Eestlasele meeldib reeglina tunda ebaproportsionaalset uhkust meie välismeedias mainimise või Eesti juurtega inimeste edukuse üle. Anname teile veel ühe nime, mille kuulmisel eestlaslikku uhkust tunda – Henry Krinkle. Aga kes ta on? 

Henry Krinkle on Eesti päritolu artist, kes veel mõned aastad tagasi tegi tegusid läänemaailma muusikas. Omapärase stiili ning huvitava elukäiguga mees on nüüdseks aga avalikkuse eest ja muusikamaailmast kadunud. 

Eestis sündinud Krinkle, kodanikunimega Edwin Jantunen, kasvas üles hoopis USAs, Põhja-Dakota osariigis. Alias Henry Krinkle pärineb 1976. aasta filmist „Taxi Driver”, kus Robert De Niro tegelaskuju Travis Bickle kasutas sama varjunime. 

Kurikuulsad Ameerika keskkooli aastad veetis Henry Krinkle Floridas, mida ta peab ka oma kodusadamaks. Täiskasvanuelu alguses kolis mees aga hoopis Shanghaisse, kus paralleelselt õpetajatööga astus ta elektroonilise tantsumuusika maailma. Eesmärgiks oli luua täiesti oma stiil, mis erineb sellest, mida muusikamaastikul seni on tehtud. 

„DJ-na on oluline välja paista ning mitte kõlada lihtsalt nagu keegi, kes mängib TOP 40 raadiohitte.” – Henry Krinkle (DMC World Magazine, 2014) 

Läbimurre saabus 2012. aastal ilmavalgust näinud looga „Stay”. Järgnevate aastatega üha rohkem hoogu kogunud laulul on praeguseks erinevate platvormide peale kokku ligi 100 miljonit kuulamist. Ainukesed teised Eesti päritolu artistid, kes ühe lauluga selliste numbriteni on jõudnud, on samuti elektroonilist tantsumuusikat viljelevad Cartoon ning Syn Cole. „Stay” on elektroonilise tantsumuusika kohta võrdlemisi tundeküllane ning oli sel ajal unikaalse kõla ning lähenemisega. Sellega nõustusid lisaks tavakuulajatele ka USA muusikatööstuse tipptegijad, kellele meeldis laul lausa nii palju, et seda hakati enda töös kasutama. 

Sämplimise ahel 

Sämpel on helilõik, mis salvestatakse arvutisse, andmekandjale, süntesaatorisse või samplerisse selleks, et kasutada helilõiku uue loo loomisel. Seda meetodit on Henry Krinkle enda muusikas korduvalt kasutanud. Ta tegi seda ka hiti „Stay” puhul. Sellega algas aga suur sämplimise ahel. 

Nimelt kasutas Krinkle oma loos popstaar Alicia Keys’i vokaali, mis oli küll korralikult modifitseeritud, kuid samas hääl oli äratuntav. Kuna Krinkle kasutas vokaali teadlikult ja ausalt, siis jagab ta oma hittloo autorlust Alicia Keys’i laulu „Un-thinkable” autoritega. Nende hulgas olid näiteks Keys ise ning Kanadast pärit megastaar Drake. 

„Stay” sämplimise ahelat jätkas Ameerika räppar Nicki Minaj, kes 2014. aastal avaldas koos räppar Meek Milliga laulu „Buy A Heart”. Terve laulu põhja võtsid nad Krinkle’i loost, mis tähendab, et viimane on nüüd ka Nicki Minaji laulu ja ühtlasi kogu albumi üks kaasautoreid. 

Aasta hiljem pikenes ahel veelgi, kui sämplijaks oli juba eelnevalt mainitud muusik Drake. Koostöös PARTYNEXTDOORiga ilmunud lugu „Preach” kasutas samamoodi Krinkle’i loodud meloodilist põhja. Sellega on ahel, vähemalt praeguseks, piirdunud. Kogu ahela lõpptulemus? Eesti päritolu mees on kahe muusikatööstuse megastaari laulude kaasautor. 

„Tühi” muusikatööstus

Shanghais elades läbimurde teinud Henry Krinkle kolis pärast seda – nagu meelelahutusäris ikka kombeks – Los Angelesse. Seal alustas ta suuremat koostööd nii artisti esindavate agentuuride kui ka plaadifirmadega. Krinkle’ist sai elektroonilise tantsumuusika armastajatele tuttav nimi ning ta alustas tuuritamist nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Krinkle esines muuhulgas ka 2015. aasta Weekend Festivalil Pärnu rannas. Tema kõige nimekamaks etteasteks jäi aga live set USAs toimuval Coachellal, mis on üks maailma suurimaid, külastatumaid ja tulusamaid festivale. 

Krinkle’i hoog rauges aga üsna pea ning teadmata põhjustel. Suurte lavalaudade väisamise, kuid üksikute lugude väljalaskmise aastad lõppesid üllatavalt järsku. Henry Krinkle kadus sotsiaalmeediast ja lõppes ka igasugune intervjuude andmine. Peatus ka enda muusika avalikkusega jagamine. Tänaseks on tema viimase laulu avaldamisest möödas kolm ja pool aastat ning artisti sõnavõtud piirduvad üksikute fännikirjadele ja kommentaaridele vastamistega. 

Ühes aastataguses Youtube’i kommentaaris vastab Krinkle muret tundvale fännile, et tema arvates on „sotsiaalmeedia hoopis pigem anti-sotsiaalne ning muusikatööstus pigem tühi”. Ometi nendib Krinkle, et temaga on kõik korras ning tänab fänne muret tundmast. 

Mis siis juhtus?

Ei tea. Nagu ennist mainitud, ei ole artistiga lihtne kontakti saada ning ei õnnestunud seda teha ka meil. Jääb vaid üle ainult oletada ning väikseid pidepunkte omavahel siduda.

Henry Krinkle on oma aastatetagustes intervjuudes jätnud väga elutarga ning küllaltki filosoofilise inimese mulje. Olles elanud maailma eri nurkades ja palju kogenud, on selline mulje igati loogiline. Täiesti võimalik, et muusikastaari elu lihtsalt ei sobinud talle. Pidev tuuritamine, avalikkuse tähelepanu, pidev suhtlemine ja muu selline on tõenäoliselt küllaltki väsitav. Näiteks ütles Krinkle 2015. aastal LYFSTYLile antud intervjuus, et inimestega suhtlemine on tema elu kõige suurem katsumus. 

Täiesti võimalik, et oma jälje jättis artistile ka sämplimiskultuuri olemasolu. Pole teada, kas Krinkle’ile oli tema laulu kasutamine USA megastaaride poolt vastumeelt või mitte. Kuigi autoritasu mehe rahakotti kindlasi täitis, võisid teiste numbrid ja populaarsus tekitada temas ikkagi mingis ulatuses kadedust, kuna megastaaride Drake’i ja Nicki Minaji lugude kuulajad kuulevad ju tegelikult Krinkle’i loodud meloodiat ning teisigi elemente. Keskmine muusika kuulaja tervet loo autorite listi tavaliselt ei ava. 

Henry Krinkle’i kiire tõus läänemaailma muusikatööstuses on muljetavaldav. Hüpet tundmatusest koostööni megastaaridega ei juhtu tihti. Kuigi Krinkle’i karjäär jäi lühikeseks, siis kes teab, ehk jätkub see veel kunagi. Kuniks seda pole veel juhtunud, ei saa me aga kunagi teada, mis täpsemalt põhjustas Henry Krinkle’i kadumise muusikamaailmast. Üle jääb vaid nautida seda muusikat, mis ta endast maha jättis.