Tulevikulausujad kujundavad Eesti meediamaastiku arvamust

Published On: January 10, 2016By

Gandalf-2

Eesti peavoolumeedias on järjest rohkem hakanud süvenema nähtus, kus suurteks arvamusliidriteks tembeldatakse kõiksuguste seletamatute võimetega sensitiive. Aasta-aastalt on järjest tugevamini erinevates telekanalites ja ajalehtedes kanda kinnitanud teatud nii-öelda tunnustatud ennustajad, kelle prognoosid näivad kaalukamad kui mistahes eriala spetsialistide omad.

Kõik on tõlgendamise küsimus

Eriliselt irooniline on vaadata Kanal2 saadet „Mida toob aasta 2016“, kus uue aasta Eesti ja välismaa poliitilisi sündmuseid ennustavad teemas täielikult mittepädevad isikud. Pean tunnistama, et kaesin seda saadet isegi ja sain paraja elamuse. Näiteks nüüd ma tean, et sellel aastal leiab maailmas aset paar suurt rahvusvahelist konflikti ja Eestiski juhtub juba aasta esimeses pooles midagi traagilist. Ei vaidle vastu, et need prognoosid vastavad arvatavasti tõele, ometi võiks sellise ennustuse teha ka algklassis käiv koolilaps ja seda ilma planeetide seisu uurimata. Iga aasta on toimunud mõni suurem ja väiksem konflikt, mis ühiskonda mõjutas – kõik on tõlgendamise küsimus. Näiteks saab mõni kurja kuulutanud sensitiiv juba jaanuarikuu esimestel päevadel vastu rinda lüüa, sest Põhja-Korea katsetas (arvatavasti) vesinikpommi ja see sündmus ajas kõik juhtivad maailma riigid tagajalgadele.

Tahetakse uskuda seletamatut

Paratamatult janunevad inimesed uskuma autoriteetseid isikuid, kes pajatavad neile, mis juhtuma hakkab. Kuigi omapärane on see, et parema meelega tahavad Eesti inimhinged uskuda seda, mida ei saa seletada, midagi müstilist. Sellest on aru saanud ka enamik juhtivatest meediakanalitest, kes otseloomulikult tahavad inimestele pakkuda seda, mida nad otsivad, sest see on nagu maas vedelev raha. Nii näitabki näiteks TV3 Venemaa „Selgeltnägijate tuleproovi“, Maaleht teeb 7. jaanuari numbris oma tiraažirekordi, Raadio 2 eetris kostub saade „Hallo, kosmos“ ja neid näited võibki loetlema jääda. Kindel on see, et täheteadlased ja kõiksugused teised imeõpetlased ei jaga oma teadmisi enam ainult eraõiguslikes meediakanalites, vaid figureerivad ka riigi poolt rahastavates kanalites.

Mõõdukus ennekõike

Tõenäoliselt on selgeltnägijate meeletu populaarsuse taga kaks asjaolu: ühed usuvad neid tõsimeeli ja teised peavad seda lihtsalt väärt meelelahutuseks. Loodame, et kuskile tõmmatakse piir ja peavoolumeedia suudab arvamusliidriteks tembeldada pädevamaid inimesi. Muidugi ei tähenda see seda, et selgeltnägijad tuleks meediast üldse kaotada – mõõdukus kuluks ära.

Foto: Wikia

One Comment

  1. M. J. February 2, 2016 at 16:53 - Reply

    Loo keskmes on ikkagi spekulatsioon selle üle, mida inimesed (seegi on suur üldistus) mõtlevad, arvavad ja tunnevad.

    Palju olulisem on aga küsimus selgeltnägijate rollist ja staatusest. Miks ei tohiks neid meediapildist kaotada, nagu olete loo lõpus väitnud? Milles peitub selgeltnägemise väärtus?

    Samavõrd oluline on küsida, kuidas erineb selgeltnägija ennustus näiteks sotsiaalteadlase prognoosist? Kas ebatäpse prognoosi korral saab selgeltnägija või tema ennustuste vahendaja vastutusele võtta? Mille alusel?

    Mida hakata peale siis, kui eriarvamuse või alternatiivse maailmavaate sildi all levitatakse (võib-olla isegi teadlikult) valeinformatsiooni?

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Tulevikulausujad kujundavad Eesti meediamaastiku arvamust

Published On: January 10, 2016By

Gandalf-2

Eesti peavoolumeedias on järjest rohkem hakanud süvenema nähtus, kus suurteks arvamusliidriteks tembeldatakse kõiksuguste seletamatute võimetega sensitiive. Aasta-aastalt on järjest tugevamini erinevates telekanalites ja ajalehtedes kanda kinnitanud teatud nii-öelda tunnustatud ennustajad, kelle prognoosid näivad kaalukamad kui mistahes eriala spetsialistide omad.

Kõik on tõlgendamise küsimus

Eriliselt irooniline on vaadata Kanal2 saadet „Mida toob aasta 2016“, kus uue aasta Eesti ja välismaa poliitilisi sündmuseid ennustavad teemas täielikult mittepädevad isikud. Pean tunnistama, et kaesin seda saadet isegi ja sain paraja elamuse. Näiteks nüüd ma tean, et sellel aastal leiab maailmas aset paar suurt rahvusvahelist konflikti ja Eestiski juhtub juba aasta esimeses pooles midagi traagilist. Ei vaidle vastu, et need prognoosid vastavad arvatavasti tõele, ometi võiks sellise ennustuse teha ka algklassis käiv koolilaps ja seda ilma planeetide seisu uurimata. Iga aasta on toimunud mõni suurem ja väiksem konflikt, mis ühiskonda mõjutas – kõik on tõlgendamise küsimus. Näiteks saab mõni kurja kuulutanud sensitiiv juba jaanuarikuu esimestel päevadel vastu rinda lüüa, sest Põhja-Korea katsetas (arvatavasti) vesinikpommi ja see sündmus ajas kõik juhtivad maailma riigid tagajalgadele.

Tahetakse uskuda seletamatut

Paratamatult janunevad inimesed uskuma autoriteetseid isikuid, kes pajatavad neile, mis juhtuma hakkab. Kuigi omapärane on see, et parema meelega tahavad Eesti inimhinged uskuda seda, mida ei saa seletada, midagi müstilist. Sellest on aru saanud ka enamik juhtivatest meediakanalitest, kes otseloomulikult tahavad inimestele pakkuda seda, mida nad otsivad, sest see on nagu maas vedelev raha. Nii näitabki näiteks TV3 Venemaa „Selgeltnägijate tuleproovi“, Maaleht teeb 7. jaanuari numbris oma tiraažirekordi, Raadio 2 eetris kostub saade „Hallo, kosmos“ ja neid näited võibki loetlema jääda. Kindel on see, et täheteadlased ja kõiksugused teised imeõpetlased ei jaga oma teadmisi enam ainult eraõiguslikes meediakanalites, vaid figureerivad ka riigi poolt rahastavates kanalites.

Mõõdukus ennekõike

Tõenäoliselt on selgeltnägijate meeletu populaarsuse taga kaks asjaolu: ühed usuvad neid tõsimeeli ja teised peavad seda lihtsalt väärt meelelahutuseks. Loodame, et kuskile tõmmatakse piir ja peavoolumeedia suudab arvamusliidriteks tembeldada pädevamaid inimesi. Muidugi ei tähenda see seda, et selgeltnägijad tuleks meediast üldse kaotada – mõõdukus kuluks ära.

Foto: Wikia