Kas see on lind? Kas see on lennuk? Ei, see on Mac DeMarco. Mees, kes avab hammastega õllepudeleid, peksab mikrofone vastu lava katki, räägib pikalt oma suguelundi probleemidest ja lõpetab kontserdi näpud kurku surudes ja lavale oksendades.

 

Mac DeMarco esines 17. oktoobril ei kuskil mujal kui Riias. Kontserdipaiga Palladiumi ees on kohe võimalik aru saada, et Mac DeMarco astub lavale. Kõik kohad on täis suitsetavaid ja käsitööõlleseid joovaid noori hipstereid. Kaugelt võib mõista, et suurem osa nendevahelisest dialoogist näeb välja ilmselt selline: „Ou mees kas sa ikka seda prügi sorteerid?“ „Vau vennas, ma täiega sorteerin seda prügi ja vabal ajal käin vasakäärmuslaste erakondi valimas!“ „Vot see on radikaalne, mu peni!“. Riiga on tulnud kusjuures ka suurel hulgal eestlasi.

Mac tuleb lavale ja alustab populaarsete lugude mängimisega. Publik on sillas. Kõik armastavad Mac DeMarcot. Lugude vahel teeb Mac koos oma bändiliikmetega nalja ja suhtleb palju publikuga. Umbes esimese poole tunni jooksul käib jutt tükk aega sellest, et keegi publikust võiks teha nende bassimehele Jon Lentile Vikipeedia artikli. Selle peale karjub keegi publikust „C’mon!“, soovides uut lugu. Mac vastab talle „Who said c’mon, what do you want a song? The way it works, the more you ask, the more we don’t give. What do you think this is, Christmas fucking morning?“.

“This is crazy man, it’s my job,” võtab DeMarco õhtu kokku.

Muusika on nagu ikka maailma rikkamaile bomšule omane. Ühelt poolt laisk, toores, kodune ja veidi labane. Teiselt poolt aga keeruline, täis ilusaid meloodiaid ja kaunilt kirjutatud sõnu. Kõikide lugude esitamisega saab ansambel suurepäraselt hakkama ja osadele lugudele on tehtud isegi veidi teine seade. Näiteks loo „Another one“ ajal laulab kitarrist Andy White tuntud süntesaatori osa sisse ning süntesaatorimängija Alec Meen keskendub akordidele.

Kuid mida rohkem õhtu edasi liigub seda rohkem nii-öelda lappe see kontsert ka läheb. Peale esimest tundi läheb Mac korra lavalt ära ja kui ta naaseb, siis avab hammastega esimese õlle. Enne seda jõi ta ära pudeli valget, mis kaugelt meenutas mahlast riislingut. Macilt lendab ka särk üsna kiiresti seljast ning ta laseb valla oma võimsa ja mehise õllekõhu. Peale seda hetke ei saa seda vaatepilti enam väga kontserdiks kutsuda, vaid parem sõna oleks ilmselt meelelahutus.

LAPPES: Kontsert läks sujuvalt üle meelelahutuseks.

 

Mac lööb ootamatult oma mikrofoni kõvasti vastu lava, mis ilmselt juhtus kogemata. Peale seda hakkab ta aga irooniliselt oma mikrofoni keerutama, kuni ta selle vastu lava kahjutuks peksab. Vaja uut mikrofoni. Ta laenab selle oma klahvpillimängijalt ning jätkab sama nalja. Tähtsamaks muutub laval bändiliikmetega suhtlemine ja lõbutsemine ning muusika mängimine jääb tagaplaanile.

Maci suust avaneb kui Jägala juga, kust väljub kogu kontserdi ajal joodud õlu ja vein otse lavale.

 

Kui kontsert hakkab läbi saama antakse mikrofon trummari Joe McMurray kätte, kes teeb oma versiooni Red Hot Chilli Peppersi loost “Under The Bridge”.  Tal on viisipidamisega küll raskusi, aga vaatepilt on väga tore. Nagu vaataks oma sõpra karaoket laulmas. McMurray lõpetab oma etteaste publikus surfamisega. Tavaliselt surfab publikus Mac, aga ta on sel õhtul liiga täis.

See võtabki hästi kokku terve õhtu. Sa ei lähe otseselt kontserdile, sa lähed pigem ühele suurele peole, kus su sõbrad esinevad. “This is crazy man, it’s my job,” võtab DeMarco õhtu kokku.

 

 

PÖÖRANE: On Mac DeMarco sõnul tema töö.

 

Show lõppeb Mac DeMarco stamp lõpuloo „Still Together“ teistkordse esitusega.  Pärast lugu surub õhtukangelane omale näpud kurku. Maci suust avaneb kui Jägala juga, kust väljub kogu kontserdi ajal joodud õlu ja vein otse lavale. “Aitäh, kõike head,” ja ongi läbi. Ilmselt on võimalik seda kõike näha uuesti juba Eestis, sest Mac DeMarco lubas tulla järgmine aasta tuuriga meie pealinna. Kas ta seda lubadust ka peab, näeme tulevikus. Kusjuures teel Helsingist Riiga ta juba Tallinnas korraks peatus. Mac DeMarco on igatahes meie aja üks mõnusamaid ja ekstravagantsemaid artiste.

 

SEE VANA PENI: Mac DeMarco viimase plaadi “This Old Dog” nimilugu kõlamas.

 

LIIGA PALAV: Mac DeMarcol särki vaja ei läinud. Härra esitab laulu “Chamber of Reflection”.

 

 

Fotod ja videod: Henry-Laur Allik