Hariduse omandamine tulevikus – mis edasi?

Published On: July 30, 2021By

Aasta kodukontoris, kodu-klassiruumis ja üldse digiruumis. Justkui sunniviisiline digipädevuste arendamine on toimunud kõikjal – kas ka koolis?

Tunde viiakse läbi veebiseminaride keskkondades nagu Zoom ja Google Meet. Viirusega seotud piirangud hakkavad leevenema ja koolilapsed saadetakse tagasi koolipinki nühkima. Kui koroonapandeemia alguses oli palju segadust koolides tehnoloogia kasutamisega, siis nüüd on olukord paranenud ning koroonakriis arendas õpetajate digipädevusi rohkem kui mõni koolitus.

Mis saab tavapäraseks muutunud harjumustest edasi? Mitmed koolid ei luba õpilastel kasutada oma nutiseadmeid isegi vahetunnis, kuid järjest rohkem koole on hakanud neid siduma oma õppetööga. Eestis on tahvelarvutid igapäevases õppetöös kasutusel näiteks Tallinna Reaalkoolis, Tartu Erakoolis, Tarvastu Gümnaasiumis ja mitmes teises veel. Milliseid tagajärgi võib kaasa tuua olukord, kus juba 1. klassi  õpilane peab tundides kasutama seadmeid, mis ei pruugi õpilase tervisele hea olla? 

Vaevatu ajaviide 

Nutiseadmed on tuntud kui lihtne ajaviide. Töö tegemise asemel sihitult scroll’ida on ju palju toredam, kui päriselt midagi kasulikku teha. Osad peavad nutiseadmeid arendavaks, teised aga tunnevad, et liigne kasutus võib tekitada hoopis probleeme.

Maarja Timmi magistritöö raames läbi viidud uurimus näitab, et õpilased kasutavad õppetööga mitteseotud tegevustes  nutiseadmeid oluliselt rohkem, kui õppetööga seotud tegevustes, kas siis koolis või väljaspool kooli. Uurimus selgitas ka, et mida sagedamini kasutavad õpilased nutiseadet koolitunnis (nii ajaviiteks kui ka õppetööga seotud tegevusega), seda madalam on nende keskmine hinne. 

Kuna antud tulemus kerkis vaid koolitunnis õppetööga seotud tegevuste ning õpitulemuste vahel, siis oletas Timm, et nutiseadmete kasutamine tunnis koolitööga seotud tegevustes võib õpilase tähelepanu tunnitööle keskendumise asemel hajutada. 

Samas on võimalik, et õpetajatel ei ole kasutada tõhusaid meetodeid või nutiseadmete materjale koolitunnis. Timm kirjutas ka, et täpsemate tulemuste selgitamiseks vajaks antud teema edasist uurimist.

Ekraanide saatuslik mõju

Kuni 80% meid ümbritsevast informatsioonist saame me läbi oma silmade. Seetõttu peaksime nende tervise hoidmisele eriti palju tähelepanu pöörama ning olema teadlikud erinevatest ohtudest.  2017. aastal ilmunud Postimehe artikli põhjal arvutiekraan ise tingimata nägemist ei kahjusta, küll teeb seda oma nägemisaparaadi ülekoormamine. Aktiivne ekraani kasutamine põhjustab silmade väsimist ja kuivust. Silmade ülekoormus võib väljenduda vaid lihtsa väsimuse, kui ka silmalaugude tõmblemise ja punaste silmadena. 

Olukord praegu

Mitmed koolid on võtnud sihiks hakata õpetama aineid, mis edendaksid õpilaste digipädevust. Paljudes gümnaasiumides, näiteks Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis, on olemas programmeerimise, meedia ja 3D modelleerimise kursused. Aga mis jääb põhikooli? Põhikoolis on kindlasti kõige suurem osakaal informaatikal, sest selle õpetamisega alustatakse juba varakult. Õpilasi tõmbab põhikoolis ka robootika ning nüüd õpetatakse juba põhikoolis ka mingil määral meediat. 

Mitmed koolid, nagu näiteks Pärnu Kuninga tänava põhikool, keelustas 2018. aastal ära algklassidele nutiseadmete kasutamise üleüldiselt terve koolipäeva jooksul. Kas leidub ka enam koole, kus ei kasutata igapäevaselt süle- ega tahvelarvuteid ning kelle õppetöö keskendub endiselt paberkandjal oleva kirjanduse lugemisele ja käsitsi kirjutamisele – nagu see on alati olnud. Võrreldes modernsemate koolidega, siis kas nii-öelda vanamoodsamad koolid on ajast maha jäänud? Või peaksid nende õpilased olema õnnelikud, et nende silmi säästetakse sinise valguse eest? 

Võime küll mõelda, et kui koolides nutiseadmed ära keelata, siis aitab see ennetada nutisõltuvust ja õpilased on kaitstud. Aga kas ikka on? Tegelikult puutuvad õpilased peaaegu iga tund kokku sinise valgusega, sest me ei saa unustada, et tänapäeva klassidesse on paigaldatud palju erinevaid tehnoloogilisi vahendeid

Siinkohal võib öelda, et kui Arno isaga kooli jõudis, oli klassis juba projektor, interaktiivne tahvel ja arvuti. See nimekiri selgitab hästi praeguseid tehnilisi võimalusi koolides ning ka seda, et õpilased veedavad koolis tunde sinist valgust eraldavate ekraanide ees. Paljudes vast remonditud koolides puudub õpilastel võimalus hoida kriiti käes või kirjutada paberile.

Mis ees ootab?

Kui vaadata tulevikku, kus kõik Eesti koolid saavad õppetöö läbi viimise jaoks arvuteid ja tahvelarvuteid kasutada, siis näib see pealtnäha üsna helge. Laste koolikott, mis kaalub tihti üle 5 kilogrammi, kergeneb märgatavalt, leevendades varajasi selja- ja rühiga kaasnevaid probleeme. Samuti muutuvad paljud õppevahendid (nagu näiteks õpikud ja kohustuslik kirjandus) õpilastele palju kättesaadavamaks. E-raamatute leviku tulemusel ei pea õpilased ootama nädalaid raamatukogus järjekorras olles ja pääsevad teostele ligi igalt poolt, ükskõik mis seadmest. Veebis olevate raamatukogude populaarsuse kasvamisega väheneb ka üldine paberitöötlemine. Õpilastel võib vähendada tehnoloogia kasutamine koolides ka stressi, sest nad ei pea enam muretsema, et kodutööga võib paberkandjal midagi juhtuda.

Helge tulevikuga kaasnevad paratamatult ka negatiivsed küljed. Kõige suuremaks probleemiks kerkib ekraanide helendav sinine valgus, mis on arvuti taga töötades vältimatu. Selle lahenduseks peaksid sarnast printsiipi jälgivad koolid laadima seadmele alla sinise valguse eest kaitsvad programmid ning leidma aeg ajalt õpilastele ka muid tegevusi, mis lasevad silmadel puhata. Olenevalt klassiruumi valgustuse plaanist, oleks koolidel kasulik investeerida ka sinise valguse prillidesse, et vähendada silmadele mõjuvat koormust. Samuti võiks lapsevanemad oma lastele juba varakult selgitada sinise valgusega kaasnevaid ohtusid ja panna paika kindlad kellaajad seadmete kasutamise jaoks. 

Nutiseadmete kasutamist õppetöös näeme suure tõenäosusega ka tulevikus ning seadmete kadumise jälgi ei paista. Koolis jääb õpetajatel üle teha mõistlikke otsuseid laste seadmete kasutamise kohta – kui palju peavad nad koolis ning kui palju kodus ekraani vaadates ülesandeid lahendama. Selle juures on kindlasti oluline ka see, et õpetajad peavad saama vajalikke koolitusi, et tehnoloogiaga toime tulla.

Leave A Comment

Sarnased artiklid

Hariduse omandamine tulevikus – mis edasi?

Published On: July 30, 2021By

Aasta kodukontoris, kodu-klassiruumis ja üldse digiruumis. Justkui sunniviisiline digipädevuste arendamine on toimunud kõikjal – kas ka koolis?

Tunde viiakse läbi veebiseminaride keskkondades nagu Zoom ja Google Meet. Viirusega seotud piirangud hakkavad leevenema ja koolilapsed saadetakse tagasi koolipinki nühkima. Kui koroonapandeemia alguses oli palju segadust koolides tehnoloogia kasutamisega, siis nüüd on olukord paranenud ning koroonakriis arendas õpetajate digipädevusi rohkem kui mõni koolitus.

Mis saab tavapäraseks muutunud harjumustest edasi? Mitmed koolid ei luba õpilastel kasutada oma nutiseadmeid isegi vahetunnis, kuid järjest rohkem koole on hakanud neid siduma oma õppetööga. Eestis on tahvelarvutid igapäevases õppetöös kasutusel näiteks Tallinna Reaalkoolis, Tartu Erakoolis, Tarvastu Gümnaasiumis ja mitmes teises veel. Milliseid tagajärgi võib kaasa tuua olukord, kus juba 1. klassi  õpilane peab tundides kasutama seadmeid, mis ei pruugi õpilase tervisele hea olla? 

Vaevatu ajaviide 

Nutiseadmed on tuntud kui lihtne ajaviide. Töö tegemise asemel sihitult scroll’ida on ju palju toredam, kui päriselt midagi kasulikku teha. Osad peavad nutiseadmeid arendavaks, teised aga tunnevad, et liigne kasutus võib tekitada hoopis probleeme.

Maarja Timmi magistritöö raames läbi viidud uurimus näitab, et õpilased kasutavad õppetööga mitteseotud tegevustes  nutiseadmeid oluliselt rohkem, kui õppetööga seotud tegevustes, kas siis koolis või väljaspool kooli. Uurimus selgitas ka, et mida sagedamini kasutavad õpilased nutiseadet koolitunnis (nii ajaviiteks kui ka õppetööga seotud tegevusega), seda madalam on nende keskmine hinne. 

Kuna antud tulemus kerkis vaid koolitunnis õppetööga seotud tegevuste ning õpitulemuste vahel, siis oletas Timm, et nutiseadmete kasutamine tunnis koolitööga seotud tegevustes võib õpilase tähelepanu tunnitööle keskendumise asemel hajutada. 

Samas on võimalik, et õpetajatel ei ole kasutada tõhusaid meetodeid või nutiseadmete materjale koolitunnis. Timm kirjutas ka, et täpsemate tulemuste selgitamiseks vajaks antud teema edasist uurimist.

Ekraanide saatuslik mõju

Kuni 80% meid ümbritsevast informatsioonist saame me läbi oma silmade. Seetõttu peaksime nende tervise hoidmisele eriti palju tähelepanu pöörama ning olema teadlikud erinevatest ohtudest.  2017. aastal ilmunud Postimehe artikli põhjal arvutiekraan ise tingimata nägemist ei kahjusta, küll teeb seda oma nägemisaparaadi ülekoormamine. Aktiivne ekraani kasutamine põhjustab silmade väsimist ja kuivust. Silmade ülekoormus võib väljenduda vaid lihtsa väsimuse, kui ka silmalaugude tõmblemise ja punaste silmadena. 

Olukord praegu

Mitmed koolid on võtnud sihiks hakata õpetama aineid, mis edendaksid õpilaste digipädevust. Paljudes gümnaasiumides, näiteks Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis, Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis, on olemas programmeerimise, meedia ja 3D modelleerimise kursused. Aga mis jääb põhikooli? Põhikoolis on kindlasti kõige suurem osakaal informaatikal, sest selle õpetamisega alustatakse juba varakult. Õpilasi tõmbab põhikoolis ka robootika ning nüüd õpetatakse juba põhikoolis ka mingil määral meediat. 

Mitmed koolid, nagu näiteks Pärnu Kuninga tänava põhikool, keelustas 2018. aastal ära algklassidele nutiseadmete kasutamise üleüldiselt terve koolipäeva jooksul. Kas leidub ka enam koole, kus ei kasutata igapäevaselt süle- ega tahvelarvuteid ning kelle õppetöö keskendub endiselt paberkandjal oleva kirjanduse lugemisele ja käsitsi kirjutamisele – nagu see on alati olnud. Võrreldes modernsemate koolidega, siis kas nii-öelda vanamoodsamad koolid on ajast maha jäänud? Või peaksid nende õpilased olema õnnelikud, et nende silmi säästetakse sinise valguse eest? 

Võime küll mõelda, et kui koolides nutiseadmed ära keelata, siis aitab see ennetada nutisõltuvust ja õpilased on kaitstud. Aga kas ikka on? Tegelikult puutuvad õpilased peaaegu iga tund kokku sinise valgusega, sest me ei saa unustada, et tänapäeva klassidesse on paigaldatud palju erinevaid tehnoloogilisi vahendeid

Siinkohal võib öelda, et kui Arno isaga kooli jõudis, oli klassis juba projektor, interaktiivne tahvel ja arvuti. See nimekiri selgitab hästi praeguseid tehnilisi võimalusi koolides ning ka seda, et õpilased veedavad koolis tunde sinist valgust eraldavate ekraanide ees. Paljudes vast remonditud koolides puudub õpilastel võimalus hoida kriiti käes või kirjutada paberile.

Mis ees ootab?

Kui vaadata tulevikku, kus kõik Eesti koolid saavad õppetöö läbi viimise jaoks arvuteid ja tahvelarvuteid kasutada, siis näib see pealtnäha üsna helge. Laste koolikott, mis kaalub tihti üle 5 kilogrammi, kergeneb märgatavalt, leevendades varajasi selja- ja rühiga kaasnevaid probleeme. Samuti muutuvad paljud õppevahendid (nagu näiteks õpikud ja kohustuslik kirjandus) õpilastele palju kättesaadavamaks. E-raamatute leviku tulemusel ei pea õpilased ootama nädalaid raamatukogus järjekorras olles ja pääsevad teostele ligi igalt poolt, ükskõik mis seadmest. Veebis olevate raamatukogude populaarsuse kasvamisega väheneb ka üldine paberitöötlemine. Õpilastel võib vähendada tehnoloogia kasutamine koolides ka stressi, sest nad ei pea enam muretsema, et kodutööga võib paberkandjal midagi juhtuda.

Helge tulevikuga kaasnevad paratamatult ka negatiivsed küljed. Kõige suuremaks probleemiks kerkib ekraanide helendav sinine valgus, mis on arvuti taga töötades vältimatu. Selle lahenduseks peaksid sarnast printsiipi jälgivad koolid laadima seadmele alla sinise valguse eest kaitsvad programmid ning leidma aeg ajalt õpilastele ka muid tegevusi, mis lasevad silmadel puhata. Olenevalt klassiruumi valgustuse plaanist, oleks koolidel kasulik investeerida ka sinise valguse prillidesse, et vähendada silmadele mõjuvat koormust. Samuti võiks lapsevanemad oma lastele juba varakult selgitada sinise valgusega kaasnevaid ohtusid ja panna paika kindlad kellaajad seadmete kasutamise jaoks. 

Nutiseadmete kasutamist õppetöös näeme suure tõenäosusega ka tulevikus ning seadmete kadumise jälgi ei paista. Koolis jääb õpetajatel üle teha mõistlikke otsuseid laste seadmete kasutamise kohta – kui palju peavad nad koolis ning kui palju kodus ekraani vaadates ülesandeid lahendama. Selle juures on kindlasti oluline ka see, et õpetajad peavad saama vajalikke koolitusi, et tehnoloogiaga toime tulla.