Baaris reedet tähistades võivad lauda sattuda kutsumata külalised Kena-neiu-musi-saab-vä ja Mees-sa-kakelda-tahad-vä. Viisakad ja kerge naeratusega öeldud “ei saa” või “ei taha” enamasti ei tööta ja annavad tüütajale indu juurde. Sellist piiripealset ja verbaalset ahistamist on raske paragrahvi alla mahutada, ent lõbusa õhtu rikub see ära ikkagi. Küsisime baaritöötajatelt, mida sellises olukorras teha. 

 

Vestlustest baaritöötajatega – peame siinkohal silmas nii joogimeistreid kui turvamehi, diskoreid kui koristajaid – selgub, et eestlane ei kipu abi küsima. Baaritöötaja huviorbiiti jõuab probleem alles siis, kui klaaside sisu juba kellegi juustest põrandale tilgub või lõugamine mussist üle kõlab.

Päeva lõpuks on purjus inimesed nagu väikesed lapsed, keda peab kommiga maha rahustama.

Alkoholist läbi imbunud konfliktide puhul peab peamine rõhk olema ennetustööl, mille jaoks käib öölokaalides baaritöötajate vahel tihe koostöö. “Saan enne aru, kui jama tekib, ning annan lava pealt pilguga turvale märku. Ajapikku õpid seda juba ette nägema, kas see jõmm on sõbralik või ei ole,” ütleb MTÜ Sündmustemeistrid juhatuse liige ning 25 aastat helitehniku ja diskorina tegutsenud Tulvo Ilves. 

 

Oskus purjus inimesi maha jahutada on baaritöötaja jaoks iseenesestmõistetav. “Päeva lõpuks on purjus inimesed nagu väikesed lapsed, keda peab kommiga maha rahustama,” arvab vähem kui aastase baaristaažiga Jesper Roon. Väikese lapse analoogi kasutab teinegi, nelja-aastase kogemustepagasiga baaridaam Säde-Lee Remmel.  “Tuleb anda konkreetseid käsklusi – “ära tee”, “mine ära” – ja oma jutule kindlaks jääda,” leiab ta.

Minu arust ei ole ühtegi olukorda, kus abi ei tohiks küsida. Isegi kui on kiire ja järjekord, siis võiks ikka tulla öelda.

Mõistagi tuleb siin mängu ka alkoholijoobe aste. Ka selle kontrolli all hoidmine on baari meeskonna vastutus. Nippe, kuidas kundesid kainemale teele juhtida, on mitmeid. “Alati võib täis inimesele müüa alkoholivaba mojito. Ehkki hind on odavam ja alkoholi maitset pole, siis ega nad üldiselt enam aru ei saa,” toob Roon näite Emajõe-äärse lokaali Väike Kuuba nippidest. Samuti on baaritöötajal õigus teenindamisest keelduda, kuni kunde on nõus vett vahele võtma. Vahel töötab ka nalja viskamine või lihtsalt ütlemine: “Äkki aitab?”

 

Millal tasub töötajate poole pöörduda?

 

Ööelus leiba teenivad töötajad ütlevad kui ühest suust – ühe, teise või mõlema osapoole purjusolek ei tähenda, et ebameeldivat olukorda peab välja kannatama. Samuti ei pea ootama nii kaua, kuni verbaalsest ahistamisest saab füüsiline. Abi küsimiseks on kundel õigus hetkest, mil teda häiritakse. “Minu arust ei ole ühtegi olukorda, kus abi ei tohiks küsida. Isegi kui on kiire ja järjekord, siis võiks ikka tulla öelda. Me oleme kõik noored ja liberaalsed inimesed ning tuleme hea meelega appi,” kinnitab Roon. 

 

Siiski näib, et eestlased justkui ei tahaks segada – kas ei taheta jamasid tekitada või kardetakse, et G4S on jube kallis kutsuda. Tegelikult on enamikel lokaalidel turvafirmaga leping, mille alusel on hädakõne või paanikanupu vajutuse järgne kohale tulek fikseeritud kuutasuga. Seega üks väljakutse baarile enamasti hiiglaslikku majanduslikku kahju kaasa ei too. 

 

Töötajate abile saab loota ka juhul, kui probleem ei näi turvafirma pärusmaana. Mõnel pool välismaal on baarides toimuva seksuaalse ahistamise ohvrite kaitsmiseks välja mõeldud koodsõnad, mille baaritöötajale mainimise peale aidatakse abipaluja olukorrast diskreetselt välja. Näiteks Inglismaal tuleb baarist küsida Angelat ning USAs “jooki” nimega Angel Shot. Eestis selline koodsüsteem veel laialt levinud pole, kuid baaritöötajate diskreetsusele ja oskusele aidata võib kindlasti loota. “Näiteks ükskord tahtis neiu noormehest lahti saada ja baaritöötaja kutsus salaja talle takso, et ta saaks põgeneda. Kõik käis hästi vaikselt ja kähku,” räägib Roon. 

 

Kartma ei peaks ka seda, et baaritöötaja pärast tüütaja välja viskamist või kerget vastasseisu tagajärgi kannataks. Baari või ööklubi keskkonnas on “Klient on kuningas”-reegel palju väiksema kaaluga, kui mõnes teises teenindusasutuses. Omanikud kaitsevad oma töötajaid ja on nende poolt. Täpselt samamoodi nagu töötajad kaitsevad neid kliente, keda ahistatakse. 

 

Samas tuleb silmas pidada, et appi saab tõtata see töötaja, kes pole oma tööpostil üksinda. “Diskori ja baaritöötaja ülesanne on kaitsta ka oma vastutusel olevat kraami – kui on teoreetiline võimalus, et lähed puldi tagant ära ja keegi tahab ise DJ-ks hakata, siis ei lähe ju eest ära,” selgitab diskor Ilves. See põhimõte pole aga kivisse raiutud, kuna konkreetse ohu puhul tõtatakse siiski appi. Näiteks on Ilves puldist lahkunud selleks, et kundelt käest ära väänata tantsupõrandal lagedale toodud kärbik ehk kärbitud toruga jahipüss, mis hõlma alla mahub. 

 

Kõik baaritöötajad, kellega rääkisime, tundsid, et selliste olukordade lahendamine on üks nende tööülesannetest. Iseasi on see, kas töötaja jõuab leti tagant juba enne olukorra eskaleerumist seda märgata. 

 

Uutmoodi ahistamine baarides – pildid ja videod

Mitu baaritöötajat rääkisid uuest ahistamisvormist, mille vastu võidelda. Selleks on nii klientide kui töötajate loata pildistamine ja filmimine. “Tüdruk tuli leti juurde ja ütles, et vabandage, mingi vanem härra käib mind pildistamas,” kirjeldas mullusuvist olukorda üks Tartu baaridaam. “Mul oli õllevalamine pooleli. Ütlesin, et okei, kümme sekundit, siis tulen. Selle kümne sekundi jooksul jõudis minu juurde tulla ka juba teine tüdruk, kes ütles: tere, mingisugune vanamees pildistab meid ja hakkas juba käperdama ka.” Intsident päädis vastu seina puruks visatud mobiiltelefoni, baariuksest tänavale lennutatud baaridaami ja G4Siga.

 

Baaridaam kirjeldas ka juhtumit, kus klient leidis tualeti laest mobiiltelefoni. Kleeplindiga lakke kinnitatud telefon filmis. “Kui sa teibid ja see juba filmib, siis konkreetselt jääb su nägu ju sinna peale,” selgitas baaridaam, kuidas nad toona telefoniomaniku tuvastasid. Baaritöötajad kutsusid mehele politsei. 

 

Kui vetsufilmija vahejuhtumit saab käsitleda näiteks eraviisilise jälitustegevusena, mis on kriminaalkorras karistatav, siis niisama baarimelu jäädvustamise puhul on raskem seaduses näppu peale panna. 

 

Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg tõdes, et lahendus peitub ennetustöös. “Näiteks võib baariomanik kehtestada reeglid baaris filmimise ja pildistamise kohta, sealhulgas keelata nende tegemise,” ütles Heiberg. “Oma töötajate kaitseks võib ta üles panna külastajatele mõeldud teavitussildi: pildistamine ainult töötajate/tööandja nõusolekul”. 

 

Heibergi sõnul on isikuandmete kaitse regulatsioonid suuresti seotud sellega, mida jäädvustaja pärast pildi või videoga edasi teeb. Sotsiaalmeedias avalikustatud foto mahavõtmist on lihtsam nõuda kui isiklikul eesmärgil tehtud foto kustutamist. 

 

 “Kui fotode tegemisega toimub baaritöötaja eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine, siis on tal enda õiguste kaitseks võimalik nõuda fotode kustutamist ka ilma fotode avalikustamiseta,” ütles Heiberg siiski.

 

Autorid: Karoliina Alaska Hussar ja Maia Klaassen