Venekeelsed noored kasutavad info saamiseks ja suhtluseks valdavalt Telegrami, Eesti väljaannetest peletab neid eemale vajadus artiklite eest maksta. 

Venemaalt pärit venekeelsed väljaanded ei küsi lugejatelt raha, mistõttu ei pruugi kuupõhine tellimus venekeelseid noori köita. „Olen harjunud, et uudiste autorid anuvad mind ise, et ma nende sisu loeksin, ning püüavad mind igatpidi meelitada,” ütles Tartus õppiv 22-aastane Marina.

Venekeelsed noored leiavad endale vene keeles põnevat sisu sentigi maksmata ega jõua nii Eesti väljaannete lugudeni, mis on valdavalt maksumüüri taga. Kuigi noorel võib olla soov toetada endale sümpaatseid autoreid, peletab neid eemale tellimuste hind. „Mul ei ole raha ja maksta ei ole lihtsalt mõtet, kui saab piraatida,” selgitas Ida-Virumaalt pärit 21-aastane Fedor. „Kui mul on rohkem raha, hakkan tellima, aga mitte kõike.”

Eesti ajakirjandus on sellest aru saanud ning kohaneb tingimustega – mõni eestikeelne artikkel, mille lugemiseks peaks maksma, on väljaande venekeelses versioonis tasuta kättesaadav.

Telegrami fenomen

Populaarseim suhtlusplatvorm venekeelsete noorte hulgas on Telegram. Pavel Durov lõi Telegrami veidi üle kümne aasta tagasi Venemaal eesmärgiga teha turvaline ja anonüümne kommunikatsiooniplatvorm. 

Noored üliõpilased tõid välja, et kasutavad Telegrami oma lähedastega suhtlemiseks, uudiste jälgimiseks ja meelelahutuseks. „Meil on perega olemas [Telegramis] vestlus, kus suhtleme, jagame pilte ja meeme,” sõnas TalTechis õppiv Nikita Mikhailov.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud isiklike kanalite formaat, mis suunab noori Telegrami sisuloojateks: noored jagavad Telegramis oma elu ja neid jälgivad teised kasutajad. Jälgijate arv oleneb sellest, kuivõrd isiklik on sisu ja kui aktiivselt autor oma kanalit reklaamib. See sarnaneb mõningate erisustega TikToki ja Instagrami mõjuisikute tegevusele. „Mulle meeldib isiklikku kanalit pidada, siin ei pea nagu Instagrami puhul sisu suhtes valikuline olema,” rääkis Mikhailov, kel on juba paar aastat olemas viiekümne jälgijaga kanal.

Telegrami populaarsust venekeelsete inimeste seas on arvesse võtnud ka Eesti ajakirjandus. Delfi ja Postimehe venekeelsed toimetused postitavad aktiivselt oma Telegrami kanalitele. Postimeest jälgib Telegramis ligi 4000, Delfit 6000 inimest.

Kuna eestlaste seas on Telegrami kasutamine madal, ei leidu seal ka Eesti väljaannete eestikeelseid kanaleid. Telegrami suhtluseks ja uudiste jälgimiseks kasutava Eesti Maaülikooli tudengi Kaur Kanguri sõnutsi peitub põhjus Telegrami päritolus. „Meil pole sellist tsensuuri nagu Venemaal, pole vaja ennast varjata,” märkis ta. 

Hulk venekeelseid autoreid avaldavad Telegrami kaudu Eestis toimuva kohta arvamust, mis köidab noorte tähelepanu eriti siis, kui nad ei hoia Eesti väljaannetel silma peal. Näiteks on Telegramis kanal, mille venekeelne nimi on „Kiiresti Eesti kohta”, kus on ligikaudu 1000 jälgijat. 

Lääne sotsiaalmeedia 

Paljud venekeelsed noored kasutavad nagu eestlasedki igapäevaselt TikToki. Kuigi platvormil leidub ka uudised, otsitakse peamiselt siiski meelelahutust. Mõni jälgib eestikeelseid sisuloojaid, mõni inglis- või venekeelseid. 

Instagram on venekeelsete noorte seas samuti väga populaarne platvorm. „Instagrami kasutan, et pilte ja meeme vaadata, uudiseid ei loe ma seal peaaegu kunagi,” ütles TalTechis õppiv Nikita Mikhailov. Ajakirjandus, sealhulgas Eesti väljaanded, on Instagramis hästi esindatud, aga ajakirjandust õppiva Filipp Gavrilovi tähelepanu see ei köida. „Otsingus tulevad vahepeal ette uudised, kuid mina neid ei vaata,” rääkis Gavrilov. „Neil on sageli kas halvasti valitud formaat või lihtsalt madal kvaliteet.”

Facebook ei ole sarnaselt eestikeelsetele noortele venekeelsete seas levinud. „Ma ei kasuta Facebooki, see pole minu suhtluskonnas populaarne,” märkis Narvas elav üliõpilane Jüri Markov. Töötavad noored kasutavad sotsiaalmeedia platvormi tööalaselt ehk suhtlevad kolleegidega, mõni vaatab ka sõprade postitus. „Töötan tuutorina ja Facebookil on olemas ideaalne infrastruktuur, et endale kliente leida,” selgitas Gavrilov. „Vaevalt oleks võimalik teistel platvormidel nii stabiilselt kliente leida.” Siiski kahvatub Facebooki populaarsus TikToki, Instagrami ja Telegrami kõrval.

Noorte eelised ja harjumused võivad väga erinevad olla. Võivad erineda ka põhjused, miks üht või teist kanalit kasutatakse või ei kasutata. Ent üks asi ühendab kõiki: allikatest ei öelnud rohkem kui tosinast venekeelsest noorest ükski, et tal oleks olemas mõni meediaga seotud tasuline tellimus. Delfi ega ka näiteks populaarne filmide ja seriaalide platvorm Netflix ei paku venekeelsele noorele piisavalt palju huvi, et neile igakuiselt raha maksta. 

Piraatlus on ehk parim põhjus vene keele oskamiseks – venekeelsed „piraadid” teevad filmidele ja seriaalidele professionaalselt dublaaži, mis viib huvipakkuvama sisu kiirema kättesaamiseni. See on lai ja mugav võrgustik, mistõttu pole justkui mõtet kellelegi raha maksta. „Mängudest filmideni saan kõike vajalikku tasuta üles leida, mul pole vaja raha raisata,” rääkis Fedor.