Tartu Ülikooli õigusteaduskond on aastaid tootnud ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna kahjumit, mille tagajärjel otsustas tänavu oktoobris teaduskonna nõukogu muuta magistriastme sessioonõppe tasuliseks. Probleem on laiem – tasuta kõrghariduse pakkumine tänase riikliku rahastusega ei ole jätkusuutlik, mistõttu on Tartu Ülikooli teaduskonnad väljendanud muret kvaliteetse õppe pakkumise pärast.

 

Juuratudengeid teavitati otsusest vaid mõned nädalad tagasi, 27. novembril kirjaga, milles toodi välja, et õigusteaduskond on jõudnud finantsseisu, mis ei võimalda enam ilma täiendavaid vahendeid kaasamata jätkata senises mahus õpetamist. Varem on saanud Tartu Ülikoolis õigusteadust õppida nii Tartus kui ka Tallinnas, päeva- või sessioonõppes, bakalaureuse- ja magistriõppes – kõike seda tasuta. Õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavitsa allkirjastatud teates seisab:

„Teaduskonna nõukogu 16. novembri otsuse kohaselt jäädakse magistriastmes seniste õpperühmade juurde. Seega avatakse 2021. aasta sügisel Tartus täiskoormusel päevaõppe rühm 39 õppekohaga ning sessioonõppe vormi eelistavatel tudengitel on võimalik valida Tartu (30 õppekohta) või Tallinna (70 õppekohta) õpperühma vahel. Tartu päevaõppe rühmas jätkub õpe täiskoormusel ja tasuta, mõlemas sessioonõppe rühmas hakkab õppetöö alates 2021. aasta sügisest toimuma osakoormusel ja tasulisena.” See tähendab, et need, kes lõpetavad nüüd bakalaureuse ja tahavad tasuta edasi õppima minna magistriastmesse, peavad seda tegema Tartus ja päevaõppes. 

Kirjast selgub ka, et tasuta magistriõppe kohti on 39 ning ülejäänud, soovil või vajadusel sessioonõppe valinud 100 tudengit peavad hakkama maksma. Olukord muutub veel raskemaks nendel, kes käivad ülikooli kõrvalt tööl nii majanduslikel põhjustel kui ka erialase kogemuse omandamiseks. Päevaõppe kõrvalt töötamine on keeruline, kui mitte võimatu, sest enamik argipäevadest veedetakse siiski koolipingis. Seetõttu eelistatakse sessioonõpet, kuna see võimaldab paindlikumalt aega planeerida töö ja kooli vahel.

Nüüd läheb asi keerulisemaks – kes käivad tööl, saavad reeglina elamiskulud kaetud, kuid nüüd lisandub sinna juurde 1700 eurot õppemaksu igas semestris. Eesti keskmine brutokuupalk oli 2020. aasta III kvartalis 1441 eurot. Päevaõppes õppides on tavaliselt maksimaalne võimalik tööl käimise koormus pool kohta, kui tahta koolitöödega hästi hakkama saada. Seega oleks õppija sissetulek 720,5 eurot, kui sedagi, mis pole piisav, et maksta õppemaksu ja samal ajal katta elamiskulud.

Tudengite ülestõus

Teadagi, pole käed rüpes istuma jäämine eestlastele omane. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tudengid otsustasid, et asja nii ei jäta ja asusid allkirju koguma. Kolm kolmanda kursuse tudengit kirjutasid seitsmeleheküljelise pöördumise, kus avaldati pahameelt teaduskonna otsuse üle. Pöördumise teeb märkimisväärseks üle 300 allkirja, mis tudengitele ootamatult tulnud uudisele vastukajaks koguti. 

Maris Neeno, kes õpib hetkel bakalaureuse kolmandal kursusel Tallinnas ning valmistub magistriks, rääkis, kuidas pöördumise ajendiks oli otsuse ootamatus ja vähene kommunikatsioon. „Me seisame selle eest, et me teaksime rohkem, mis toimub, ja kirjaga tahtsime, et ülikool näitaks meile tehtud otsuse tasuvusanalüüsi,” selgitas Neeno. 

Lisaks Neenole olid pöördumise algatajateks ka Katariina Kuum ja Marijell Niinepuu, kes kõik tõid välja pöördumise märkimisväärsuse. „Pärast kirja valmiskirjutamist oli vaid poolteist tundi aega koguda allkirju,” lisas Neeno, kes on uhke selle üle, et nii paljud tudengid asjaga kaasa tulid. Niinepuu lisas, et see tundus nende jaoks ainuõige võimalus suurendada tudengite teadlikkust selle kohta, mis neid järgmine sügis ees võib oodata. „Tegelikult me ju ei saanud lõplikult aru, mida nad [teaduskond] teha tahavad,” selgitas Niinepuu.

Alternatiiv oleks vastu võtta vähem tudengeid

Väita, et pöördumiste tegemisest ei ole kasu, siinkohal ei saaks. Pöördumise algatajad kutsuti pärast allkirjade kogumist koosolekule, kus teemat lähemalt arutati. Koosolekul esindas tudengeid viieliikmeline esindus ja sama palju esindajaid oli ka ülikooli poolt. Peetud koosolekul arutleti nii selle üle, miks pole tehtud tasuvusanalüüsi, kui ka selle üle, miks eeldatakse, et Tallinna tudengid on võimekamad maksma õppemaksu, viies sealne sessioonõpe osakoormusele ja tehes õpe tasuliseks. Probleem Tallinna ja Tartu vahel tuleneb sellest, et kuigi ka Tartus viiakse sessioonõpe osakoormusele ja tehakse tasuliseks, siis seal on võimalik ka magister kätte saada päevaõppes ja tasuta. Tudengite jaoks kaotati ära variant saada Tallinnas tasuta magistrikraad. Need, kes tahaksid tasuta päevaõppes õppida, peavad nüüd oma elu ühest linnast teise kolima. 

Ülikooli esindajatelt tuli mitmeid vastuseid. Koosolekul osalenud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets leidis, et tasuvusanalüüsi tegemist pole vaja, sest riigi rahastus jääb samaks. „Hetkel pole see vajalik, sest riigi rahastus jääb samaks ning iga tasuline õppija toob kaasa tulu,” selgitas Eamets. Tudengid ei andnud alla ja leidsid, et analüüsi tegemine on vajalik, et ei tekiks alatäituvuse probleemi, kus õppekavale kandideerib vähem tudengeid, kui on õppekohti. „Hinnaelastsus on jäetud hindamata. Hekel tulevad tudengid õppekavale eeldades, et ainsad kulud on need, mis kuluvad elamiseks. Ei ole arvestatud, kuidas muutub vastuvõtt ja huvi õppekava vastu,” täpsustas analüüsi vajalikkust TÜ üliõpilaskonna esimees Karl Lembit Laane. Koosolekul oli taolisi poolt- ja vastuargumente mitmeid. Üks mis on kindel – tasuline õpe tuleb kindlasti. 

Raul Eametsa sõnul sai määravaks õigusteaduskonna üldine rahaline seis ning kõrghariduse ebapiisav rahastamine on tekitanud teaduskonnas olukorra, kus sama kvaliteedi ja mahuga õpet ei ole enam võimalik tagada. „Tasulise õppe alternatiiviks on tasuta õppekohtade drastiline vähendamine, mis pikas perspektiivis viiks õigusõppe lõpetamiseni kahes linnas,” selgitas Eamets. Ta toob ka välja, et Tallinna palgatase on võrreldes ülejäänud Eestiga suurem ja seal on olemas suurem nõudlus paindliku õppevormi järele. Eametsa sõnul on Tallinna potentsiaalsetel tudengitel nii võimalus kui ka valmidus hariduse eest maksta.

Kolme aasta jagu õppelaene

Uues süsteemis on ühe ainepunkti hinnaks seatud 89 eurot. Hetkel näitab õppeinfosüsteem, et kolme aasta peale peaks tudeng võtma kokku 120 ainepunkti ehk EAPd, mis tähendaks, et iga tudeng õpib keskmiselt 20 EAPd semestris. Sel juhul peaks ta õppimise eest maksma 1780 eurot. Sellist summat on igaühel vaevalt taskust võtta. 

Ühe lahendusena on teaduskond pakkunud välja kõigile olemasoleva võimaluse võtta õppelaenu, mis on laenudest üks paindlikumaid. Paindlikuks teeb selle laenu intressimäär, mis on vaid 5 protsenti. See pole aga nii lihtne. 2020/2021. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 2500 eurot ning õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja -astmel üks kord õppeaasta jooksul. Kokkuvõttes, ei piisaks tudengil õppelaenust, et kaks korda aastas maksta ca 1700 eurot ehk kokku 3400 eurot terve õppeaasta peale. Isegi kui see aitaks, siis see tähendaks terve kolme aasta peale 7500 eurot laenu, mis tuleks intressidega tagasi maksta. Vaevalt et kellegi unistus oleks alustada oma elu peale ülikooli võlakoorma all. 

Sarnase järelduseni jõudis ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Eleri Pilliroog, kes samuti vastu võetud otsuse vastu seisab. „Üliõpilaste puhul, kelle sotsiaal-majanduslik taust on niigi habras, võib selline otsus viia ülikooliõpingutest loobumiseni,” selgitas Pilliroog ning lisas, et see kõik toimub ajal, mil kasvab vajadus kõrgelt haritud spetsialistide järele.

Otsus on lõplik ja süüdi on puuduv kommunikatsioon

Tartu Ülikooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise halduslepingu sõlmimisel 2019. aasta kevadel sai ülikool loa muuta õigusteaduse magistriastme sessioonõppe tasuliseks. Siiski rõhutas Eamets, et see ei tähenda tasuta õppe kadumist – Tartus on see päevaõppes veel võimalik. 

Kõikide osapooltega rääkides tekib siiski arusaam, et pahased ollakse eelkõige sellepärast, et informatsioon ei liigu. Samuti tõi Tallinna osakonna kolmanda aasta bakalaureuse tudeng Katariina Kuum koosolekul välja otsuse väga äkilise ja põrutava olemuse. Kuigi otsuse langetamist on kaalutud pea kahe aasta jagu, siis praegused bakalaureuse tudengid kuulevad sellest esmakordselt. „Miks seda otsust ei tehtud kaks aastat tagasi ja miks ei antud kaks aastat puhveraega, et oleks saanud teha teadliku otsuse hakata raha kõrvale panema või leida enda jaoks paralleelseid sissetulekuallikaid?” küsis Kuum. 

Koosoleku käigus selgus, et teemat on siiski üliõpilasesindajatega arutatud ja neid jooksvalt kurssi viinud, kuid seda on tehtud valede esindajatega. Valedega selles mõttes, et varasemad esindajad on vahetunud ning praegused esindajad said otsusest haisu ninna alles hiljuti. Õigusteaduskonna üliõpilasnõukogu esimehe Maarika Maripuu sõnul toimus esimene nõukogu koosolek, millal praeguse üliõpilaskogu koosseisuga maksustamisest juttu tuli, 19. oktoobril. „Seal oleks otsus magistriõppe osakoormusesse viimise ja tasuliseks tegemise kohta kohe langetatud, kuid ühe üliõpilasesindaja palve mõelda tasuta kohtade tekitamisele tõmbas sellele plaanile pidurit,” selgitas Maripuu. Ka õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits nentis koosolekul, et info sai edasi antud eelmistele üliõpilasesindajatele. „Tudengiesindajad vahetuvad päris kiiresti ja kui see esindaja on, siis me eeldame, et see info liigub,” selgitas Tavits. 

Enim mõjutab teaduskonna langetatud otsus siiski Tallinnas õppivaid tudengeid. Tallinna kolmanda aasta tudeng Maris Neeno tõdes, et mingisuguseid kompromisse teaduskonnaga ei leitud. „Täna tulite Teie siia koosolekule valmis otsusega ning üliõpilasi otsusesse kaasata ei olnud plaanis,” sõnas Neeno kokkusaamise lõpetuseks. Kuid koosolekul leppisid teaduskonna esindajad ja tudengid kokku, et pöörduvad eraettevõtjate poole, ning teevad koostööd uute stipendiumfondide loomiseks, millega rahastada osade tudengite õppetööd.

Raul Eamets märkis, et on dekaanina oma tudengite aktiivsuse üle väga uhke ja väljendas omapoolset tänutunnet pakutud lahenduste eest. „Muidugi pean (lõpetuseks) valdkonna tasandil tunnistama, et selle teema kommunikatsioon oleks saanud juba algfaasis parem olla,” nentis Eamets.

Tasuta kõrghariduse lõpu algus

Õigusteaduskonna kasuks räägib üks põrutav faktor – raha ei ole. Riiklikust rahastusest lihtsalt ei piisa. Teaduskonna sõnul on nad tänase seisuga eelarvega miinuses ning see miinus aina kasvab. See kõik viitab üha kasvavale koormusele kõrghariduses ja riigi võimetusele seda süsteemi üleval hoida. Kas see tähendab, et vaid loetud aastate pärast võib tasuliste õppekavade osakaal olla praegustest palju suurem? Siin jõuavad kõik loo asjaosalised konsensuseni. 

Pöördumise algatanud tudengid Neeno, Kuum ja Niinepuu teatasid pettunult, et juuratudengid on lihtsalt esimesed, kes nii-öelda suurema laksu kirja said. „Ma arvan, et varsti oleme seisus, kus ka teised teaduskonnad sama probleemiga rinda pistavad,” tõdes Neeno. Tõsi, seda seisukohta sai välja lugeda nii koosoleku protokollist kui ka teistelt osapooltelt saadud kommentaaridest. 

Koosolekul rääkis Raul Eamets poliitikutelt saadud siseinfost – poliitiline suund üldiselt

on suurendada eraraha kaasamist kõrgharidusse ja järkjärguline üleminek tasulisele õppele. „Suuremas pildis näen, et lähima 3–5 aasta jooksul läheb kogu magistriõpe sotsiaalvaldkonnas sessioonõppesse ja tasuliseks. Riik rahastust juurde ei anna,” rääkis Eamets koosolekul. Hiljem, Eametsalt täiendavaid kommentaare küsides, kinnitas ta eelnevaid seisukohti ja lisas, et sellele suunale annab kindlust asjaolu, et juba praegu on enamik sotsiaalteaduste magistriõppekavasid sessioonõppevormis, kuna arvestatakse töötavate inimestega. „Sotsiaalteaduste valdkonnas suureneb tasulise õppe osakaal kindlasti, esialgsete plaanide kohaselt just osakoormusega õppes,” kinnitab Eamets.

Uuest õppeaastast on Tartu Ülikoolis tasulised kolm bakalaureuseõppe ja neli magistriõppe osakoormusega õppekava. Kui jutud vastavad tõele, et praegune suund poliitikas on hakata küsima kõrghariduse eest üha enam raha, siis oleme hetkel tunnistajaks tasuta kõrghariduse hääbumise algusperioodile. 2013. aastal jõustunud kõrgharidusreformi eesmärk pakkuda tasuta kõrgharidust jäi seega üürikeseks.