Ketamiin. Miks paugutavad noored öösiti hobuserahustit?

Published On: December 15, 2020By

Special K. K-vitamiin. Kit Kat. Ketaks. Drug selle sõna igas mõttes. Tõmbab võrdselt pikali nii hobused, koerad, kassid kui ka inimesed. Doosi varieerides saab selle abil tekitada narkoosi, ravida depressiooni või viia fantasmagooriatesse lendlema.

Oleneb, kellelt küsida, aga enamasti on esimene seos ketamiini mainides selle rekreatsiooniline kasutus. Mõnuainena on ketamiin hallutsinogeen, mille ninna tõmbamisel, süstimisel või suukaudsel manustamisel tekitab see unelaadse maailmatunnetuse. Kehas kaob valutunne ja võimule saab lõdvestumus. Võivad tekkida hallutsinatsioonid. Maailm tundub eemalolev. 

Ketamiini rekreatsioonilisel eesmärgil kasutanud Oliver kirjeldas kogemust, sõnades: „Sa võid ükskõik kuhu ennast kujutada. Ruum, kus sa viibid, on piiritu. Võid kosmosesse ka minna ja kõik tundub jumala reaalne.” Oliveri jaoks ongi ketamiini mõjudest ruumitaju muutumine see kõige erilisem. Vahel oled hiiglane, vahel oled kääbus. Siis ronid sauna taha suitsu tegema, aga ei saa aru, kas oled hiiglane või kääbus,” rääkis ta. Üritad läpakast laulu panna, aga ei saa, sest läpakas läheb kogu aeg kaugemale ära.” 

Reaalsustaju kadumise ekstreemversioonile on pandud ka eraldi nimi: K-hole ehk K-auk. K-augu kogemisel kaob inimesel reaalsustaju täielikult. Kaugele jäävad nii ümbritsev maailm kui ka oma keha ja olemus. Selle kogejad ei pruugi suuta oma keha enam liigutadagi, kuna keha ja mõistus on üksteisest justkui lahti ühendatud. Kogemuslikult võib see olla väga hirmutav, sest inimene ei saa selle vastu midagi peale lihtsa ära kannatamise teha. 

Oliver on kogenud midagi K-augu sarnast. Just selle keharaskuse poolt. „Püsti ei saa väga tõusta, hästi raske on. Teed paar jutti ära, siis on nagu natuke mõnna, siuke huvitav. Siis järsku põmm, kukud pikali, üritad püsti tõusta ja lihtsalt ei saa. Lõpuks saad kuidagi püsti, aga maailm käib üles-alla,” lausus ta. 

Oma kogemust jagas ka Kevin. Temagi jaoks eristub ketamiin teistest selle ruumitaju ja perspektiiviga manipuleerimise poolest. See muudab olemise tunduvalt naljakamaks ja keha sültjaks, mida saadab kerge eufooria. See pole nagu mitte midagi, mida ma olen varem tarbinud. Mingite omaduste poolest meenutab hapet või savu, aga ka bensosid ja teisi retseptiravimeid. Aga samal ajal on ikka täiesti omaette kategooria,” rääkis Kevin. 

Siiski narkootikum, siiski tagajärgedega

Ketamiini tutvustavatel ja selle kasutuskogemuse iseloomu pärast hoiatavatel lehtedel rõhutakse palju selle valutunnet kaotavale omadusele. Ühest küljest võib see olla positiivne ehk õiges doosis kasutades efektiivne valuvaigisti. Teisalt võib valutunde ja kehatunnetuse kadumine luua olukorra, kus ketamiini manustanu tekitab endale või end ümbritsevatele inimestele tõsiseid füüsilisi vigastusi. 

Ketamiini rekreatsioonilisest kasutusest võib tekkida ka teisi tõsiseid füüsilisi ja vaimseid probleeme. See võib tekitada kohest reaktsiooni ehk südapahasust, kõrgendatud vererõhku ja pulssi ning üleüldist meeltesegadust. Mitmekordse kasutamise järel võivad tekkida mäluprobleemid, nii lühi- kui pikaajalised. Samuti kahjustab see põit. Vetsus käimisest saab piin ning isegi ketamiini kasutamise lõpetamisel võib valu jätkuda ja vaja võib minna kirurgilist sekkumist.

Ketamiini tuntakse mõnes ringkonnas ka kui date-rape droogi ehk seda kasutavad seksuaalkurjategijad oma ohvrite kaitsevõime kaotamiseks. Valutunde kaotus, lühi- ja pikaajaline mälukaotus ning unelaadne maailmatunnetus muudavad inimese igasugusele ärakasutamisele lihtsaks ohvriks. Mälukaotuse tõttu ei pruugi ohvrid järgmisel päeval isegi teada, mis nendega juhtunud on. 

Kui ketamiin, siis ainuainena

Nagu iga mõnuaine puhul, võib ka ketamiinist tekkida sõltuvus. Ketamiini sõltuvust on kirjeldatud kui peaasjalikult vaimset, kuna füüsilisi võõrutusnähte väga pole. Aja jooksul võib tekkida ka tolerants aine suhtes, mistõttu hakkavad tarvitajad doose suurendama. Sellest aga süvenevad kõik eelmainitud füüsilised tagajärjed ja tekib suurem võimalus üledoosida. 

Ainult ketamiini tarvitusest surmaga lõppev üledoos on aga üpris raske tekkima. Ühendkuningriigis oli vahemikus 1993–2006 23 narkootilise aine kasutusjärgset surmajuhtu, kus lahkunu süsteemist leiti ketamiini. Neist 23st vaid nelja puhul oli süüdi ketamiin üksi. Teistel juhtudel määras elusaatuse ainete segamine. Sarnased tulemused nähtusid ka 1997–1999 New Yorgis toimunud ketamiiniga seostuvate surmajuhtude analüüsist: mitte ükski surmajuhtum polnud ainult ketamiini tõttu. Seega on ketamiin enamasti otseselt ohtlik vaid teiste narkootikumide või alkoholiga koos tarvitades. 

Kevin rääkis, miks ketamiini olemus peo kontekstis võib viia tarvitajaid seda teiste droogidega segama. „See on dissotsiatiivne aine, sa pole peol lõbus tüüp, kui oled räigelt ketamiini tõmmanud. Sellistes olukordades peaks ketamiinile speed’i või MDMAga hoogu juurde andma,” rääkis ta. 

Tagaplaani droog

Eestis ei kuulu ketamiin kõige rohkem tarvitatavate ebaseaduslike uimastite hulka, rääkis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro. Tervise Arengu Instituudi Tallinna reovee analüüs näitas, et enim kasutatud on kanep, amfetamiin ja kokaiin. Tõenäoliselt on esikoha võitlus ka Tallinnast väljaspool nende kolme vahel. Ketamiin ei ole seega politsei vaates eriliselt prioriteetne narkootikum. 

Ketamiini ei liigu ka tänavatel märkimisväärselt. Selle müüki on Pikaro sõnul täheldatud enamasti üksikutes sotsiaalmeediagruppides ja posti teel. „Erinevad õiguskaitseasutused tabavad hallutsinogeene keskmiselt sajal korral aastas,” rääkis Pikaro. Ketamiini tänaval tabamise puhul on diileri valikus alati ka teised droogid. Vaid üht narkootikumi turundavaid diilereid on väga vähe, sõltumata droogist. 

Ketamiini võrdlemisi väikest liikuvust peegeldab ka Riigiteataja kohtulahendite otsing, kust otsingusõnaga „ketamiin” leiab kriminaalkohtumenetlusi täpselt kümme. Neist kaheksa on otseselt seotud ketamiini käitlemise või posti teel omandamisega. Mitte ühelgi juhul pole ketamiin süüdistatavate narkokuritegude nimekirjas üksikainena. Alati on sellega koos ka teised mõnuained, mis mitte-üllatavalt on kokaiin, kanep või MDMA. 

Kevini arvates teeb selle raske kättesaadavus ketamiini lausa natuke atraktiivsemaks. „Eestis on muidugi ketamiini raske leida, osad tellivad ja siis see liigub. Aga selle rariteetsus teebki selle eriliseks,” ütles Kevin. 

Milligrammide mäng

Ketamiini hakati meditsiiniliselt kasutama 70ndatel, mil selle peamine funktsioon oli anesteetikumina. Vaid mõne aasta jooksul hakati seda ka mõnuainena kasutama. Enne seda, 60ndate alguses, patenteeriti ketamiin Belgias veterinaarse anesteetikumina. Tõenäoliselt on ketamiini jäänud saatma hobuserahusti märk seetõttu, et see jõudis napilt enne inimkasutust saada veterinaarse kasutuse sildi. Reaalsuses ei kasutata ketamiini veterinaarias vaid hobuste, vaid ükskõik mis suuruses loomade puhul. Muuta on vaja vaid doosi ja ka sellega koos kasutatavaid rahusteid. 

Hobuse pikali panekuks on vaja 2,2–5 milligrammi ketamiini kilogrammi kohta. Inimeste puhul kasutatav kogus ei erinegi sellest eriliselt. Anesteetikumi funktsiooni täitmiseks tuleb inimesele manustada 1–4,5 milligrammi ketamiini kilogrammi kohta. Seega peaks 500-kilosele hobusele manustama ketamiini vahemikus 1100–2500 milligrammi. Keskmine Eesti mees kaalub 80 kilo. Tema puhul võidakse kasutada 80–360 milligrammi ketamiini. Need arvud kehtivad veenisisese manustamise kohta. 

Kui palju läheb aga vaja, et ketamiiniga narkootilist joovet tekitada? Ega need arvud väga palju erine. Sõltuvalt manustamisviisist jäävad need kogused 60 ja 300 milligrammi vahele. Ninna tõmbamisel on vaja vähem, suukaudsel manustamisel rohkem. Ketamiin on ajaliselt üpriski vähekestev nii mõnuaine kui ka anesteetikumina. Mõju kestab tavaliselt poolest tunnist pooleteise tunnini, olenevalt doosist, inimese kaalust, kas kõht on täis või tühi ja nii edasi.

Mitte lihtsalt narkootikum

Lisaks eelmainitud valuvaigisti funktsioonile kasutatakse ketamiini ka astma leevendamiseks ja epileptiliste hoogude puhul. Viimase kümne aasta jooksul on kinnitatud ka ketamiini raviomadusi depressiooni ravis. Seda just eriti suitsiidimõtete peletamisel. Küll aga pole veel sajaprotsendilist konsensust selle ohutuses depressiooni ravi puhul. Doosiliselt on märgatud 0,5 milligrammi kilogrammi kohta kasutamisel positiivseid efekte depressiooni all kannatajate puhul. 

Depressiooni ravis kasutatakse ketamiini peamiselt ainult nende patsientide puhul, kelle depressioon teistele ravimeetoditele ei allu. Siiski ei kasutata ketamiini seni üksi ravimeetodina. Selle toimet on täheldatud peamiselt vaid koos suukaudsete antidepressantidega. Peamiselt manustatakse seda, nagu anesteesia puhul, nii ka depressiooni ravis, veenisiseselt. Kuid on välja töötatud ka lihtsamaid lahendusi. 

Yale’i ülikooli psühhiaatrid töötasid välja ninaspreina kasutatava esketamiini. Sprei kiitis heaks ka USA Toidu- ja Ravimiamet. Esketamiin on ketamiini molekuli uus versioon, mis on depressiooni ravis kaks kuni viis korda potentsem kui selle molekulaarne vanem vend. Esketamiini välja töötanud psühhiaatriadoktor John Krystal selgitas, et ketamiin tekitab ajus reaktsiooni, mis võimaldab aju närviühenditel taaskasvada. See on aga vaid üks seletus, miks ketamiin depressiooni puhul aidata võib. Tartu Ülikooli Kliinikumi samateemalisel infolehel seisab, et „selle põhjus võib peituda ravimi uudses toimemehhanismis, milleks on toimimine glutamaat-ergilistesse närviühendustesse kesknärvisüsteemis”. Praegu pole veel ka kindel, millised on selle pikaajalised mõjud tihedal madaladoosilisel manustamisel. 

Nagu näha, on ketamiin kaugel lihtsalt narkootikumist. Ketamiini on nimetatud selle laia kasutuspõllu tõttu ka lausa „imeravimiks”, kuna see toimib kehas niivõrd erinevatel viisidel. Ketamiini tõestatus meditsiinis aga ei tähenda, et see oleks alati positiivse mõjuga, ja rekreatsioonilises kasutuses peaks siiski säilitama samasugust ettevaatlikkust nagu teiste mõnuainete puhul. Seda rõhutas ka Rait Pikaro, öeldes: „Mustal turul ringlevad uimastid on teadmata päritolu ning levitamisahelad on pikad – iga järgnev lüli solgib ainet suvaliste lisanditega, et suurendada näiliselt aine kogust ja teenida suuremat kuritegelikku tulu. Igasuguste ainete pakkumisse võiks suhtuda väga suure ohutundega, sest näiliselt süütu ja lõbus ajaveetmine võib lõppeda hullude tagajärgedega.” Nagu ütles Oliver: „Ühesõnaga, p**sis värk.”

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Ketamiin. Miks paugutavad noored öösiti hobuserahustit?

Published On: December 15, 2020By

Special K. K-vitamiin. Kit Kat. Ketaks. Drug selle sõna igas mõttes. Tõmbab võrdselt pikali nii hobused, koerad, kassid kui ka inimesed. Doosi varieerides saab selle abil tekitada narkoosi, ravida depressiooni või viia fantasmagooriatesse lendlema.

Oleneb, kellelt küsida, aga enamasti on esimene seos ketamiini mainides selle rekreatsiooniline kasutus. Mõnuainena on ketamiin hallutsinogeen, mille ninna tõmbamisel, süstimisel või suukaudsel manustamisel tekitab see unelaadse maailmatunnetuse. Kehas kaob valutunne ja võimule saab lõdvestumus. Võivad tekkida hallutsinatsioonid. Maailm tundub eemalolev. 

Ketamiini rekreatsioonilisel eesmärgil kasutanud Oliver kirjeldas kogemust, sõnades: „Sa võid ükskõik kuhu ennast kujutada. Ruum, kus sa viibid, on piiritu. Võid kosmosesse ka minna ja kõik tundub jumala reaalne.” Oliveri jaoks ongi ketamiini mõjudest ruumitaju muutumine see kõige erilisem. Vahel oled hiiglane, vahel oled kääbus. Siis ronid sauna taha suitsu tegema, aga ei saa aru, kas oled hiiglane või kääbus,” rääkis ta. Üritad läpakast laulu panna, aga ei saa, sest läpakas läheb kogu aeg kaugemale ära.” 

Reaalsustaju kadumise ekstreemversioonile on pandud ka eraldi nimi: K-hole ehk K-auk. K-augu kogemisel kaob inimesel reaalsustaju täielikult. Kaugele jäävad nii ümbritsev maailm kui ka oma keha ja olemus. Selle kogejad ei pruugi suuta oma keha enam liigutadagi, kuna keha ja mõistus on üksteisest justkui lahti ühendatud. Kogemuslikult võib see olla väga hirmutav, sest inimene ei saa selle vastu midagi peale lihtsa ära kannatamise teha. 

Oliver on kogenud midagi K-augu sarnast. Just selle keharaskuse poolt. „Püsti ei saa väga tõusta, hästi raske on. Teed paar jutti ära, siis on nagu natuke mõnna, siuke huvitav. Siis järsku põmm, kukud pikali, üritad püsti tõusta ja lihtsalt ei saa. Lõpuks saad kuidagi püsti, aga maailm käib üles-alla,” lausus ta. 

Oma kogemust jagas ka Kevin. Temagi jaoks eristub ketamiin teistest selle ruumitaju ja perspektiiviga manipuleerimise poolest. See muudab olemise tunduvalt naljakamaks ja keha sültjaks, mida saadab kerge eufooria. See pole nagu mitte midagi, mida ma olen varem tarbinud. Mingite omaduste poolest meenutab hapet või savu, aga ka bensosid ja teisi retseptiravimeid. Aga samal ajal on ikka täiesti omaette kategooria,” rääkis Kevin. 

Siiski narkootikum, siiski tagajärgedega

Ketamiini tutvustavatel ja selle kasutuskogemuse iseloomu pärast hoiatavatel lehtedel rõhutakse palju selle valutunnet kaotavale omadusele. Ühest küljest võib see olla positiivne ehk õiges doosis kasutades efektiivne valuvaigisti. Teisalt võib valutunde ja kehatunnetuse kadumine luua olukorra, kus ketamiini manustanu tekitab endale või end ümbritsevatele inimestele tõsiseid füüsilisi vigastusi. 

Ketamiini rekreatsioonilisest kasutusest võib tekkida ka teisi tõsiseid füüsilisi ja vaimseid probleeme. See võib tekitada kohest reaktsiooni ehk südapahasust, kõrgendatud vererõhku ja pulssi ning üleüldist meeltesegadust. Mitmekordse kasutamise järel võivad tekkida mäluprobleemid, nii lühi- kui pikaajalised. Samuti kahjustab see põit. Vetsus käimisest saab piin ning isegi ketamiini kasutamise lõpetamisel võib valu jätkuda ja vaja võib minna kirurgilist sekkumist.

Ketamiini tuntakse mõnes ringkonnas ka kui date-rape droogi ehk seda kasutavad seksuaalkurjategijad oma ohvrite kaitsevõime kaotamiseks. Valutunde kaotus, lühi- ja pikaajaline mälukaotus ning unelaadne maailmatunnetus muudavad inimese igasugusele ärakasutamisele lihtsaks ohvriks. Mälukaotuse tõttu ei pruugi ohvrid järgmisel päeval isegi teada, mis nendega juhtunud on. 

Kui ketamiin, siis ainuainena

Nagu iga mõnuaine puhul, võib ka ketamiinist tekkida sõltuvus. Ketamiini sõltuvust on kirjeldatud kui peaasjalikult vaimset, kuna füüsilisi võõrutusnähte väga pole. Aja jooksul võib tekkida ka tolerants aine suhtes, mistõttu hakkavad tarvitajad doose suurendama. Sellest aga süvenevad kõik eelmainitud füüsilised tagajärjed ja tekib suurem võimalus üledoosida. 

Ainult ketamiini tarvitusest surmaga lõppev üledoos on aga üpris raske tekkima. Ühendkuningriigis oli vahemikus 1993–2006 23 narkootilise aine kasutusjärgset surmajuhtu, kus lahkunu süsteemist leiti ketamiini. Neist 23st vaid nelja puhul oli süüdi ketamiin üksi. Teistel juhtudel määras elusaatuse ainete segamine. Sarnased tulemused nähtusid ka 1997–1999 New Yorgis toimunud ketamiiniga seostuvate surmajuhtude analüüsist: mitte ükski surmajuhtum polnud ainult ketamiini tõttu. Seega on ketamiin enamasti otseselt ohtlik vaid teiste narkootikumide või alkoholiga koos tarvitades. 

Kevin rääkis, miks ketamiini olemus peo kontekstis võib viia tarvitajaid seda teiste droogidega segama. „See on dissotsiatiivne aine, sa pole peol lõbus tüüp, kui oled räigelt ketamiini tõmmanud. Sellistes olukordades peaks ketamiinile speed’i või MDMAga hoogu juurde andma,” rääkis ta. 

Tagaplaani droog

Eestis ei kuulu ketamiin kõige rohkem tarvitatavate ebaseaduslike uimastite hulka, rääkis Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro. Tervise Arengu Instituudi Tallinna reovee analüüs näitas, et enim kasutatud on kanep, amfetamiin ja kokaiin. Tõenäoliselt on esikoha võitlus ka Tallinnast väljaspool nende kolme vahel. Ketamiin ei ole seega politsei vaates eriliselt prioriteetne narkootikum. 

Ketamiini ei liigu ka tänavatel märkimisväärselt. Selle müüki on Pikaro sõnul täheldatud enamasti üksikutes sotsiaalmeediagruppides ja posti teel. „Erinevad õiguskaitseasutused tabavad hallutsinogeene keskmiselt sajal korral aastas,” rääkis Pikaro. Ketamiini tänaval tabamise puhul on diileri valikus alati ka teised droogid. Vaid üht narkootikumi turundavaid diilereid on väga vähe, sõltumata droogist. 

Ketamiini võrdlemisi väikest liikuvust peegeldab ka Riigiteataja kohtulahendite otsing, kust otsingusõnaga „ketamiin” leiab kriminaalkohtumenetlusi täpselt kümme. Neist kaheksa on otseselt seotud ketamiini käitlemise või posti teel omandamisega. Mitte ühelgi juhul pole ketamiin süüdistatavate narkokuritegude nimekirjas üksikainena. Alati on sellega koos ka teised mõnuained, mis mitte-üllatavalt on kokaiin, kanep või MDMA. 

Kevini arvates teeb selle raske kättesaadavus ketamiini lausa natuke atraktiivsemaks. „Eestis on muidugi ketamiini raske leida, osad tellivad ja siis see liigub. Aga selle rariteetsus teebki selle eriliseks,” ütles Kevin. 

Milligrammide mäng

Ketamiini hakati meditsiiniliselt kasutama 70ndatel, mil selle peamine funktsioon oli anesteetikumina. Vaid mõne aasta jooksul hakati seda ka mõnuainena kasutama. Enne seda, 60ndate alguses, patenteeriti ketamiin Belgias veterinaarse anesteetikumina. Tõenäoliselt on ketamiini jäänud saatma hobuserahusti märk seetõttu, et see jõudis napilt enne inimkasutust saada veterinaarse kasutuse sildi. Reaalsuses ei kasutata ketamiini veterinaarias vaid hobuste, vaid ükskõik mis suuruses loomade puhul. Muuta on vaja vaid doosi ja ka sellega koos kasutatavaid rahusteid. 

Hobuse pikali panekuks on vaja 2,2–5 milligrammi ketamiini kilogrammi kohta. Inimeste puhul kasutatav kogus ei erinegi sellest eriliselt. Anesteetikumi funktsiooni täitmiseks tuleb inimesele manustada 1–4,5 milligrammi ketamiini kilogrammi kohta. Seega peaks 500-kilosele hobusele manustama ketamiini vahemikus 1100–2500 milligrammi. Keskmine Eesti mees kaalub 80 kilo. Tema puhul võidakse kasutada 80–360 milligrammi ketamiini. Need arvud kehtivad veenisisese manustamise kohta. 

Kui palju läheb aga vaja, et ketamiiniga narkootilist joovet tekitada? Ega need arvud väga palju erine. Sõltuvalt manustamisviisist jäävad need kogused 60 ja 300 milligrammi vahele. Ninna tõmbamisel on vaja vähem, suukaudsel manustamisel rohkem. Ketamiin on ajaliselt üpriski vähekestev nii mõnuaine kui ka anesteetikumina. Mõju kestab tavaliselt poolest tunnist pooleteise tunnini, olenevalt doosist, inimese kaalust, kas kõht on täis või tühi ja nii edasi.

Mitte lihtsalt narkootikum

Lisaks eelmainitud valuvaigisti funktsioonile kasutatakse ketamiini ka astma leevendamiseks ja epileptiliste hoogude puhul. Viimase kümne aasta jooksul on kinnitatud ka ketamiini raviomadusi depressiooni ravis. Seda just eriti suitsiidimõtete peletamisel. Küll aga pole veel sajaprotsendilist konsensust selle ohutuses depressiooni ravi puhul. Doosiliselt on märgatud 0,5 milligrammi kilogrammi kohta kasutamisel positiivseid efekte depressiooni all kannatajate puhul. 

Depressiooni ravis kasutatakse ketamiini peamiselt ainult nende patsientide puhul, kelle depressioon teistele ravimeetoditele ei allu. Siiski ei kasutata ketamiini seni üksi ravimeetodina. Selle toimet on täheldatud peamiselt vaid koos suukaudsete antidepressantidega. Peamiselt manustatakse seda, nagu anesteesia puhul, nii ka depressiooni ravis, veenisiseselt. Kuid on välja töötatud ka lihtsamaid lahendusi. 

Yale’i ülikooli psühhiaatrid töötasid välja ninaspreina kasutatava esketamiini. Sprei kiitis heaks ka USA Toidu- ja Ravimiamet. Esketamiin on ketamiini molekuli uus versioon, mis on depressiooni ravis kaks kuni viis korda potentsem kui selle molekulaarne vanem vend. Esketamiini välja töötanud psühhiaatriadoktor John Krystal selgitas, et ketamiin tekitab ajus reaktsiooni, mis võimaldab aju närviühenditel taaskasvada. See on aga vaid üks seletus, miks ketamiin depressiooni puhul aidata võib. Tartu Ülikooli Kliinikumi samateemalisel infolehel seisab, et „selle põhjus võib peituda ravimi uudses toimemehhanismis, milleks on toimimine glutamaat-ergilistesse närviühendustesse kesknärvisüsteemis”. Praegu pole veel ka kindel, millised on selle pikaajalised mõjud tihedal madaladoosilisel manustamisel. 

Nagu näha, on ketamiin kaugel lihtsalt narkootikumist. Ketamiini on nimetatud selle laia kasutuspõllu tõttu ka lausa „imeravimiks”, kuna see toimib kehas niivõrd erinevatel viisidel. Ketamiini tõestatus meditsiinis aga ei tähenda, et see oleks alati positiivse mõjuga, ja rekreatsioonilises kasutuses peaks siiski säilitama samasugust ettevaatlikkust nagu teiste mõnuainete puhul. Seda rõhutas ka Rait Pikaro, öeldes: „Mustal turul ringlevad uimastid on teadmata päritolu ning levitamisahelad on pikad – iga järgnev lüli solgib ainet suvaliste lisanditega, et suurendada näiliselt aine kogust ja teenida suuremat kuritegelikku tulu. Igasuguste ainete pakkumisse võiks suhtuda väga suure ohutundega, sest näiliselt süütu ja lõbus ajaveetmine võib lõppeda hullude tagajärgedega.” Nagu ütles Oliver: „Ühesõnaga, p**sis värk.”