Proovi ette kujutada aega, mil raiskamise ühiskonnast on saanud ressursitõhus roheline oaas. Uurisime Keskkonnaministeeriumilt, ringmajanduse põhimõtetel toimetavatelt ettevõtetelt ja jäätmevabaduse poole püüdlevate inimeste käest, mis nemad asjast arvavad: on rohelisem majandus hullumeelsus või tulevane reaalsus?

Ringmajanduse hetkeseis

Ringmajandusele tõugete andmisega tegeleb Eestis Keskkonnaministeerium, kellel on visioon, et aastaks 2035 on Eestis ringmajanduse mudelil tuginev mõttelaad ja ettevõtlus. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist Krista Kupits selgitas, et Eestil on eesmärk luua 2021. aastaks enda ringmajanduse arengudokument koos tegevuskava ja vajalike ringmajanduse mõõdikutega. „Selle käigus suuname oma energiat nii tarbijate kui ka tootjate suunas, sest ringmajandusele üleminek eeldab kõigi osapoole panust ja koostööd,” ütles Kupits. 

Oma olemuselt ei ole ringmajandus kohustus, vaid ennekõike ettenägeliku ettevõtte valik. Seetõttu pole Kubitsa sõnul ringmajanduse üle järelevalvet. Küll aga plaanib Keskkonnaministeerium kaasata ettevõtteid, et saavutada kliimaeesmärgid ja puhas ringmajandus. See hõlmab ringdisaini toetavat jätkusuutlike toodete poliitikat, jäätmetekke vähendamist ja korduskasutamise prioritiseerimist. Ringmajandus soodustab uusi ärimudeleid ja laiendatud tootjavastutuse tugevdamist. Kupits märkis, et Keskkonnaministeerium tellis Eesti ringmajanduse hetkeseisu tuvastamiseks uuringu, mis annab hinnangu Eesti ringmajanduse hetkeolukorrale, selgitab välja võimalikud arengusuunad ning toob välja valdkondade tugevused, probleemid ja võimalused.

Eestis roheinnovatsiooni eestvedava ettevõtte Cleantech ForEst projektijuhi Kadri Kaarna arvates on Eestis ringmajanduse osas arenguruumi tohutult. Ta selgitab, et ringmajandusest räägitakse viimastel aastatel küll hästi palju – igal vähegi temaatilisel üritusel tutvustatakse igasuguseid keerulisi skeeme ringmajanduse kontseptsiooni kujutamiseks, kuid kui paluda spetsialistidel nimetada Eesti ringmajanduses ettevõtteid, siis osatakse neid loetleda vaid nii palju kui kätel sõrmi. Näiteks osatakse nimetatada Stella Soomlais stuudiot, Lindströmi, Comoduli, Uuskasutuskeskust, Toomtekstiili, WerroWooli, Autolevi ja ehk mõnda veel. „Aga ringmajanduse ettevõtteid võiks Eestis olla ikkagi oluliselt rohkem,” arvab Kaarna. Samas tuleb tema sõnul arvestada, et tööstused alati optimeerivad oma tootmisliine, et kadu oleks võimalikult väike ja efektiivsus maksimaalne. Võib juhtuda, et kui sellises tootmises hakata ringmajanduse põhimõtteid teadlikult rakendama, siis tootmise siseselt ei annagi enam palju ära teha, vaid suure muutuse saab täieliku ümberkorraldamise ning teiste ettevõtete ja asutustega koostöös.

Samal arvamusel on ka Eesti idufirma Nutriloop tegevjuht Ingrid Hermet, kelle arvates võtab ringmajandus küll järjest hoogu, aga aeglaselt. Nutriloop tegeleb biojäätmete väärindamise ja biomaterjali suunamisega kestlikku põllumajandusse. Hermet leiab, et tegemist on iseenesest väga loogilise mõtteviisiga, lausa talupojamõistusega: milleks on vaja midagi ära visata, kui seda saab kasutada ning ressursse ei pea raiskama. Tema sõnul on väiksematel ettevõtetel tihti suunamuutus kiirem, aga suurematel võtab veidi rohkem aega. Algatused nagu Rohetiiger ja Materjalivoog tegutsevad erinevate huvigruppidega selles suunas, et muutused saaksid võimalikuks ja regulatsioonid jõuaksid järgi. Esialgu läheb muutustega kaasa vaid mõni protsent, kes teevad raja ette ka teistele ja tõestavad, et ringmajandus on võimalik ja kasumlik. „Seda tõestada on ka üks Nutriloopi eesmärkidest,” ütles Hermet. 

Milline on ringmajanduse tulevik?

Cleantech ForEst projektijuht Kadri Kaarna leiab, et ringmajandusele üleminek on süsteemi innovatsioon, ainult ühe organisatsiooni siseselt kaugele ei jõua. „Seadusandlus, teadus, ettevõtlus, majandus ja tarbijad peavad arenema käsikäes, et ressursside kasutamist optimeerida ja jäätmetekett miinimumini viia,” ütles Kaarna. Tema sõnul tuleb ettevõtete koostöö jaoks tihti vaadata enda sektorist väljapoole, sest edu saavutamiseks on konkurentsipüüdlus vaja asendada võitja-võitja koostöö suhtumisega. Samas toob Kaarna välja, et paraku on eestlane pigem omaette tegutseja kui aktiivne võrgustiku looja, aga see on vaikselt muutumas. „Z-generatsiooni jaoks ei ole enam nii oluline isiklikus elus kõike materiaalset omada ja igapäevakasutusse hakkab tulema aina rohkem jagamismajanduse lahendusi: autorent, kodumajutused, ühisrahastused,” ütles Kaarna.

Kaarna rõhutab, et ringmajanduse mudelile tervikuna üle minnes võiks alustada põhimõttest, et meil ei ole vaja 10 ettevõtet, kes teevad seda ideaalselt vaid 1000 ettevõtet, kes teevad seda kasvõi osaliselt.

Topsiringi asutaja Aivo Kanguse viimase aasta kindel seisukoht on, et globaalses vaates on ringmajanduse mudeli normaalsuseks muutumine sama kindel kui sügisvihmad – sa ei tea täpset päeva, aga selle tulekus ei ole põhjust kahelda. Kangus tõi välja, et kui varem põhines roheline eluviis inimeste sisemisel väärtusel, siis täna suunatakse ettevõtteid ümber administratiivsete meetmetega. „See pole enam võistlus, kes suudab teha parema reklaami või ilusamad numbrid välja mõelda,” ütles Kangus. 

Nutriloopi tegevjuhi Ingrid Hermeti arvates on ettevõtete rohepöörde aluseks tarbijakäitumine. „Kui me soetame teadlikult kaupu ja teenuseid, mis on ringmajanduslikud, siis see on signaal ka ettevõtetele,” ütles Hermet. Samas toob ta välja, et mida populaarsemaks rohesuunad muutuvad, seda rohkem tekib ka rohepesu. Ingrid ütles, et peab võtma aega süvenemiseks – kust on mingi tooraine pärit, millest see tehtud on ja mis sellest pärast saab. See motiveerib ettevõtteid oma tegevusi päriselt läbi mõtlema ja nad mõistavad, et see pole lihtsalt mööduv trend, vaid sellist muutust on tõesti maailmale vaja.

Mida saavad teha tarbijad?

Nullkulu ehk zero waste elustiil võib tunduda tavatarbijale alguses hoomamatu. Ka Julia Bulgakova, kes avas möödunud kuu lõpus Eesti teise, kuid praeguseks ainsa, nullkulupoe Ilma Pood, tunnistab, et oma elustiili ta täielikult jäätmeteta pidada ei saaks. Samas proovib ta teha teadlikke valikuid, et selles suunas liikuda.„Kogu kuu või isegi ainult nädal aega kõik plastikjäätmed kokku. See, kui palju jäätmeid nädalaga koguneb on silmiavardav,” räägib Bulgakova. 

Bulgakova sõnul on tegelikult palju lihtsaid samme, mida tavatarbija saab teha, et muuta oma elustiili keskkonnasõbralikumaks. „Kõige lihtsam on kasutada enda poekotti, kohvitopsi, joogipudelit ja vältida kõrsi. See on lihtne, aga säästab palju kasutut plastikut,” ütles ta. Bulgakova arvates võiks pakendatud toodete asemel proovida ka tahkeid šampoone, seepe ja hambatablette ning eelistada taaskasutust. „Mul on näiteks kombeks otsida taaskasutusest kõike peale aluspesu ja kingade ning kui ma sealt endale sobivat varianti ei leia, alles siis lähen ma päris poodi,” selgitas ta. Samuti soovitab Bulgakova rääkida oma naabritega. Äkki just neil on üle midagi, mida sul on vaja.

Cleantech ForEst projektijuht Kadri Kaarna toob välja, et nullkulu elustiilil on palju hüvesid – kodu on minimalistlikum ja puhtam, koristamise ja poodlemise arvelt on aga aega rohkem. Ühtlasi jääb raha rohkem kätte, sest ära jäävad snäkid, emotsiooniostud, ebatarvilik luksuskaup ja kodukeemia. Samuti on Kaarna sõnul tervis parem, sest taaskord jäävad ära töödeldud toit, majapidamiskemikaalid ning hügieenitooted muutuvad naturaalsemaks. „Kui ajapikku tekib oma hea rütm ja harjumus hulgi mingeid tooteid kindlatest kanalitest osta, siis mingi aja möödudes võtab pakendivaba elustiil oluliselt vähem aega, on lihtne ja mugav,” ütles Kaarna.

Kaarna silmis võib raskuseks muutuda sotsiaalne pool, näites avalikel üritustel osalemine. „Ümbritsevad inimesed tunnevad kohati ebamugavust ja piinlikkust enda ühekordse kohvitopsi või kilekoti kasutamise eest, isegi kui üldse mitte seda teemat puudutada,” selgitas ta. Samuti ei saa ta vahel võtta vastu teiste kingitud ja tasuta jagatud asju.

Julia Bulgakova usub, et kõige paremini aitab zero waste elustiili edendamisele kaasa sellest rääkimine ning igapäevaelus väikeste muutuste vastuvõtmine.

Artikli autorid: Joanna Laast ja Anett Peel