Teine pensionisammas on nüüd vaba! Aga mis mul sellest?

Published On: December 16, 2020By

20. oktoobril otsustas riigikohus pensionireformi kasuks. Kogu Eesti rahvas hõiskab, sest sülle kukkus vaba raha. Minu raha, mis sotsiaalmaksuna on seni kinni hoitud. Minu raha, mille ma saan nüüd kätte ja võin sellega peale hakata ükskõik mida. Investeerimine, firma alustamine, puhkusereisid ja aastaid oodanud remondid – kõik saab nüüd selle magusa pensionirahaga korda aetud. Kuid mida teha siis, kui teises sambas on raha vaid nii palju, et see kataks vaevu paari kuu elamise kulud?

 

Teine pensionisammas – mis see on?

Teine pensionisammas on – nüüdsest – vabatahtlik kogumispension, kuhu töötav inimene kogub endale ise pensioni. Kogumine käib nii, et inimene maksab oma brutopalgast kaks protsenti pensionifondi ning riik lisab sellele neli protsenti töötaja palgast arvestatava sotsiaalmaksu arvelt. Lihtsustades on teine sammas inimese enda ja riigipoolsest panusest koosnev kogumisfond, mille inimene endale saab.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov kirjeldab teist pensionisammast kui täiesti sinu oma”. Teise samba võlu on see, et see on personaalne ja kõik, mis inimene oma teise sambasse kogub, saab üks ühele kasutada pensioniks,” ütles Fedotov. Ta kirjeldas, kuidas kogumispension on loodud sellepärast, et töötajaid on järjest vähem, aga pensioniealisi just rohkem. Teine sammas tagab, et tulevikus on inimese pension palju suurem. 

Swedbank investeerimisfondid AS-i juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul on riigi demograafiline olukord pensionisüsteemi üheks suurimaks mõjutajaks: mida rohkem on töökäsi ehk maksumaksjaid, seda suuremat pensioni on võimalik maksta, ja vastupidi. Ta tõi välja, et täna on Eestis iga pensionäri kohta ligikaudu kaks maksumaksjat. Lähima paari kümnendi jooksul see suhtarv väheneb – töökäsi ei jää otseselt vähemaks, kuid pensioniikka jõuavad tänasest märksa suuremad põlvkonnad,” rääkis Tamla. See tähendaks seda, et puhtalt riigimaksudest ehk esimesest sambast on keeruline elatuda. 

Pensionireform ehk vabad käed rahvale

Vastu võetud pensionireform annab võimaluse teise sambaga liitumisest loobuda või sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta. Varasemalt oli kogumispensioniga ehk II pensionisambaga liitumine kohustuslik alates 1989. aastast sündinud inimestele. Nüüd on see kõigile vabatahtlik. Noored, kes tööturule alles sisenevad, liituvad ikka vaikimisi teise pensionisambaga, kuid reformi järel on neil võimalus sealt ka lahkuda. 

Lisaks II samba vabatahtlikkusele kaasneb reformiga ka muid muutuseid. Näiteks need, kes otsustavad kogutud raha sambast välja võtta, peavad kümme aastat ootama, enne kui saavad uuesti kogumispensioniga liituda. Selliseid raha väljavõtmisi saab olla maksimaalselt kaks korda elu jooksul. Lisaks tuleb välja võetud pensionirahalt tasuda tulumaksu. 

Rahva valiku eeliseks on see, et nüüd on vabad käes selle osas, millal raha välja võtta. Siin on pigem otsustuskoht just vanematel inimestel. Et kui on elus mingi keerulisem situatsioon, võib pensionisambasse kogutud raha välja võtmine olla selle lahenduseks,” selgitas Fedotov. Lisaks raha välja võtmise ja sissemaksete peatamise võimalustega kaasneva reformiga on nüüd suuremad võimalused ise valida, kuhu oma pensioniraha kasvama panna. 

Kertu Fedotov täpsustas, et enne pensionireformi kogus inimene kohustuslikult endale pensioniks lisaraha ja sai seda pensionifondi näol investeerida. Reformi järel on sammas vabatahtlik, kuid edasi kogudes on inimesel rohkem vabadust kontrollida raha ning võimalusi aktiivsemalt juhtida oma investeeringuid.

Altruistlik esimene sammas, isekas teine sammas

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. Esimene on riiklik vanaduspension, mida makstakse brutopalgast võetavast sotsiaalmaksust, mis on 33% töötaja brutopalgast. Sotsiaalmaksust 13% läheb ravikindlustuseks, 20 praeguste pensionäride pensionideks. Erandiks on see, kui inimene on avanud endale teise samba, siis läheb pensionäride pensionideks 16% ja ülejäänud 4% suunatakse otse teise pensionisamba fondidesse. 

Kertu Fedotov leidis, et esimesel samba puhul on suur osa solidaarsus. Ta kirjeldas, et esimese samba valem koosneb mitmest osast ja selle baasosa suurus on kõikidele pensionäridele sama suur. Üks euro, mis sa panustad esimesse sambasse, ei jõua täismahus pensionis sinuni tagasi. See raha jaotatakse kõigi vahel võrdselt ära,” selgitas Fedotov. 

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid selgitas, et teise samba maksed koosnevad riigi panustatud neljast protsendist ja inimese enda kahest protsendist. Kui sa jätad selle 4% esimesse sambasse, siis see jagatakse inimeste vahel laiali, solidaarsuse mõttes,” rääkis Lillelaid. Seega, kui panna raha teise sambasse, siis see üks euro, mille sinna panustad, tuleb ka täismahus sinuni tagasi – see on täielikult sinu oma. 

Kolm on kohtuseadus

Nagu enne mainitud, koosneb pensionisammas kolmest sambast. Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension on siiani olnud täielikult vabatahtlik. Inimene, kes kolmandasse sambasse raha tahab koguda, saab ise määrata sissemaksete suuruse ning seda suurust on alati võimalik muuta. Kolmanda samba eripära on see, et raha väljavõtmine ei olene pensionieast. Kogutud summa saab välja võtta alates 55. eluaastast. 

Asja keerustab pensionireform. Kõik, kes alustavad oma kolmandat sammast 2021. aastast, saavad sinna kogutud raha kätte alles pensioniikka jõudes. Kertu Fedotov rääkis, et kolmanda samba seadust vastu võttes arvestati välja võtmise vanust pensionieast viis aastat lahutades. Aga nüüd, kus pensioniiga on tõusnud, pole kolmanda samba seadust sellega kooskõlla viidud ja see on jäänud 55 juurde. Fedotov kinnitas, et pensionireformiga muutub uuest aastast kolmanda samba pensioniiga, kuid seda ainult inimestele, kes pole sinna veel sentigi kogunud. Need, kes on kolmanda samba kliendid või liituvad sellega 2020. aastal, saavad raha kätte alates 55. eluaastast. 

Kristjan Tamla tõdes, et see on täiesti mõistetav, kuidas noortel kulub raha eluks vajalikele asjadele ja tegevustele ning pensioniks täiendav säästmine ei tundu eriti ahvatlev. Siis piisab ühekordsest paari euro suurusest sissemaksest, millelt saab järgmisel aastal tulumaksu tagasi, ning teile laieneb võimalus kolmandast sambast raha maksuvabalt kasutama hakata alates 55. eluaastast,” rääkis ta.

Taimla märkis, et kolmanda samba avamine ei sõltu sellest, kas ja kui palju inimene otsustab edaspidi kolmandasse sambasse raha panna. Taimla tõi välja ka selle, et viimastel päevadel on hüppeliselt kasvanud lapsevanemate huvi lastele kolmanda samba tegemiseks. Puust ette ja punaseks tehes – kui sa tahad saada vanemas eas rohkem raha, tasub praegu kolmas sammas avada, sest alates 2021. aastast seda tehes ei saa enam raha kätte 55-aastaselt, vaid viis aastat hiljem.

Tark ei torma

Mida see kõik aga noorele ehk äsja tööturule sisenemas või sisenenud noorele täiskasvanule tähendab? Kertu Fedotov arvas, et teema võib noori kõnetada just sellepärast, et nüüdsest on investeerimiskontod ehk inimene saab ise rohkem kontrollida. 

Tõnu Lillelaid leidis, et äsja tööturule sisenenud või näiteks varajastes 20ndates inimestel ei ole mõtet oma raha kohe välja hakata võtma. Reeglina on selleks ajaks kogutud kolmekohaline summa ning välja võttes tuleb selle pealt omakorda veel tulumaksu maksta. Seega jääb kätte vaid võrdlemisi väike summa ning arvestades seda, et peale välja võtmist tuleb veel kümme aastat oodata uute sissemaksete tegemisõigust, ei ole raha välja võtmine paljude noorte jaoks hetkel kasumlik. 

Kristjan Tamla arvates on ainus võimalus pensionipõlves kõrgemat sissetulekut saada ise selle suhtes suurem vastutus võtta. Kui tahan vanaduspõlves paremat äraelamist, siis pean selleks ise midagi ette võtma,” rääkis Taimla. Ta lisas, et pensioniks planeerimise puhul ei ole kindlasti üht ja universaalset vastust. Mõned mõtlevad ettevõtte alustamise ja hiljem selle müümise peale. Osa unistab kindlasti edukast investeerimiskarjäärist. Kuid neile, kes veel pensionipõlvele mõelda ei taha, on loodud maksusoodustusega säästmisvõimalused pensioni teise ja kolmanda samba näol. 

Pensionireform on 2020. aasta algusest väga aktuaalne olnud. Isamaa eestvedamisel läbi viidud reform pakkus meelehärmi Eesti presidendile, kelle arvates läks see põhiseadusega vastuollu. Riigikohus otsustas, et põhiseadusega vastuolu pole, ning nüüd on pensionireform läbi läinud ja teine sammas vaba. Paljud hakkasid üle vaatama enda pensioni olukorda, rääkima tarkadest otsustest ning vastavalt raha välja võtma või lihtsalt sissemaksed lõpetama. Kuhu jätab see noore, kellel on pensionini veel aastakümneid aega ja teises sambas vaid marginaalne summa? Ootama. 

Kõigil, kes näevad endas seda eelmainitud noort, ei tasu joosta raha välja võtma. Veel vähem, lõpetada oma makseid, sest see pole ühekordne võimalus – seda otsust saab teha pensionieani välja. Nüüd ongi teine pensionisammas meie enda kätes ja me võime enda töö ja vaevaga kogutud raha võtta välja ka viie, kümne või 50 aasta pärast. Kui su teise pensionisambasse on laekunud kolmekohalised numbrid, siis las need seal olla – mine tea, millal raha läheb vaja maja, auto või pensioni jaoks – ja siis on juba märkamatult number kasvanud. Tasub lähemalt rääkida oma pensionit hoidva pangaga ja uurida investeerimisfondi võimalusi, et kogutud raha niisama ei istuks, vaid kasvaks.

+ posts

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Teine pensionisammas on nüüd vaba! Aga mis mul sellest?

Published On: December 16, 2020By

20. oktoobril otsustas riigikohus pensionireformi kasuks. Kogu Eesti rahvas hõiskab, sest sülle kukkus vaba raha. Minu raha, mis sotsiaalmaksuna on seni kinni hoitud. Minu raha, mille ma saan nüüd kätte ja võin sellega peale hakata ükskõik mida. Investeerimine, firma alustamine, puhkusereisid ja aastaid oodanud remondid – kõik saab nüüd selle magusa pensionirahaga korda aetud. Kuid mida teha siis, kui teises sambas on raha vaid nii palju, et see kataks vaevu paari kuu elamise kulud?

 

Teine pensionisammas – mis see on?

Teine pensionisammas on – nüüdsest – vabatahtlik kogumispension, kuhu töötav inimene kogub endale ise pensioni. Kogumine käib nii, et inimene maksab oma brutopalgast kaks protsenti pensionifondi ning riik lisab sellele neli protsenti töötaja palgast arvestatava sotsiaalmaksu arvelt. Lihtsustades on teine sammas inimese enda ja riigipoolsest panusest koosnev kogumisfond, mille inimene endale saab.

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov kirjeldab teist pensionisammast kui täiesti sinu oma”. Teise samba võlu on see, et see on personaalne ja kõik, mis inimene oma teise sambasse kogub, saab üks ühele kasutada pensioniks,” ütles Fedotov. Ta kirjeldas, kuidas kogumispension on loodud sellepärast, et töötajaid on järjest vähem, aga pensioniealisi just rohkem. Teine sammas tagab, et tulevikus on inimese pension palju suurem. 

Swedbank investeerimisfondid AS-i juhatuse esimehe Kristjan Tamla sõnul on riigi demograafiline olukord pensionisüsteemi üheks suurimaks mõjutajaks: mida rohkem on töökäsi ehk maksumaksjaid, seda suuremat pensioni on võimalik maksta, ja vastupidi. Ta tõi välja, et täna on Eestis iga pensionäri kohta ligikaudu kaks maksumaksjat. Lähima paari kümnendi jooksul see suhtarv väheneb – töökäsi ei jää otseselt vähemaks, kuid pensioniikka jõuavad tänasest märksa suuremad põlvkonnad,” rääkis Tamla. See tähendaks seda, et puhtalt riigimaksudest ehk esimesest sambast on keeruline elatuda. 

Pensionireform ehk vabad käed rahvale

Vastu võetud pensionireform annab võimaluse teise sambaga liitumisest loobuda või sambast lahkuda ja kogutud raha välja võtta. Varasemalt oli kogumispensioniga ehk II pensionisambaga liitumine kohustuslik alates 1989. aastast sündinud inimestele. Nüüd on see kõigile vabatahtlik. Noored, kes tööturule alles sisenevad, liituvad ikka vaikimisi teise pensionisambaga, kuid reformi järel on neil võimalus sealt ka lahkuda. 

Lisaks II samba vabatahtlikkusele kaasneb reformiga ka muid muutuseid. Näiteks need, kes otsustavad kogutud raha sambast välja võtta, peavad kümme aastat ootama, enne kui saavad uuesti kogumispensioniga liituda. Selliseid raha väljavõtmisi saab olla maksimaalselt kaks korda elu jooksul. Lisaks tuleb välja võetud pensionirahalt tasuda tulumaksu. 

Rahva valiku eeliseks on see, et nüüd on vabad käes selle osas, millal raha välja võtta. Siin on pigem otsustuskoht just vanematel inimestel. Et kui on elus mingi keerulisem situatsioon, võib pensionisambasse kogutud raha välja võtmine olla selle lahenduseks,” selgitas Fedotov. Lisaks raha välja võtmise ja sissemaksete peatamise võimalustega kaasneva reformiga on nüüd suuremad võimalused ise valida, kuhu oma pensioniraha kasvama panna. 

Kertu Fedotov täpsustas, et enne pensionireformi kogus inimene kohustuslikult endale pensioniks lisaraha ja sai seda pensionifondi näol investeerida. Reformi järel on sammas vabatahtlik, kuid edasi kogudes on inimesel rohkem vabadust kontrollida raha ning võimalusi aktiivsemalt juhtida oma investeeringuid.

Altruistlik esimene sammas, isekas teine sammas

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. Esimene on riiklik vanaduspension, mida makstakse brutopalgast võetavast sotsiaalmaksust, mis on 33% töötaja brutopalgast. Sotsiaalmaksust 13% läheb ravikindlustuseks, 20 praeguste pensionäride pensionideks. Erandiks on see, kui inimene on avanud endale teise samba, siis läheb pensionäride pensionideks 16% ja ülejäänud 4% suunatakse otse teise pensionisamba fondidesse. 

Kertu Fedotov leidis, et esimesel samba puhul on suur osa solidaarsus. Ta kirjeldas, et esimese samba valem koosneb mitmest osast ja selle baasosa suurus on kõikidele pensionäridele sama suur. Üks euro, mis sa panustad esimesse sambasse, ei jõua täismahus pensionis sinuni tagasi. See raha jaotatakse kõigi vahel võrdselt ära,” selgitas Fedotov. 

Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid selgitas, et teise samba maksed koosnevad riigi panustatud neljast protsendist ja inimese enda kahest protsendist. Kui sa jätad selle 4% esimesse sambasse, siis see jagatakse inimeste vahel laiali, solidaarsuse mõttes,” rääkis Lillelaid. Seega, kui panna raha teise sambasse, siis see üks euro, mille sinna panustad, tuleb ka täismahus sinuni tagasi – see on täielikult sinu oma. 

Kolm on kohtuseadus

Nagu enne mainitud, koosneb pensionisammas kolmest sambast. Kolmas sammas ehk täiendav kogumispension on siiani olnud täielikult vabatahtlik. Inimene, kes kolmandasse sambasse raha tahab koguda, saab ise määrata sissemaksete suuruse ning seda suurust on alati võimalik muuta. Kolmanda samba eripära on see, et raha väljavõtmine ei olene pensionieast. Kogutud summa saab välja võtta alates 55. eluaastast. 

Asja keerustab pensionireform. Kõik, kes alustavad oma kolmandat sammast 2021. aastast, saavad sinna kogutud raha kätte alles pensioniikka jõudes. Kertu Fedotov rääkis, et kolmanda samba seadust vastu võttes arvestati välja võtmise vanust pensionieast viis aastat lahutades. Aga nüüd, kus pensioniiga on tõusnud, pole kolmanda samba seadust sellega kooskõlla viidud ja see on jäänud 55 juurde. Fedotov kinnitas, et pensionireformiga muutub uuest aastast kolmanda samba pensioniiga, kuid seda ainult inimestele, kes pole sinna veel sentigi kogunud. Need, kes on kolmanda samba kliendid või liituvad sellega 2020. aastal, saavad raha kätte alates 55. eluaastast. 

Kristjan Tamla tõdes, et see on täiesti mõistetav, kuidas noortel kulub raha eluks vajalikele asjadele ja tegevustele ning pensioniks täiendav säästmine ei tundu eriti ahvatlev. Siis piisab ühekordsest paari euro suurusest sissemaksest, millelt saab järgmisel aastal tulumaksu tagasi, ning teile laieneb võimalus kolmandast sambast raha maksuvabalt kasutama hakata alates 55. eluaastast,” rääkis ta.

Taimla märkis, et kolmanda samba avamine ei sõltu sellest, kas ja kui palju inimene otsustab edaspidi kolmandasse sambasse raha panna. Taimla tõi välja ka selle, et viimastel päevadel on hüppeliselt kasvanud lapsevanemate huvi lastele kolmanda samba tegemiseks. Puust ette ja punaseks tehes – kui sa tahad saada vanemas eas rohkem raha, tasub praegu kolmas sammas avada, sest alates 2021. aastast seda tehes ei saa enam raha kätte 55-aastaselt, vaid viis aastat hiljem.

Tark ei torma

Mida see kõik aga noorele ehk äsja tööturule sisenemas või sisenenud noorele täiskasvanule tähendab? Kertu Fedotov arvas, et teema võib noori kõnetada just sellepärast, et nüüdsest on investeerimiskontod ehk inimene saab ise rohkem kontrollida. 

Tõnu Lillelaid leidis, et äsja tööturule sisenenud või näiteks varajastes 20ndates inimestel ei ole mõtet oma raha kohe välja hakata võtma. Reeglina on selleks ajaks kogutud kolmekohaline summa ning välja võttes tuleb selle pealt omakorda veel tulumaksu maksta. Seega jääb kätte vaid võrdlemisi väike summa ning arvestades seda, et peale välja võtmist tuleb veel kümme aastat oodata uute sissemaksete tegemisõigust, ei ole raha välja võtmine paljude noorte jaoks hetkel kasumlik. 

Kristjan Tamla arvates on ainus võimalus pensionipõlves kõrgemat sissetulekut saada ise selle suhtes suurem vastutus võtta. Kui tahan vanaduspõlves paremat äraelamist, siis pean selleks ise midagi ette võtma,” rääkis Taimla. Ta lisas, et pensioniks planeerimise puhul ei ole kindlasti üht ja universaalset vastust. Mõned mõtlevad ettevõtte alustamise ja hiljem selle müümise peale. Osa unistab kindlasti edukast investeerimiskarjäärist. Kuid neile, kes veel pensionipõlvele mõelda ei taha, on loodud maksusoodustusega säästmisvõimalused pensioni teise ja kolmanda samba näol. 

Pensionireform on 2020. aasta algusest väga aktuaalne olnud. Isamaa eestvedamisel läbi viidud reform pakkus meelehärmi Eesti presidendile, kelle arvates läks see põhiseadusega vastuollu. Riigikohus otsustas, et põhiseadusega vastuolu pole, ning nüüd on pensionireform läbi läinud ja teine sammas vaba. Paljud hakkasid üle vaatama enda pensioni olukorda, rääkima tarkadest otsustest ning vastavalt raha välja võtma või lihtsalt sissemaksed lõpetama. Kuhu jätab see noore, kellel on pensionini veel aastakümneid aega ja teises sambas vaid marginaalne summa? Ootama. 

Kõigil, kes näevad endas seda eelmainitud noort, ei tasu joosta raha välja võtma. Veel vähem, lõpetada oma makseid, sest see pole ühekordne võimalus – seda otsust saab teha pensionieani välja. Nüüd ongi teine pensionisammas meie enda kätes ja me võime enda töö ja vaevaga kogutud raha võtta välja ka viie, kümne või 50 aasta pärast. Kui su teise pensionisambasse on laekunud kolmekohalised numbrid, siis las need seal olla – mine tea, millal raha läheb vaja maja, auto või pensioni jaoks – ja siis on juba märkamatult number kasvanud. Tasub lähemalt rääkida oma pensionit hoidva pangaga ja uurida investeerimisfondi võimalusi, et kogutud raha niisama ei istuks, vaid kasvaks.

+ posts
+ posts