Miks poliitikud valetavad? “Poliitikategelane, kes oleks aus omaenda võimetuses lahendada teatud probleeme, ei saaks osutuda valituks,” märkis kolm aastat Delfi faktikontrolli ja valeinfo reporterina töötanud Michigan State University magistrant Kaili Malts.

Ajal, mil USA-s on valimiseelne aeg, võib kuulda poliitikute suust ennekuulmatuid asju. Küsimusele, kas poliitik saab teha valimiskampaaniat ilma valetamiseta või faktide väänamiseta, me ühest vastust anda ei saa, aga on teada, et poliitikud nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani ei ole kunagi üdini ausad.

“Selgitaja” on formaat, kus 4dimensiooni autorid koostöös ekspertidega selgitavad ühiskonnas aktuaalseid teemasid.

Üks kuulsamaid näiteid on George H. W. Bushi öeldu 1988. aastal: “Loe mu huuli: ei mingeid uusi makse.” Kusjuures, pea samasugust lauset kasutas 2022. aasta oktoobris toonane peaminister Kaja Kallas, mis tõi kaasa suure pahameeletormi, kuigi need sõnad kirjeldasid tollal ametis olnud valitsuse tegevusi, mille hulgas ei tõstetud makse. Kuid Kallasele on hiljem korduvalt ette heidetud, et Reformierakond valetas enne 2023. aasta riigikogu valimisi, kuna ta ju lubas makse mitte tõsta.

Alustuseks peame lahti mõtestama küsimuse “miks poliitikud valetavad?”. Kõige loogilisem vastus oleks, et poliitik soovib saada valituks. Kaili Maltsa sõnul poliitikud teavad, mida valija tahab. Seega teavad nad ka, kuidas valetada.

Poliitikategelane, kes oleks aus omaenda võimetuses lahendada teatud probleeme, ei saaks osutuda valituks. – Kaili Malts

“Enne riigikogu valimisi räägiti elektrihindadest. See teema huvitab igat eestlast,” märkis Malts. “Inimlikult tahavad nad (valijad – toim.) oma muredes süüdistada kedagi teist. Nii hakkasidki inimesed süüdistama riiki ja peaministrit. Seda aga kasutasid ära poliitikud, kes hakkasid rääkima, kuidas nad saavad elektrihindu vähendada.” Kaili Malts tegi selle kohta faktikontrolli ning leidis, et elektrihindade vähendamist ei oleks saanud täide viia.

Pole olnud olukorda, kus poliitik oleks üdini aus

Valijad hääletavad pigem selle poolt, kes lubab suuri muudatusi ning suudab veenda ka valijaid, et tal on plaan, kuidas oma väljaöeldu teoks teha. Maltsa sõnul sõltub kõik kontekstist ning sellest, kas sündmus alles hakkab juhtuma või on juba juhtunud.

Kui USA presidendivalimiste demokraatide kandidaat Kamala Harris ütleb, et parandab keskklassi majanduslikku olukorda, siis saab seda võtta kui lubadust, kuna tal on valituks osutudes võimekus seda teha. Ta saab muuta maksu- või toetuste süsteemi.

“Poliitikategelane, kes oleks aus omaenda võimetuses lahendada teatud probleeme, ei saaks osutuda valituks,” sõnas Malts. “Võtame näiteks [USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald] Trumpi. Kahtlemata kõige populaarsem ja teisalt kõige vihatum poliitik USA-s. Paar aastat tagasi oli väga aktuaalne, et inimesed koostasid nimekirju, kuhu olid kirja pandud kõik tema valed, ja lõpuks andsid lihtsalt alla – valesid oli nii palju! Aga sellegipoolest toetab teda pea pool USA kodanikest. Ta teab, et valetab, aga ei lõpeta. Miks? Sest see toob talle hääli. Eriti praegu, kui USA-s on tulekul presidendivalimised, võime kuulda Trumpi suust väiteid nagu “immigrandid söövad lemmikloomi”.”

Springfieldi elanikkonnale on see väide mõjunud laastavalt – linnapea Rob Rue on öelnud, et linn on saanud selle tõttu pommiähvardusi. Huvitav, kas Trumpil endal on tõestust oma väite kohta? Ilmselt mitte. Ta on vaid öelnud, et kuulis seda väidet televiisorist.

Seega küsimusele “miks poliitikud valetavad” on kaks vastust. Jah, see on võimalik, aga poliitiku jaoks mõttetu ning ei, sest inimesed ei vali ausat poliitikut. Maltsa arvates ei ole ka olnud olukorda, kus poliitik oleks üdini aus – selline poliitik oleks kohe konkurentsist väljas.

Kandidaat ise ei pruugi Maia Klaasseni sõnul enne kabinetti jõudmist teada, et lubadust ei ole võimalik täies mahus täita.

Praegustel USA valimistel oleme kuulnud loosungeid ja lahendusi probleemidele, mille tehtavus on küsitav. Samuti on olnud kuulda ka puhast valeinfot.

Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteadur Maia Klaasseni sõnul on oluline kavatsus. Ebatõenäolist lubadust on Klasseni sõnul raske avastada ning kandidaat ise ei pruugi enne kabinetti jõudmist teada, et lubadust ei ole võimalik täies mahus täita. See-eest märkis ta, et desinformatsiooni oluline omadus on see, et seda jagav inimene teab, et väide on vale. Siin tulebki sisse üks suurimaid erinevusi Harrise ja Trumpi vahel – Trump on varem olnud USA president, kuid Harris mitte.

Kaili Maltsa arvates ongi üheks Harrise eeliseks see, et ta pole varem olnud president ning seetõttu ei saa talle ette heita varasemaid otsuseid, nagu tehakse Trumpiga. (Kamala Harris on aastast 2021 Joe Bideni administratsiooni asepresident – toim.)

Kuulsused kui mõjutajad

Kuigi tehnikagigant ja platvormi X (endise nimega Twitter) omanik Elon Musk on kauaaegselt end reklaaminud kui erapooletut vaatlejat poliitikas, on valimistel tulnud esile tema tõeline pale. Pool tema postitustest X-is on pühendatud tema missioonile Marsil, kuhu ta inimkonda kavatseb viia, teine pool aga Trumpi pooldamisele ja Harrise “valede” väljatoomisele. Nii on Musk süüdistanud Harrist meemide keelamises ja sõnavabaduse piiramises, türannia kehtestamises ja kommunismi propageerimises.

Üks asi on see, et sa jagad poliitilisi vaateid, teine on see, et sa jagad valesid. – Kaili Malts

Malts arvab, et Musk ei tohiks enda platvormi sellisel viisil kasutada. „Üks asi on see, et sa jagad poliitilisi vaateid, teine on see, et sa jagad valesid,” ütles ta. “Ta teab väga hästi, et jagab valesid, ja ta jagab neid valesid palju.”

Samas ei ole Musk ainus kuulsus, kes valimistest räägib. Praegu näeme sotsiaalmeedias suurt survet kuulsustele ühte või teist kandidaati avalikult toetada.

Maltsa arvates on kuulsuse kohustus jagada infot valimiste kohta. See, et kuulsused on jaganud seejuures oma toetust ühe või teise kandidaadi suunas, on nende enda otsus ning nad peavad leppima selle tagajärgedega.

See on juhtunud USA laulja ja laulukirjutaja Chappell Roaniga, kes on võtnud kuldse kesktee, öeldes, et mõlemad pooled on halvad. Selle väljaütlemise tõttu on saanud Roan suure pahameele osaks tema peamiselt demokraatide toetajatest fännide poolt. Paljude arvates ei ole Harrise ja Trumpi poliitikad võrreldavad ning just Trumpi valitsus oleks Roani kväär-fännidele ohtlik.

Tehisintellekt valimiskampaanias

Esimest korda näeme ka valimisi, kus tehisaru mängib suurt rolli. See on populaarne taktika just vabariiklaste seas, kelle presidendikandidaat Donald Trump jagab AI-genereeritud pilte, et olla üle oma opponendist Harrisest.

Sellesse on segatud ka USA üks kuulsamaid lauljatare Taylor Swift ja tema fännid, kellest Trump on postitanud mitmeid kordi. Postitustes tänab Trump lauljatari ja tema fänne toetuse eest, lisades juurde võltsitud pilte, kus Swift käsib Trumpi poolt hääletada ja tema fännid kannavad särke „Swifties for Trump”.

Siiski ei arva Malts, et AI suudab valimistulemust mõjutada. Tema sõnul on valijatel juba välja kujunenud poliitilised vaated, mida tehisaru kasutamine oluliselt ei muuda – kui, siis ainult süvendab.

Näiteks kui konservatiivne valija näeb tehisaruga tehtud pilti traditsioonilisest elust, mis USA-s väidetavalt kunagi eksisteeris, siis see süvendab tema konservatiivsust, soovides minna tagasi sellesse aega. Kui liberaalne valija sellist pilti näeb, ei mõjuta see teda, sest tema ei soovi, et selline eluviis populaarne oleks.