Eesti poliitmaastik on viimastel aastakümnenditel olnud värvikam ja mitmekesisem, kui algselt ehk arvata võiks. Eksisteerinud on mitmeid erisuguseid erakondi, kellel kõigil on olnud erinev arusaam sellest, mis on Eestile parim. Mõne seltskonna eesmärk on olnud teha Eestist kuningriik, teine jälle arvab, et Eesti peaks kindlasti Euroopa Liidust lahkuma. Neljas Dimensioon toob teieni valiku huvitavamatest erakondadest, mis taasiseseisvunud Eestis olnud on.

Eesti Rojalistlik Partei

Kõige silmapaistvam ja veidram erakond on meie hinnangul Eesti Rojalistlik Partei, mis pääses ka 1992. aastal riigikokku. Partei ametlik eesmärk oli Eesti kuningriigiks muutmine Skandinaavia riikide eeskujul, kus monarhia on au sees. 1992. aasta septembris toimusid taasiseseisvunud Eesti esimesed parlamendivalimised ja kuningriiklastele otsustas toona hääle anda rohkem kui 7% valijatest, seega pääses riigikokku kaheksa rojalisti, kes moodustasid fraktsiooni Sõltumatud Kuningriiklased. Sõltumatud Kuningriiklased moodustati toona Eesti Rojalistlikust Parteist ja Rojalistlikust ühendusest “Vaba Toome”. 

Riigikogus olid rojalistid üsna omapärased. Näiteks algatasid nad eelnõu, et iga riigikogu töönädal peaks algama palvetunniga. Sel ajal, kui pidi toimuma palvetund, kogunesid kuningriiklased riigikogu istungitesaali kokku ja tegid lõkkepaistel ja trummipõrina taustal soomeugriliku maausu riituse, et kõige vägevam riigikogule mõistust annaks. Kuningriiklaste liider Kalle Kulbok lausus 2006. aastal antud intervjuus Nils Niitrale nii: “Oleks kasvõi pool riigikogu käinud neis palvetundides, oleksid kindlasti järgnenud riigiasutused, koolid ja lasteaiad.”

1992. aasta riigikogu valimistel oli kurioosumeid veelgi. Näiteks hõlmas üheksa kandidaadiga valimisliit Demokraadid selliseid väikeühinguid nagu Revali Karskete Rammumeeste selts, sõltumatu kogudus “Sõprade Kirik” jt. Järgmistel riigikogu valimistel 1995. aastal rojalistid enam riigikokku ei saanud ja Eesti Rojalistlik partei liitus 1998. aasta esimesel päeval Keskerakonnaga, mille ühe juhtfiguuriks kujuneski rojalistide esimene maamarssal Aadu Must.

Eesti Ellujäämise Erakond
Eesti Ellujäämise Erakonna loosung kõlas: “Erandid on arengu seemned. Eesti Ellujäämise Erakond on erand”. Kuigi erakonna väärtused ning põhimõtted sarnanevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna omadega, siis reklaamitakse end kui uudset ja ainulaadset erakonda kogu maailmas. Lisaks lubatakse lõpetada metsaraie ning loomade tapmine, mis täiendab konservatiivset maailmavaadet näpuotsa täie rohelise maailmavaatega. Nende lubadustest võib välja lugeda ka teatavat tsensuuri teket, sest üheks mõtteks on: ,,me lõpetame ajakirjandusallikates esitatava vale ning telepildis näidatava iganenud ja labase ajaviite’’. Kõige suuremaks ning radikaalsemaks võib lugeda nende ideed ESTEXIT, milles lubatakse lahkuda Euroopa Liidust. Kui rojalistid tegutsesid taasiseseisvunud vabariigi algusaastatel, siis ellujääjad hakkasid avalikult ilmutama esimesi elumärke 2017. aasta KOV valimiste ajal. Tänastel riigikogu valimistel on erakond hoidnud üpris madalat profiili.

Eestimaalaste Radikaalne Erakond

Euroopa Liidust lahkuda soovijaid on olnud veel. Enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga moodustati Eestimaalaste Radikaalne Erakond. Kutsung erakonna loomiseks oli 15. septembril 2003. aastal Nõmme Raadios vahetult pärast rahvahääletust Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses. Erakonna esimees on Margus Lepa, kes on lugejale ilmselt tuntud kui Jorh Adniel Kiir filmidest “Kevade”, “Suvi” ja “Sügis”.

Eesti Piraadipartei

Piraadipartei on enda kohta kirjutanud, et nad teevad koostööd piraatidega kogu üle Euroopa, täpsemini on nad rahvusvahelise piraadiparteide liidu liikmed.

Piraadipartei üks põhimõte on lühendada autoriõiguse kehtivuse tähtaega. Teatavasti praeguse süsteemi kohaselt kehtib autoriõigus kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Veel on nende üks oluline põhimõte, et igasugune sõnavabaduse piiramine on lubamatu. Kui 2016. aastal olid presidendivalimised, siis piraatide meelest oleks olnud Eestile parim president Kaur Kender, sest Piraadipartei esitas just tema presidendikandidaadiks. Selleteemalises pressiteates tunnustas partei Kenderit sõnavabaduse alase tegevuse eest.

Eesti Vuntsikandjate Partei

Eesti Vuntsikandjate partei oli osav reklaamikampaania, sest Saaremaa viin tegi koos vuntsikandjate parteiga reklaamikampaania “Vali vunts”. Nii kasutati ära 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, sest üksikkandidaat Märt Õigus väitis toona, et kuulub Eesti Vuntsikandjate Parteisse. Märt Õigus sai valimistel 292 häält, jäädes selle tulemusega eelviimaseks.

Õnnelike Inimeste Erakond

Nii nagu nimigi viitab, püüdles Õnnelike Inimeste Erakond inimeste täisväärtusliku ja õnneliku elu poole vabal maal. Seda iseloomustavad ka nende põhimõtted, kus muu hulgas soovitakse kanepit legaliseerida. Nende maksupoliitika kõige tähtsamaks osaks on tulumaksuvabastus.

 

Lisaks eeltoodud parteidele on Eesti poliitmaastik näinud veel teisigi edukamaid ja vähem edukamaid erakondi, näiteks:

• Eesti Rahva Jäägerpartei
• Tavainimese Huvide Erakond
• Sundüürnike Erakond
• Eesti Pensionäride Erakond
• E-Erakond
• Erakond ‘’Eesti Kodu’’
• Metsaerakond
• Eesti Koostöö Erakond
• Mõistuse ja Südamega
• Loodusseaduste partei
• Põrandaalune Kommistlik Partei