Mäletatavasti oli Genialistidel “leekiv armastus” muusika tegemise vastu, kuid 2007. aastal bändi esialgne hoog rauges. Samast kooslusest tekkis aga Tartusse Genialistide Klubi, mis naudib ülikoolilinnas aina paremaid päevi. 

Kohtun ühel viimasel mahedal sügispäeval Genialistide Klubi asutajaliikme Allan Aintiga, et juua terrassil tass kohvi ning rääkida klubi loomisest ja kasvamisest.

2006. aasta 1. september – prooviruumiotsingutel on ansambel Genialistid leidnud koostöös linnavalitsusega lahenduse. Lutsu Teatrimajast (praegusest Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodust) saab nüüdseks legendaarne Tartu subkultuurimaja.

Mänguasjamuuseumile lubatud Lutsu Teatrimaja anti ajutiselt kasutada ansamblile, nii kauaks kuni muuseum eurorahasid ootas. „Võtsime selle koha, aga kuna majal olid kulud, siis korraldasime ühe ürituse ja teise veel ja nii see asi lahti läkski,” kommenteerib Aint GenKlubi tekkimist. 

Mänguasjamuuseumi eurotoetuste saabumine kuulutas aga GenKlubile kurba saatust. Uut asukohta ei leitud ning põhimõtteliselt hakati pille kotti pakkima. Päästerõngaks osutus Martin Oja, kes on tuntud ka kui DJ Daysleeper. Nimelt hakkas ta alternatiivkultuurimaja tegevuse jätkamiseks allkirju koguma. Kokku saadi üle 2000 allkirja ning säärane rahvaliikumine pani ka Tartu linnavalitsuse mõistma, kui oluline Genialistide Klubi linnainimestele on. Koostöös leitigi uus maja, kuhu GenKlubi 2008. aastal kolis. Praegu kultuuri ja melu majutav maja kuulus toona spordiselts Kalevile.

Ühe mehe prügi on teise mehe varandus

Väljast ei ole maja 11 aastaga palju muutunud, vaid grafitit on ajaga juurde tulnud. Hoone sisemus on saanud aga totaalse muutumise osaliseks. „Seest ei olnud see üldse valmis. Praeguse Göögi külmikute asemel oli üks väike tualett, alumisel korrusel olid mitmed toad ja kitsad koridorid ning ülemisel aeroobikasaal, massaažisalong ja taga kontoris elas üks ema lapsega,” räägib Aint. Remondi eest avaldab ta tänu linnavalitsusele, kes klubi 100 000 krooniga toetas.

Lisaks käega katsutavale on muutunud ka klubi aura ning nüüd valitseb majas stabiilsus. „Alguses tegutsesime ikka puhtalt optimismi najal, sest tööd oli tohutult, aga raha ei olnud absoluutselt. Kõik, mis majas leidus, mööblist helitehnikani, oli kuskilt prügimäelt kokku aetud,” räägib Aint.

Külastajaprofiil on aastatega jäänud sisuliselt samaks. „Eks ta tudeng ole olnud, kuigi varem oli see natuke rohkem karvaste ja suleliste koht,” tõdeb Aint. Küsimusele, kas klubi on äkki liiga mainstreamiks muutumas, vastab ta: „Eks ole mõeldud küll, et me ei muutuks mingiks tavaliseks riigi poolt ehitatud kipsseintega rahvamajaks. Siin peab seda alternatiivset vibe’i ja õiget suhtumist ikka jätkama.” Seda ilmestavad ka lugematud kirjad ja joonistused maja seintel, millest vaid kaks ei ole külastajate spontaansed üllitised.

Kui on maja, on ka klubi

Genialistide Klubi suurimaks saavutuseks peab Aint seda, et siiani alles ja elus ollakse, sest kriitilisi momente on olnud palju. Aja jooksul on esinenud erinevaid ning isegi veidraid probleeme. Nii ei tohtinud üksvahe olla saalis üle kümne inimese ning kunagise müügikeelu ajal jagati baaris tasuta teed ja kohvi. „Meid on ühe korra isegi kinni pandud,” sõnab ta ja tänab taas Tartu linnavalitsust, kes on neile alati abiks olnud ja aidanud lausa üüri maksta. Nii saab ruumide rendihindu hoida taskukohasena, et ka noortele alustajatel oleks seal asju ajada.

Ajapikku tekkinud ambitsiooni on tunda tänaseni. „Alati saab parem olla, kindlasti saab veel paremini,” räägib Aint. Muutustega, mis Mökuga sama katuse alla kolimine kaasa tõi, ollakse väga rahul ning huvi klubitegevust jätkata on suur. „Tegijad võivad vahetuda, aga kui jääb alles maja, jääb ka klubi,’’ ütleb Aint. ’’Tegijad ei pane lõpetades uksi kinni, vaid otsivad uued tegijad. Siin on see nii käinud,“ lisab ta.

Kõlapinda kõigile

Mõte üritusi korraldama hakata ei tulnud aga pelgalt majanduslikust ellujäämise vajadusest. „Ivar Põllul on ikka see teatriambitsioon koguaeg olnud ning eks ta klubi tegevust alustades pidas vaikimisi silmas, et sellest võiks ka teater saada,“ räägib Aint. Nii nägigi Genialistide Klubis ilmavalgust Tartu Uue Teatri esimene lavastus „Sadama võim“, mis esietendus 11. jaanuaril 2008. Praegu tegutseb Tartu Uus Teater GenKlubi kõrval ning selle loovjuht on just Põllu.

Genialistide Klubi ongi eelkõige rahva- või kultuurimaja, mitte klubi, milleks seda nime järgi pidada võib. Nii on 13 tegevusaasta jooksul pakutud külastajatele unustamatuid öid ning mõnusat kultuurilist kulgemist. Nädalasse mahub kõike: teatrit, kino, stand-upi, kontserti, filmi ja mida iganes veel. Kõikidele soovijatele tahetakse anda võimalus ning vaatamata sellele, et klubil on enda üritusi vähe ning suvine tudengipõud kohati tunda annab, toimub Genis ligikaudu 450 üritust aastas.

Neljanda dimensiooni juubel – jah, Neljas Dimensioon saab juba neli – toimub samuti Genialistide Klubis 21. veebruaril.