Meediamajade koostöö suunamudijatega muutub üha tavapärasemaks
Nii Delfi kui ka ERR teevad koostööd sisuloojatega, suunamudijad on hakanud kommunikatsiooni- ja turundustegevustes erinevaid rolle täitma.
Sisulooja ja ajakirjaniku rolli erinevused ja piirid on üsna hägused. Sisuloojad pretendeerivad üha enam samadele ülesannetele ja positsioonidele nagu ajakirjanikud.
TikTokist tuule tiibadesse saanud Arija Helmvee (roosabanaanike) juhib koos Marii Karelliga aasta parimat päevakajasaadet „Laser”, juutuuber Maria Rannaväli on autor Postimehe naisteportaalis ning annab välja oma taskuhäälingut, ajakirjandusharidusega Bärbel Moros töötab Õhtulehes, ent toimetuseväliselt tegeleb sisuloomega.
Muidugi ei saa mainimata jätta välisministri visiiti Indiasse, kus ajakirjaniku asemel oli kaasas hoopis sisulooja Karl Gustav Kurn.
Koostöö suunamudijate ja meediamajade vahel tundub olevat järjest tihedam ja populaarsem. Nii Eesti riiklik meediakanal ERR kui ka eraomanikule kuuluv Delfi Meedia tõdesid, et on värvanud või plaanivad tulevikus värvata suunamudijaid.
Meediamajade tegevusplaani erinevus seisneb selles, et ERR plaanib kasvatada majasiseseid sisuloojaid, ent Delfi teeb peamiselt projektipõhist koostööd.
ERR kasvatab majasiseseid suunamudijaid
Eesti Rahvusringhäälingus hakkas sel aastal kehtima arengukava, milles seisab, et noore auditooriumini jõudmiseks tasub teha koostööd sisuloojatega. Nimetagem neid suunamudijateks või influencer’iteks.
Ajakirjanik, meediateadlane ja ERR-i juhatuse nõunik Marju Himma märkis, et suunamudijaid ei hakatud otsima internetiavarustest, vaid ERR-i meediamajast – otsuse langetamisel lähtuti ka teiste Euroopa ringhäälingute kogemusest.
Juba maikuust hakkavad tööle neli inimest, kes toodavad Instagrami, TikToki ja Youtube’i sisu oma põhitöö kõrvalt. „Nad ei ole kõik sellised „Sain just 18!”, nende hulgas on ka 40-aastane meesterahvas,” kirjeldas Himma tulevaste sisuloojate profiile.
Kaks sisuloojat suunavad oma energia päevakajaliste sündmuste selgitamisele ja ajakirjanikutöö köögipoole näitamisele. Kolmas inimene peegeldab ERR-i sarjade sisu ning neljas teeb sarjadest ja hankesisust lühivideoid.
Himma rõhutas, et ettevõtmise eesmärk ei ole luua sotsiaalmeediasse originaalset sisu, vaid tekitada noortes FOMO (ingl fear of missing out ehk hirm millestki ilma jääda – toim.). Himma hinnangul on ERR-i programmis palju põnevat, kuid kui noored selleni ei jõua, jäävad nad väärtuslikust sisust ilma.
ERR ei välistanud koostööd ka juba tuntud Eesti suunamudijatega ning konsulteeris neist mõnega, kellega tundus väärtusruum olevat kõige sarnasem. Himma toonitas, et majavälise influencer’i palkamine on aga libe tee, sest kui suunamudija toodab oma tavakanalisse sisu, mis ei haaku ERR-i tõekspidamistega, muutub õhkkond pingeliseks. „Kui ta teeb ERR-ile sisuturundust ja siis läheb reklaamib mingisugust uhhuu-meditsiinitoodet või veespordijalatseid, tekib seal teatud konflikt,” tõdes Himma.
Samuti ei saa üle ega ümber rahast. „Eesti influencer’id on rõvedalt kallid selle kohta, mis oleks nende kontakti hind,” märkis Himma. Ta nentis, et kui ühe postituse eest küsitakse 750 eurot, tahaks ta oluliselt märgatavamat tulemust.
Samuti võib peavalu tekitada suunamudija, kes on meediamajale sisu tootes endale suure jälgijaskonna kasvatanud ning otsustab, et tahab vabakutselisena endale viljakamal pinnal juured alla kasvatada. Himma ütles, et sel juhul ei tasu investeering ennast ära ning Eesti maksumaksja raha eest ei saa selliseid libastumisi lubada.
Selle kõige valguses otsustas ERR, et nemad võtavad suunda mudima majasisesed töötajad. Majasiseste suunamudijate kasuks mängib nende varasem töökogemus ERR-is. Himma rõhutas, et oma maja inimesed on kursis sealse väärtusruumiga ning neile ei pea hakkama selgitama, kust läheb hea maitse piir.
Delfi Meedia sisulooja ei tohi olla jobu
Delfi Meedia loovjuht Ester Vaitmaa võttis oma meediamaja suhtumise sisuloojatesse kokku nõnda: „Ma arvan, et meil ei ole võib-olla kuskil seina peale kirjutatud sellist mõtet, et oi, nüüd tuleb [sisuloojaid] hukka mõista või tohutult armastada.” Vaitmaa selgitas, et Delfi on varem sisuloojatega koostööd teinud, näiteks noorte laulu- ja tantsupeo ajal, ning ilmselt teeb seda ka tulevikus.
Vaitmaa märkis, et nii nagu influencer‘ite loodud sisu on Delfile turunduslikult kasulik, on meediamaja „tiiva puudutus” omakorda sisuloojatele kasulik, kuna võib tuua neile juurde jälgijaid ja tähelepanu. „See on selline sümbioos,” arvas Vaitmaa.
Koostöö sisuloojatega on Vaitmaa sõnul Delfis peamiselt siiski projektipõhine, ta ei näe mõtet suunamudijate palgatööle võtmisel. „Suunamudijad tahavad ka olla ikkagi vabad oma tegevustes ja valida koostööpartnereid,” nentis ta.
Mille põhjal Delfi siiski valib sisuloojaid, kellega koostööd tehakse? „Sa ei tohi jobu olla,” ütles Vaitmaa. „Sa peaksid jääma seaduse piiridesse ikkagi ka väljaspool [toimetust] ja teiseks ei tohiks ikkagi valetada.”
Delfi ajakirjanikud tegelevad ka omamoodi sisu loomisega, üheks näiteks on Brent Pere. „Pere teeb Delfi TV-s ka sellist video-content‘i, kus ta ise esineb, sa näed ta arvamust,” selgitas Vaitmaa. Ta lisas, et Delfi ajakirjanike sisuloome on peamiselt Delfi ja olemasolevate lugude reklaamimiseks, sisuloome viljad ei ole eraldi sissetulekuallikas.
„Meil on hästi vedanud, et Delfi esileht on see, kust kaudu meie põhiline lugejaskond tuleb, mitte sotsiaalmeedia,” märkis Vaitmaa. Ta arvas, et Delfi veebiportaali populaarsus on ilmselt tingitud Delfi algusajast, kuna just siis hakkas inimestel tekkima internetist lugemise harjumus.
Suunamudijate ühe tähtsaima ülesande – turundamisega – tegelevad Delfis spetsiaalsed saadikud. Personalijuhi Mailis Neppo sõnul alustati aprilli kolmandal nädalal brändisaadikute koolitusprogrammiga. „Programmi eesmärk on õpetada inimesi rääkima Delfist kui tööandjast ning näidata oma tööd väljapoole, eriti sihtrühmades, kus meil on värbamisraskusi,” selgitas Neppo.
Ajakirjanduse ja suunamudijate sümbioos
Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel sõnas, et suunamudijate, sisuloojate ja mikrokuulsuste mõju on märkimisväärne ning ületab sageli traditsioonilise uudismeedia auditooriumite suuruse.
Murumaa-Mengel märkis, et ootuspäraselt hakkavad suunamudijad kommunikatsiooni- ja turundustegevustes erinevaid rolle täitma. „Kui saia, jogurtit ja juustu müüakse, siis miks mitte ka poliitikat ja maailmavaateid,” lausus Murumaa-Mengel.
Murumaa-Mengel toonitas, et ajakirjandus ja suunamudimine ei peaks omavahel tundmatuseni segunema. Ajakirjanduse usaldusväärsuse säilitamise seisukohalt on turvalisem toetada oma kollektiivi seast inimesi, kes on sisuloomes tugevamad.
Murumaa-Mengel rõhutas, et info tuleb erinevates kanalites võimalikult kättesaadavaks teha, kasutades sihtrühmale tuttavaid võtteid ning teha koostööd nendele oluliste inimestega.
Sarnased artiklid
Meediamajade koostöö suunamudijatega muutub üha tavapärasemaks
Nii Delfi kui ka ERR teevad koostööd sisuloojatega, suunamudijad on hakanud kommunikatsiooni- ja turundustegevustes erinevaid rolle täitma.
Sisulooja ja ajakirjaniku rolli erinevused ja piirid on üsna hägused. Sisuloojad pretendeerivad üha enam samadele ülesannetele ja positsioonidele nagu ajakirjanikud.
TikTokist tuule tiibadesse saanud Arija Helmvee (roosabanaanike) juhib koos Marii Karelliga aasta parimat päevakajasaadet „Laser”, juutuuber Maria Rannaväli on autor Postimehe naisteportaalis ning annab välja oma taskuhäälingut, ajakirjandusharidusega Bärbel Moros töötab Õhtulehes, ent toimetuseväliselt tegeleb sisuloomega.
Muidugi ei saa mainimata jätta välisministri visiiti Indiasse, kus ajakirjaniku asemel oli kaasas hoopis sisulooja Karl Gustav Kurn.
Koostöö suunamudijate ja meediamajade vahel tundub olevat järjest tihedam ja populaarsem. Nii Eesti riiklik meediakanal ERR kui ka eraomanikule kuuluv Delfi Meedia tõdesid, et on värvanud või plaanivad tulevikus värvata suunamudijaid.
Meediamajade tegevusplaani erinevus seisneb selles, et ERR plaanib kasvatada majasiseseid sisuloojaid, ent Delfi teeb peamiselt projektipõhist koostööd.
ERR kasvatab majasiseseid suunamudijaid
Eesti Rahvusringhäälingus hakkas sel aastal kehtima arengukava, milles seisab, et noore auditooriumini jõudmiseks tasub teha koostööd sisuloojatega. Nimetagem neid suunamudijateks või influencer’iteks.
Ajakirjanik, meediateadlane ja ERR-i juhatuse nõunik Marju Himma märkis, et suunamudijaid ei hakatud otsima internetiavarustest, vaid ERR-i meediamajast – otsuse langetamisel lähtuti ka teiste Euroopa ringhäälingute kogemusest.
Juba maikuust hakkavad tööle neli inimest, kes toodavad Instagrami, TikToki ja Youtube’i sisu oma põhitöö kõrvalt. „Nad ei ole kõik sellised „Sain just 18!”, nende hulgas on ka 40-aastane meesterahvas,” kirjeldas Himma tulevaste sisuloojate profiile.
Kaks sisuloojat suunavad oma energia päevakajaliste sündmuste selgitamisele ja ajakirjanikutöö köögipoole näitamisele. Kolmas inimene peegeldab ERR-i sarjade sisu ning neljas teeb sarjadest ja hankesisust lühivideoid.
Himma rõhutas, et ettevõtmise eesmärk ei ole luua sotsiaalmeediasse originaalset sisu, vaid tekitada noortes FOMO (ingl fear of missing out ehk hirm millestki ilma jääda – toim.). Himma hinnangul on ERR-i programmis palju põnevat, kuid kui noored selleni ei jõua, jäävad nad väärtuslikust sisust ilma.
ERR ei välistanud koostööd ka juba tuntud Eesti suunamudijatega ning konsulteeris neist mõnega, kellega tundus väärtusruum olevat kõige sarnasem. Himma toonitas, et majavälise influencer’i palkamine on aga libe tee, sest kui suunamudija toodab oma tavakanalisse sisu, mis ei haaku ERR-i tõekspidamistega, muutub õhkkond pingeliseks. „Kui ta teeb ERR-ile sisuturundust ja siis läheb reklaamib mingisugust uhhuu-meditsiinitoodet või veespordijalatseid, tekib seal teatud konflikt,” tõdes Himma.
Samuti ei saa üle ega ümber rahast. „Eesti influencer’id on rõvedalt kallid selle kohta, mis oleks nende kontakti hind,” märkis Himma. Ta nentis, et kui ühe postituse eest küsitakse 750 eurot, tahaks ta oluliselt märgatavamat tulemust.
Samuti võib peavalu tekitada suunamudija, kes on meediamajale sisu tootes endale suure jälgijaskonna kasvatanud ning otsustab, et tahab vabakutselisena endale viljakamal pinnal juured alla kasvatada. Himma ütles, et sel juhul ei tasu investeering ennast ära ning Eesti maksumaksja raha eest ei saa selliseid libastumisi lubada.
Selle kõige valguses otsustas ERR, et nemad võtavad suunda mudima majasisesed töötajad. Majasiseste suunamudijate kasuks mängib nende varasem töökogemus ERR-is. Himma rõhutas, et oma maja inimesed on kursis sealse väärtusruumiga ning neile ei pea hakkama selgitama, kust läheb hea maitse piir.
Delfi Meedia sisulooja ei tohi olla jobu
Delfi Meedia loovjuht Ester Vaitmaa võttis oma meediamaja suhtumise sisuloojatesse kokku nõnda: „Ma arvan, et meil ei ole võib-olla kuskil seina peale kirjutatud sellist mõtet, et oi, nüüd tuleb [sisuloojaid] hukka mõista või tohutult armastada.” Vaitmaa selgitas, et Delfi on varem sisuloojatega koostööd teinud, näiteks noorte laulu- ja tantsupeo ajal, ning ilmselt teeb seda ka tulevikus.
Vaitmaa märkis, et nii nagu influencer‘ite loodud sisu on Delfile turunduslikult kasulik, on meediamaja „tiiva puudutus” omakorda sisuloojatele kasulik, kuna võib tuua neile juurde jälgijaid ja tähelepanu. „See on selline sümbioos,” arvas Vaitmaa.
Koostöö sisuloojatega on Vaitmaa sõnul Delfis peamiselt siiski projektipõhine, ta ei näe mõtet suunamudijate palgatööle võtmisel. „Suunamudijad tahavad ka olla ikkagi vabad oma tegevustes ja valida koostööpartnereid,” nentis ta.
Mille põhjal Delfi siiski valib sisuloojaid, kellega koostööd tehakse? „Sa ei tohi jobu olla,” ütles Vaitmaa. „Sa peaksid jääma seaduse piiridesse ikkagi ka väljaspool [toimetust] ja teiseks ei tohiks ikkagi valetada.”
Delfi ajakirjanikud tegelevad ka omamoodi sisu loomisega, üheks näiteks on Brent Pere. „Pere teeb Delfi TV-s ka sellist video-content‘i, kus ta ise esineb, sa näed ta arvamust,” selgitas Vaitmaa. Ta lisas, et Delfi ajakirjanike sisuloome on peamiselt Delfi ja olemasolevate lugude reklaamimiseks, sisuloome viljad ei ole eraldi sissetulekuallikas.
„Meil on hästi vedanud, et Delfi esileht on see, kust kaudu meie põhiline lugejaskond tuleb, mitte sotsiaalmeedia,” märkis Vaitmaa. Ta arvas, et Delfi veebiportaali populaarsus on ilmselt tingitud Delfi algusajast, kuna just siis hakkas inimestel tekkima internetist lugemise harjumus.
Suunamudijate ühe tähtsaima ülesande – turundamisega – tegelevad Delfis spetsiaalsed saadikud. Personalijuhi Mailis Neppo sõnul alustati aprilli kolmandal nädalal brändisaadikute koolitusprogrammiga. „Programmi eesmärk on õpetada inimesi rääkima Delfist kui tööandjast ning näidata oma tööd väljapoole, eriti sihtrühmades, kus meil on värbamisraskusi,” selgitas Neppo.
Ajakirjanduse ja suunamudijate sümbioos
Tartu Ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel sõnas, et suunamudijate, sisuloojate ja mikrokuulsuste mõju on märkimisväärne ning ületab sageli traditsioonilise uudismeedia auditooriumite suuruse.
Murumaa-Mengel märkis, et ootuspäraselt hakkavad suunamudijad kommunikatsiooni- ja turundustegevustes erinevaid rolle täitma. „Kui saia, jogurtit ja juustu müüakse, siis miks mitte ka poliitikat ja maailmavaateid,” lausus Murumaa-Mengel.
Murumaa-Mengel toonitas, et ajakirjandus ja suunamudimine ei peaks omavahel tundmatuseni segunema. Ajakirjanduse usaldusväärsuse säilitamise seisukohalt on turvalisem toetada oma kollektiivi seast inimesi, kes on sisuloomes tugevamad.
Murumaa-Mengel rõhutas, et info tuleb erinevates kanalites võimalikult kättesaadavaks teha, kasutades sihtrühmale tuttavaid võtteid ning teha koostööd nendele oluliste inimestega.
