Ta meeldib mulle nagu kevadine õhk,
mille järgi mu kopsud on puudust tundnud.
Soontes kasvab vere rõhk
ja silmad suuremaks üles pundund’.

Siis kui Teda lõpuks ometi näen,
võtan Talt ümbert kinni.
Asetan Tema kaelale oma käed.
Mu kõrvad, need ei löö enam pilli.

Tunnen end kui taevas,
mulle miski muu ei loe.

—

Foto: Pixabay fotopank