasdaqi lehelt.
Umbes sain aru, kuidas toimib, mis edasi?
Nüüd, kus veidi on teooriaga tutvutud, on aeg hakata mõtlema, kuidas seda rakendada. Esimene asi, mis enamusel investeerimisega seostub, on suured summad ja hirmus suur turg, kus valikuid on palju. Ära karda, tuntud investorid soovitavad alustada investeerimist hoopis säästmisega. Ideaalses maailmas on igaühel, ka tudengitel, tagavarafond, kuhu on kogutud vähemalt ühe-kahe kuu elamise varu, et ei tekiks olukorda, kus häda on käes ja raha pole kuskilt võtta.
Tudengitena mõistame, et sääste on raske tekitada, kui sissetulek on pea olematu. Võib tekkida mõte “Mis kasu on sellest säästetud kümnest eurost …”, ent siin tuleb vanarahva (või külajutu) tarkus mängu – kes senti ei korja, see eurot ei saa. Samuti ei tohiks säästmist vaadata pilguga “kui mul kuu lõpus on raha alles, siis ma säästan”. Sellise mõtlemisviisiga on raha ammu seitsme tuule poole läinud ja silmapiiril terendab üks nendest miks-ma-nii-palju-kulutasin hetkedest.
Tudengitena on 50% säästmise klubisse pea võimatu kuuluda, ent alustada saab näiteks 5% või 10% sissetuleku säästmisest. Või tee endaga diil, et kui kuskilt tuleb mõni lisasissetulek, siis selle paned kõrvale. Alustada võid ka viie euro investeerimisest.
Kui vaatad üle enda kulutused ühe kuu jooksul, leiad kindlasti palju asju, mis on pigem luksus kui eluks vajalik. See muidugi ei tähenda, et peaksid kõik mugavused oma elust välja jätma. Pigem tähendab see, et sea endale kindlad prioriteedid. Mõtle, mis on sinu jaoks oluline. Millest oleksid nõus loobuma? Sa ei pea täielikult välistama kõike, mis on kallis, vaid võta seda kui võimalust uuesti enda jaoks meelde tuletada, mis on luksus. Asi on tasakaalus – kui me lubame endale kogu aeg kalleid asju, muutuvad nad meile uueks normiks. Seega vaata üle kõik, mida pead luksuseks, ja mõtle, kas see tegelikult on vajalik.
Kui oled suutnud avastada kohad, kus kokku hoida, ja nii mõnedki säästud on kogutud, pole mõtet panna seda raha purki inflatsiooni ootama. Kui meelerahufond on olemas, võid astuda esimesi samme investeerimismaailmas.
Meie arvates on üks lihtsamaid viise selleks kasvukonto, kuna sa ei pea millegi pärast muretsema – kontot seadistades valid sobivad fondid ning regulaarselt kannad sinna raha. Seejärel investeerib pank su raha valitud fondidesse.
Kui palju ahvatleb noort kindlustunne, kui ümberringi kõlavad palju populaarsemad märksõnad? “Märgime Enefiti …”, “Dogecoin”, “Krüpto”, “Coopi aktsiad …”, “LHV aktsiad …”, “Saunum …”. Aktsiatesse investeerimine ei ole tegelikult raske, see lihtsalt vajab läbimõtlemist, kuna kellegi eesmärk ei ole börsil raha kaotada.
Oma säästud võid ka paigutada pangas eraldi investeerimiskontole, saad sellele isegi mõne krapsaka nime valida, näiteks “Tulevased miljonid” või “Minu suhkruemmefond”. Teine turvalisem valik on fondidesse investeerimine. Fondid valivad ise, millistesse aktsiatesse investeerida, tagades tasase 3-6% kasvu aastas. Näiteks Baltic Horizon Fund investeerib kinnisvarasse, seega kui usud, et kinnisvara väärtus tõuseb, võid hajutada oma riske, investeerides sellesse fondi. Fondid on hea koht, kus hoida enda tagavararaha.
Oluline osa investeerimisest on riski hajutamine. Ei tasu panna kõiki oma mune ühte korvi, sest kui investeerid ainult ühte aktsiasse ja see langeb, kaotad raha. Kui oled aga mitmesse kohta investeerinud, siis isegi, kui mingid aktsiad on languses, ei mõjuta see üldpilti nii hullult, kuna teised jällegi on arvatavasti stabiilsed või isegi tõusuteel.
Investeerides tuleb meeles pidada, et mida suuremat võitu soovid, seda suurem on risk. Nimelt on võimalik aktsiaid märkides ühe päevaga teenida juba 20% alginvesteeringust. Kui see ebaõnnestub ning aktsia on languses, ei tasu paanikasse sattuda. Kohe peale esimest langust ei tasu hakata aktsiaid paaniliselt müüma, vaid parem tasub säilitada rahu ja oodata, kuni hind tõuseb. Üldjuhul on oodata hinnalangust pärast dividendide maksmist, kuid juba kuu või paari pärast võib olla hind taastunud ja aktsia teenib jälle kasumit. Dividend on omanikukulu, mida makstakse investorile ettevõtte kasumi põhjal. See tähendab, et kui oled investeerinud aktsiatesse, mis maksavad dividende, saad vahel lisaraha.
Alustama ei peaga ka hiigelsummaga. Võid sõbrale teha väljakutse, et kumb suudab investeerides kuu jooksul viiest eurost suurema summa saada. Ja nii see kõik algabki.
Suur tõenäosus on, et mingis mõttes oled juba investor. Seda juhul, kui sul on teine pensionisammas (mis suuremal osal tudengiealistel inimestel on, kuna lihtsalt ei olnud kogunenud palju raha, mida välja võtta). Vahet ei ole, kas sul on teine pensionisammas alles või otsustasid raha välja võtta, igal juhul tasuks investeerida ka kolmandasse sambasse.
Kolmanda pensionisambaga on kõige lihtsam ja turvalisem investeerimisega alustada, kuna tegemist on pikaajalise mänguga. Tihtipeale ei võeta seda välja enne, kui pensioniiga on käes, ent see tähendab, et tulu saad alles aasta(kümne)te pärast. Hea on paigutada sinna nii palju raha kui võimalik, et vanaduspõlves oleks elu kindlam.
Võhikute kogemusest
Esimest tehingut kartsin väga teha, küllap oli teadmistest vajaka ning ma ei olnud päris kindel, mis saama hakkab. Viimaks ostsin Balti turult väga väikese summa eest ühe tuntud ettevõtte aktsiaid. Ostmine oli lihtne – sain neid otse oma panga mobiiliäpist osta.
Tehingu sooritamiseks andis julgust juurde ka see, et teadsin, et paljudel populaarsetel Eesti investoritel on see oma portfellis olemas ning tegemist oli dividendiaktsiaga. Nüüd aga proovin vaadata kaugemale ega soorita oste ainult selle põhjal, et kellelgi osaval on see enda portfellis, vaid tahan osta nende ettevõtete aktsiaid, kelle edusse ma ise usun.
Sellest esimesest ostust jõudis aga asi kaugele. Kuna tegemist oli dividendiaktsiaga, maksti mulle mõne kuu pärast dividendi, mis üllatuslikult maksis minu Spotify tellimuse ära! Tõsi, 3,5 eurot pole kaugeltki palju, ent mulle tundus see kui maast leitud raha, kuna ma ei olnud selle jaoks ise tööd teinud. Kuna dividende ei maksta tihti, mäletan siiani heldimusega hetke, mil sain ühel kuul peaaegu et tasuta kuulata muusikat.
Varbad juba investeerimisse kastetud, võtsin vastu oma esimese väljakutse. Tegime vennaga võidu, kes suudab kõige rohkem teenida, investeerides kümme eurot. Lugu lühidalt – algaja õnnega sattusin investeerima Coopi, mis on endiselt mu aktsiaportfellis, ning võitsin. Hetkel olen Coopiga teeninud 17% kasumit, kokku pea 20€.
Siiani on meeles ka mu esimene kaotus, mis polnud küll niivõrd kaotus rahaliselt, vaid potentsiaalse raha kaotamine. Tegu oli minu esimese aktsia märkimisega, ja kui peale esimest börsil olnud päeva oli aktsia 25% tõusnud, müüsin need suure hurraaga maha. Tol hetkel oli selline kasum minu jaoks esmakordne ja mäletan veel hästi, et mõtlesin, kuidas poiss-sõbra plaan jätta veel aktsiad homseni, on kindel kaotus. Ja nagu ikka, tõusis päike idast ning järgmisel päeval oli aktsia veel 25% tõusnud. Nii et valus õppetund, ära müü kohe esimese hurraaga!
Nüüd, kus meie õppetunnid on edasi antud, loodame, et ka sinus tärkas huvi selle pingeid pakkuva investeerimismaailma vastu, sest siit on ju ainult ühte õppida:
sometimes lose, always win!
