Kontserdipäeva õhtupoolikul on jahe ilm. Külastajad lähenevad ERM-i võimsale sissepääsule igast suunast ning hoiavad teadlikult suuna garderoobi poole. On tunda põnevil meeleolu, garderoobiproua naeratab viisakalt. J. Hurda saali sissepääsu juures müüakse Miljardite viimase plaadi („Kunagi läänes“) piltidega pluuse, pusasid, CD- ning vinüülplaate. Märkan üllatusega, et teiste asjade seas on müügil nahast rahakotid ja mõtlen endamisi, kuidas need ansambliga seostuvad?

Saalis, kus ma polnud varem käinud, on pilkuhaarav lavakujundus. Ventilaatoreid meenutavad lambid annavad soojust muidu külmas toonis saalile. Istekoha leidnud, märkan, et lava tagaseinas puid imiteerival pildil on muster tekitatud eestipärastest nimedest – tammed, pajud, pärnad – kõik omal kohal. Väga kaunis ja stiilne kujundus. Laval on valmis instrumendid: kitarrid, trummid, klaver ja kontrabass. Akustilised pillid, nagu kontserdi nimeski lubatud.

Ansambel Miljardid astuvad lavale veidi tagasihoidliku, kuid ootusäreva aplausi saatel ning koheselt kõlab ka esimene lugu. Laulu lõppedes tervitab ansambli esilaulja Marten Kuningas publikut soojade sõnadega ning peagi mõistan, milline on selle kontserdi ülesehitus: ansambli liikmed vestlevad omavahel ning jagavad publikuga seikasid ansambli lavatagusest elust.

Olles ise suur Miljardite muusika nautija ja külastanud varasemalt ka mitmeid nende kontserte, üllatas Kuningas mind seekord kitarrimänguga. Kõige esimene Miljardite kontsert, mida külastasin, toimus Genialistide Klubis juba mitmeid aastaid tagasi. Võrreldes ansambli lavalist olekut, saali täituvust ning üleüldist meeleolu toonase ja praeguse vahel, on minu silmis areng märgatav. Julgen väita, et tänasel päeval on ansambel Eesti muusikamaastikul üks kvaliteetsem eestikeelse muusika edendaja. Seda näitab kasvõi 2018. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel võidetud tiitlid kolmes kategoorias: Aasta debüütalbum, Aasta rockalbum ja Aasta album. Akustiline kontsert on sealjuures hea viis, kuidas ansambli kvaliteeti näidata. Publiku seast on selgelt näha nende musitseerimise nautimine.

Lugude vahel rääkis ansambli bassist Peedu Kass ka loo ühest esinemisest, kus Miljardid jagasid lavatagust riietusruumi Ivo Linnaga. Riietusruumi uksel oli komaga unustatud artistide nimed eraldada ning kui naljakas see ka poleks, olid sildi alusel seal ruumis Ivo Linna Miljardid. Mõistan, miks ansambel kõige muu kõrval ka Stella Soomlaisi rahakotte müüb. Kuhugi peab ju oma miljardid panema! 

Kuningas võttis laulude vahepeal hetke, et rääkida ansambli praegustest plaanidest ning teatatakse, et järgmisel aastal on oodata uut plaati. Rahva seas on tunda elevust ning rõõmu, kõlab aplaus. Selle sõnumi rõõmuks esitatakse uhiuus pala „Skorpionid“. Lugu on kõlanud eelnevalt vaid ühe korra, samal kontserdil 17. novembril Tallinnas. Kass sõnas naljatades, et plaadile mahub 12 lugu, äkki veel teisedki tähtkujud? Õhku jääb müstika uue plaadi temaatika kohta – kas Kass naljatas või mõtles tõsiselt? Uue plaadi ilmumise aega ei öeldud, kuid publikule sisendati peagi saabuvaks aastanumbriks parajalt ootusärevust.

Vahvad lood ja laulud vaheldumisi on formaat, millega suudab kuulaja ajataju kaotada. Märkamatult on käes viimane lugu, kuid publik ei ole veel valmis Miljardeid ära saatma ning kutsutakse nad tagasi. Kõlab kolm lisalugu. Kui Marten Kuningas kontserdi algul rahvast tantsima utsitas, ei julgenud keegi sellest palvest veel kinni haarata. Kontserdi viimaseks palaks koguneb üksikutesse siiski piisavalt julgust, et istekohalt tõusta ja muusika saatel tantsida. Viimane lugu „Pseudoprobleem“ on tantsuks ja kontserdi lõpuks küll vahva lahendus, sest on rahva suur lemmik.

Ansambel Miljardid suutis mind oma akustilise kontserdiga taas uuest küljest üllatada. Kas saan uuel plaadil kuulda lugu jääradest? Surun tagasi kannatamatu (jäärapäise) loomuse ning ootan järgmise aastani.

Artikkel valmis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrantide õppeaine “Projektipraktika” raames.