kehad voodis ristatud
valge lagi vaatab vastu
teises toas raadio
sealt kostumas tagurpidi vaal
ma ei mäleta, kas oli hommik
see
või hoopis õhtu
aga sa puudutasid mind
ilma lähedale tulemata

ja ma vaatan sind
ja vaatan
ja

mulle ei piisa vaid
vaatamisest
ma vajan sinu puudutusi
palun puuduta mind
sest kui sa puudutad mind
ma põlen
sinu sõrmede all see on
endorfiinide kokkupõrge
süsteemi tõrge ja serotoniin
veri su sõrmedes pulbitseb
ma tunnen seda oma nahal
sinust maha jäävad
põletusarmid
veel nädalaiks
ja meil kuhugi ei ole kiiret
sest aeg on illusioon
on vaid siin ja praegu
seega, pane käest see
kohvitass
ning hüppa minuga rongile
läheme sinna, kuhu viivad
meid rööpad
lähme kaugele

ja las ma tulen sulle
lähemale
las ma vaatan sind

—

Foto: Kaidi Sootalu