Oktoobris tähistatavad miljonid inimesed halloweeni. Augustist on poelettidel kõrvitsavürtsimaitselised joogid, plastmassist kõrvitsad ja värvilised pealuud. Eestis on pidustuste vasteks peetud mardi- ja kadripäeva, mille erinevused, võrreldes kõrvitsapühaga, on ajalooliselt väiksemad kui võiks arvata. Miks ei ole siis mardipäevast kujunenud püha, millal kolmandik maailmast graveeriks juurviljadesse Justin Bieberi initsiaale?

Keldid hakkasid halloweeni tähistama 2000 aastat tagasi. Rahvuspüha nimi oli algselt Samhain, mis tulenes sõnadest summer’s end (eesti k. suve lõpp) ja millega tähistati välitööde lõppu. Pidustuste ajal kanti kostüümidena loomanahkasid, et kurjad hinged ära hirmutada. Samal eesmärgil meisterdati kaalikatest tehtud laternaid, millele graveeriti peale hirmsad näod. 

Pidustuste ajal kanti kostüümidena loomanahkasid, et kurjad hinged ära hirmutada.

Keldid armastasid ka nalja teha ning seetõttu tegid nad pidustuste ajal erinevaid koerustükke, et kurjad hinged segadusse ajada. Sellest tuleneb tava halloweeni joostes küsida: „Komm või pomm?” 

Kui roomlased sajandeid hiljem maid koloniseerisid, võtsid nad enda alla keldid. Roomlased võtsid Samhainist šnitti, kuid muutsid püha ümber ja tegid selle kristlikuks. Püha nimeks sai All Saint’s Day (eesti k pühakute päev), millest hiljem sai Hallow’s Day, milles hallow tähendas pühakut ja day päeva. Peale kristlikku muutust ei tohtinud keldid enam pidustustel ohverdada loomi, vaid pidid vaestele annetama toitu. Keldid ei tohtinud ka tüngadega eemale peletada halbu hingesid, vaid pidid pühakuid ja märtreid rõõmustama.  

Mõne aja pärast kujunes Hallow’s Dayst välja ilmalik püha halloween, mis tuleb sõnadest hallow’s eve (eesti k pühakute laupäev). Läbi uude ilma rännanud šotlaste ja iirlaste, kogus halloween Ameerikas palju tähelepanu ja nüüd tähistab kõrvitsapüha umbes 70 protsenti USA-st. 

Kust sai alguse kadripäev?

Kadripäeva on Euroopas tähistatud erinevalt, olenevalt sellest, millise Kadri järgi püha on peetud. Näiteks Prantsusmaal peetakse püha Katariina päeva, mis kujunes välja 15. sajandil. Püha tähistamise traditsioon oli, et 25-aastased vallalised naised kogunesid püha Katariina kuju juurde ja panid talle pähe mütsi abikaasa leidmiseks. Sellest traditsioonist kujunes välja kõnekeelne väljend coiffer sainte Catherine (eesti k püha Katariinale mütsi pähe panema), mis tähendab, et veerand elu läbinud naine ei ole abielus. Naisi, kes sellest pühast osa võtsid, kutsuti Catherinette’iks. Mütsi kandmise traditsioon hääbus ajas, aga ka kaasajal kantakse püha Katariina teemalistel pidudel isetehtud mütse, mis näitavad naiste suhtestaatust. 

Eestis arvati aga 19. sajandil, et püha on nimetatud Vene keisrinna Katariina järgi. Pärastpoole tuli ka pakkumine, et kadripäev võib olla seotud hoopis Martin Lutheri naise Katharinaga, sest see seletab traditsiooni peresid külastada ja ande koguda. Püha Katariina on samuti võimalus ja suhteliselt tõenäoline seletus, aga kadripäeval polnud Eestis eriti suurt pistmist kirikuga. Täpselt nagu keltidel algse Samhainiga.  

Eestis seostuvad kadripäev ja kadrid peamiselt esivanemate hingede taassaabumisega.

Eestis seostuvad kadripäev ja kadrid peamiselt esivanemate hingede taassaabumisega. Pühalt meenutab see hingedepäeva ja kadride lauludes räägitakse palju hingede pikpadest retkedes, näiteks: 

… 

Kadri on tulnud kauge´elta katri, katri,
alta läbi halli ilma, katri, katri,
pealta päikese punase katri, katri. 

…

16. sajandi lõpus kujunes välja, et kadripäev oli päev, mil naistel said välitööd otsa ja tuli alustada tubaste toimetustega, nagu lõnga ketramise, kudumise ja heegeldamisega. See on see, kuidas ilmselt enamik kaasaegseid eestlasi kadripäeva teavad. Eesti rahvaluule teadlane Ülo Tedre on pakkunud välja, et algselt võis kadripäev olla ka viis, kuidas tüdrukud võeti vastu täisealiste sekka.

Aga kus on mardipäeva juured?

Sarnasem siiski Samhainile on mardipäev, mida peeti algselt samal eesmärgil – tähistati põllutööde lõppu. Mardipäeva on seostatud ka surnute mälestamisega, mis oli keltidel samuti oluline osa, sest karistati halbu hingesid, aga meenutati ja tänati häid. Nime saigi mardipäev arvatavasti surmahaldjas Marduselt.  

Nime saigi mardipäev arvatavasti surmahaldjas Marduselt. 

Esivanemad elasid Eestis looduslähedaselt. Mardipäeva pidustuste algne mõte oli taevaisanda, maaemanda ja haldjate tänamine. Mardisandid olidki nagu haldjad, kes mardilaupäeval õnnistasid naabertaludes elavaid peresid, et uuel külvihooajal kõik hästi läheks. Koguti kokku ohvriande, mis viidi siis pärast suuremasse talusse, kuhu kogunesid kõik annetajad. Seal peeti mitu päeva mardipidu. See on sarnane Samhainile, sest ka keltide püha kestis mitu päeva. 

Martidel oli komme kanda hirmuäratavaid riideid nagu keltidelgi, mis tulenes uskumusest, et talvele vastu minnes pidi end õuduste eest kaitsma. Sarnaselt keltidele tehti ka ohverdusi. Mardipäeval oli tavaks ohverdada kana või kukk hea karja- ja hobuseõnne nimel.

Kas „komm või mart” on õigustatud küsimus?

Tulles tagasi pealkirja juurde, siis halloween on kaasajal üle maailma kõvasti rohkem tunnustatud püha kui mardi- ja kadripäev, eriti USAs. Ameerikas on halloweenist tehtud kümneid filme, sotsiaalmeedias on iga aasta miljoneid videoid erinevatest kostüümidest ja isegi oktoobril on läbi halloweeni nimetus spooktober ehk õuduste oktoober.  

Kõrvitsapüha pole aktuaalne ainult USA-s, seda tähistatakse ka Euroopas. Ka Eestis on igal pool müügil ämblikuvõrgud ja Frankensteini koletised. Halloweeni ulatus on meedia tõttu nii lai, et enamik läänemaailmast, kes isegi tavaliselt Ameerika trende ei järgi, panevad kõrvitsad selleks kuuks kõrvale. 

Siiski on rahvakalender suur osa Eestist, kuhu halloween on sattunud, mitte vastupidi. Eesti kultuuriruum on tänapäeval väga läänelik, sest lääs jõuab läbi sotsiaalmeedia Eestisse paari sekundiga ja eestlased oskavad ajaloo tõttu seda hinnata. Näiteks lasteaias meisterdatakse nii mardi- kui ka zombide maske ning algklassides käivad lapsed mõlemal pühal jooksmas.  

Mardi- ja kadripäev on Eesti kultuuripärandid, nii et neid tasub hoida, kasvõi süüdates mõlemal tähtpäeval küünla.

Mardi- ja kadripäev on Eesti kultuuripärandid, nii et neid tasub hoida, kasvõi süüdates mõlemal tähtpäeval küünla. Põhjus, miks mardipäeval ei graveerita kartulisse kuulsate lauljate initsiaale, ei ole sellepärast, et see oleks kehvem püha kui halloween, vaid kuna Ameerika ei ole püha veel avastanud. Võib-olla on see idee luua mikrotrend, mis soodustaks mardi– ja kadripäeva eluspüsimist. 

Nii et tegelikult ei tohiks küsida „komm või mart?”, vaid mida teha, et säiliks Eesti kultuuripärand. Kuidas saavad tänapäeva noored hoida elus traditsioone ja kas need on üldse suremas? Kultuuripärand ei peaks olema asi, mida piltlikult öeldes kaugelt vitriinist vaadata, vaid selliseid pühasid saab igaüks ise hoida. Võib-olla peaks mardi- ja kadripäeva lihtsalt uuendama, aga kuidas, seda peab igaüks ise mõtlema. Võib alustada martidedele sokkide kudumisest, sest

„Mardi küüned külmetavad marti, santi,
mardi varbad valutavad marti, santi…”