vanaema tekk mul sooja ei anna laua peal jahtunud tee üksildus külmaks teeb toa kripeldab sees ja kraabib konutab külmal tänaval suitsetab lambiposti all eksleb, otsib sa pole igavesti õitsev

kehad voodis ristatud valge lagi vaatab vastu teises toas raadio sealt kostumas tagurpidi vaal ma ei mäleta, kas oli hommik see või hoopis õhtu aga sa puudutasid mind ilma lähedale

anna mulle valu, millest kirjutada sest millest sa kirjutad kui oled rõvedalt õnnelik? “do what you do best kirjuta hämarusest” kirjuta suurest tundest ja olemisest valust ja suremisest

luule on kaunis meeletult kaunis luule meelas viis suudab puudutada ilma puudutamata ning ravida ilma ravimiteta