Omariiklust.

Seda, et Riia piiskop pole Eestis enam mingi ütleja,

et Lübecki õiguse asemel on meil Brüsseli õigus,

et Eestis ei olda Taani ja Rootsi tallaalused,

et hertsogiriigi asemel on ametnikeriik,

et Eesti pole Liivimaa kubermang,

et Eesti pole impeeriumi aken Euroopasse,

et Tallinn pole Kaleweny, Lindanise ega Reval,

et Tartu pole Jurjev ega Dorpat,

et meie haritlaskond ei räägi võõras keeles,

et talupoeg ja tema järeltulija saavad hariduse eesti keeles,

et manifest loeti ette just kõigile Eestimaa rahwastele,

et kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma,

et pime orjaöö sai läbi,

et riiki viimati valitsenud natsid olid kohalikud,

et Eesti tänavatel ei peksa turvistes ja nimesiltideta mehed inimesi vaeseomaks,

et eesti rahvas ei allu mitte eliidile Kremlis, vaid eliidile Toompeal,

et võõrväed on Eestis Toompea kutsel, mitte Kremli käsul,

et Saaremaale pääsemiseks pole vaja eriluba,

et Eestit valitsevad eesti soost ülirikkad ja mõjukad inimesed,
et Viru väravad tervitavad väljamaalasi, mitte ei tõrju neid eemale,

et raudteedel sõidavad soomusrongide aseme oranžid Elronid,

et viimati Narva vallutanud punane oli Katri Raik,

et paraadil võtavad mõõtu kleidid, mitte püssid,

et naisest võib saada nii president kui ka peaminister.