Inimene alati ei teagi
mida ta enesega kaasas kannab
endise armsama naeru
sündimata lapse küünejälgi üsas
ta ei teagi, mida ta annab
välja enesest teistele
ta ei teagi, et keegi teeb
tema jalajälgede sisse kodu
et kusagil keegi ootab
kuni ta magamistoas süütab tule
riietab end lahti, saamata
lahti iseenesest.

Kusagil keegi on korjamas ülesse
su südamepuiskeid ja prahti
see keegi on kasvamas sinusse
saamata eneseks saamiseks mahti.

Inimene alati ei teagi
mida ta ära annab
et kusagil keegi kogub
enese sisse ta prügi
hommikust õhtuni, otsides
seda, mis inimest rõhub.

—

Foto: Hele-Mai Viiksaar