“Maa ei ole prügikast”

Published On: March 15, 2019By

Ülemaailmne liikumine Fridays For Future jõudis täna Eestisse. Nii Tallinnas, Tartus kui ka Paides tulid sajad tudengid ning põhikooli ja gümnaasiumi noored tänavale, tuletamaks võimuorganitele meelde, et aeg on hakata tegutsema, et hoida ära kliimamuutuseid. Liikumise algatajaks on 16-aastane rootslane Greta Thunberg, kes augustis 2018 läks Rootsi Parlamendi ette sildiga “Skolstrejk för klimatet” ehk “School strike for climate”. Greta sõnul ei ole tal mõtet käia koolis tuleviku nimel, mida ei pruugi tulla.

Mõned näited plakatitest.

Kella kümneks hommikul oli Tallinnas Toompeale kogunenud juba märgatav hulk noori, keda iga minutiga voolas kõikidest suundadest aina juurde. Enamik osalejatest olid põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, kellest paljud tulid ilmselt kampadena otse koolist. Lisaks oli rahva hulgas ka palju täiskasvanuid, nii üliõpilasi kui lihtsalt aktiivseid keskkonnaentusiaste. Märgata oli ka Elurikkuse Erakonna esindajaid.

Kaasa võetud plakatitel oli kirjas: “Rohkem taastuvenergiat”, “Mõõt on täis”, “Üks planeet kamba peale”, “Meil pole kuhugi minna”, “Meil ei ole planeeti B”, “Eitamise asemel vajame tegusid”, “#planeetkõrbeb”, “Ma ei taha kliimamuutuste eitajaid valitsusse”, “Aeg saab otsa” ja “Kliimasoojenemine ei ole arvamuse küsimus”.

 

Streigi jooksul käis lavalt läbi mitmeid esinejaid, nende hulgas nii liikumise algataja Eestis, Kristin Siil, kes on 16-aastane Tallinna Arte gümnaasiumi õpilane kui ka näiteks Eesti Rohelise Liikumise liige ja üliõpilane Madis Vasser. Küsisin Kristinilt ka mõned küsimused.

Kuidas sa üldse tulid mõtte peale, et see liikumine ka Eestisse tuua?

Ma lihtsalt nägin seda üritust, mis oli Saksamaal, nägin ühte videot selle kohta ja mõtlesin, et Eestis peaks ka tegema.

Kas algus oli hirmus?

Jah, see oli üks hirmsamaid asju, mida ma kunagi olen teinud. Üldse see otsus, et ma teen seda. Aga see oli seda väärt, kui ma vaatan praegu neid inimesi siin.

Millised olid su esimesed sammud streigi korraldamisel?

Ürituse algataja Kristin Siil laval hüüdmas “Taastuvenergia suru põlevkivi vastu muru”.

Ma nägin, et Climate Save Estonia lehel oli üritus “Global Strike” ja küsisin neilt, kas nad teevad midagi. Nad ütlesid, et otsivadki noori. Seejärel tegingi tänase Facebooki ürituse ja lehe.

Mida noored nüüd edasi tegema peaksid? Kas peaksime tulema igal reedel streikima?

Jah, me peaksime seda jätkama, sest me ei saa ühe streigiga saavutada sellist võimu, mida me tahame. Me peame seda survet pidevalt avaldama, kuni see hakkab lõpuks mõjuma.

 

 

Üritusel esinejad rõhutasid, et lahendused on olemas, kui on tahe neid leida. Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse spetsialist Madis Vasser toonitas enda kõnes, et ainult väikestest muutustest ei aita, vaid on tarvis suuri süsteemseid lahendusi. “Selles mõttes on meil täiskasvanutel väga piinlik siin teie ees seista, sest me oleme teinud teile sellise hästi vastiku kingituse. Ühest küljest me kingime teile maailma, mille ökosüsteem on kokku kukkumas. Teisalt, me oleme ära kulutanud teie eest need ressursid, mida teil on vaja, et kõike parandada. Vabandust, aga tehke seda, mida meie ei suutnud.”, sõnas Vasser.

Vasser lisas, et toetab liikumise algataja Greta Thunbergi sõnumit, mis on järgmine: “Me tahame, et inimesed, kes on valitsuses, oleksid paanikas. Et nad käituksid nii, nagu riigikogu maja põleb. See tähendab, et nad ei otsi kedagi, keda süüdistada, vaid nad võtavad midagi ette ja kustutavad tulekahju ise ära”.

Lisaks kõnelesid üritusel paljud teised noored, kellest üks juhtis enda kõnes tähelepanu inimeste tarbimisharjumustele: “Miks on vaja lennata lennukitega, süüa peaaegu igal toidukorral liha, osta  väga palju asju, mida meil tegelikult ei ole hädasti vaja? Iga selline otsus koormab maailma ja me ei saa jätkata sellist raiskavat eluviisi. Maa lihtsalt ei pea sellele vastu. Me peame vähendama liha söömist, eelistama võimalikult mahedalt kasvatatud toitu, võimalusel ära jätma lennureisid ja mõttetud ostud. Jah, me kindlasti vajame poliitikamuutuseid, mis teeksid ära suured vajalikud otsused ja kiiresti. Aga me ju ei soovi, et poliitika hakkaks reguleerima igapäevaseid asju ja sellepärast me peamegi neid ise reguleerima.”

Noorte kõnedest jäi kõlama kaks suurt soovi:

  1. Soov, et riigikogu võtaks vastu otsuseid, kuidas Eesti kiiresti süsinikuneutraalseks muuta.
  2. Soov, et me kõik pingutaksime iga päev säästlikuma eluviisi nimel, sest see ei ole enam valik, see on kohustus ellujäämiseks.

Miks seisavad kliima eest vaid noored? Miks oleme meie ainus generatsioon, kes tunnevad muret? Lisaks noortele peavad tulevased reeded ju üle elama ka vanemad põlvkonnad. Kliima puudutab meid kõiki ja me kõik oleme kohustatud sellega tegelema. Seega peavad ka kõik ülejäänud ühiskonnagrupid tulema tänavatele ja andma võimuinstitutsioonidele teada, et ilma muutusteta enam ei saa.

Fotod: Merilin Vernik.

+ posts

Toidupäästmisaktivist, kes soovib aidata toitlustusasutustel vähem toidukadu tekitada. On üritanud luua Eestis mobiilirakendust, mis toimiks sarnaselt ResQ Club rakendusele, kuid seni tulemusteta, sest sellest olid huvitatud ainult mõned üksikud ettevõtted.

Leave A Comment

Sarnased artiklid

“Maa ei ole prügikast”

Published On: March 15, 2019By

Ülemaailmne liikumine Fridays For Future jõudis täna Eestisse. Nii Tallinnas, Tartus kui ka Paides tulid sajad tudengid ning põhikooli ja gümnaasiumi noored tänavale, tuletamaks võimuorganitele meelde, et aeg on hakata tegutsema, et hoida ära kliimamuutuseid. Liikumise algatajaks on 16-aastane rootslane Greta Thunberg, kes augustis 2018 läks Rootsi Parlamendi ette sildiga “Skolstrejk för klimatet” ehk “School strike for climate”. Greta sõnul ei ole tal mõtet käia koolis tuleviku nimel, mida ei pruugi tulla.

Mõned näited plakatitest.

Kella kümneks hommikul oli Tallinnas Toompeale kogunenud juba märgatav hulk noori, keda iga minutiga voolas kõikidest suundadest aina juurde. Enamik osalejatest olid põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, kellest paljud tulid ilmselt kampadena otse koolist. Lisaks oli rahva hulgas ka palju täiskasvanuid, nii üliõpilasi kui lihtsalt aktiivseid keskkonnaentusiaste. Märgata oli ka Elurikkuse Erakonna esindajaid.

Kaasa võetud plakatitel oli kirjas: “Rohkem taastuvenergiat”, “Mõõt on täis”, “Üks planeet kamba peale”, “Meil pole kuhugi minna”, “Meil ei ole planeeti B”, “Eitamise asemel vajame tegusid”, “#planeetkõrbeb”, “Ma ei taha kliimamuutuste eitajaid valitsusse”, “Aeg saab otsa” ja “Kliimasoojenemine ei ole arvamuse küsimus”.

 

Streigi jooksul käis lavalt läbi mitmeid esinejaid, nende hulgas nii liikumise algataja Eestis, Kristin Siil, kes on 16-aastane Tallinna Arte gümnaasiumi õpilane kui ka näiteks Eesti Rohelise Liikumise liige ja üliõpilane Madis Vasser. Küsisin Kristinilt ka mõned küsimused.

Kuidas sa üldse tulid mõtte peale, et see liikumine ka Eestisse tuua?

Ma lihtsalt nägin seda üritust, mis oli Saksamaal, nägin ühte videot selle kohta ja mõtlesin, et Eestis peaks ka tegema.

Kas algus oli hirmus?

Jah, see oli üks hirmsamaid asju, mida ma kunagi olen teinud. Üldse see otsus, et ma teen seda. Aga see oli seda väärt, kui ma vaatan praegu neid inimesi siin.

Millised olid su esimesed sammud streigi korraldamisel?

Ürituse algataja Kristin Siil laval hüüdmas “Taastuvenergia suru põlevkivi vastu muru”.

Ma nägin, et Climate Save Estonia lehel oli üritus “Global Strike” ja küsisin neilt, kas nad teevad midagi. Nad ütlesid, et otsivadki noori. Seejärel tegingi tänase Facebooki ürituse ja lehe.

Mida noored nüüd edasi tegema peaksid? Kas peaksime tulema igal reedel streikima?

Jah, me peaksime seda jätkama, sest me ei saa ühe streigiga saavutada sellist võimu, mida me tahame. Me peame seda survet pidevalt avaldama, kuni see hakkab lõpuks mõjuma.

 

 

Üritusel esinejad rõhutasid, et lahendused on olemas, kui on tahe neid leida. Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse spetsialist Madis Vasser toonitas enda kõnes, et ainult väikestest muutustest ei aita, vaid on tarvis suuri süsteemseid lahendusi. “Selles mõttes on meil täiskasvanutel väga piinlik siin teie ees seista, sest me oleme teinud teile sellise hästi vastiku kingituse. Ühest küljest me kingime teile maailma, mille ökosüsteem on kokku kukkumas. Teisalt, me oleme ära kulutanud teie eest need ressursid, mida teil on vaja, et kõike parandada. Vabandust, aga tehke seda, mida meie ei suutnud.”, sõnas Vasser.

Vasser lisas, et toetab liikumise algataja Greta Thunbergi sõnumit, mis on järgmine: “Me tahame, et inimesed, kes on valitsuses, oleksid paanikas. Et nad käituksid nii, nagu riigikogu maja põleb. See tähendab, et nad ei otsi kedagi, keda süüdistada, vaid nad võtavad midagi ette ja kustutavad tulekahju ise ära”.

Lisaks kõnelesid üritusel paljud teised noored, kellest üks juhtis enda kõnes tähelepanu inimeste tarbimisharjumustele: “Miks on vaja lennata lennukitega, süüa peaaegu igal toidukorral liha, osta  väga palju asju, mida meil tegelikult ei ole hädasti vaja? Iga selline otsus koormab maailma ja me ei saa jätkata sellist raiskavat eluviisi. Maa lihtsalt ei pea sellele vastu. Me peame vähendama liha söömist, eelistama võimalikult mahedalt kasvatatud toitu, võimalusel ära jätma lennureisid ja mõttetud ostud. Jah, me kindlasti vajame poliitikamuutuseid, mis teeksid ära suured vajalikud otsused ja kiiresti. Aga me ju ei soovi, et poliitika hakkaks reguleerima igapäevaseid asju ja sellepärast me peamegi neid ise reguleerima.”

Noorte kõnedest jäi kõlama kaks suurt soovi:

  1. Soov, et riigikogu võtaks vastu otsuseid, kuidas Eesti kiiresti süsinikuneutraalseks muuta.
  2. Soov, et me kõik pingutaksime iga päev säästlikuma eluviisi nimel, sest see ei ole enam valik, see on kohustus ellujäämiseks.

Miks seisavad kliima eest vaid noored? Miks oleme meie ainus generatsioon, kes tunnevad muret? Lisaks noortele peavad tulevased reeded ju üle elama ka vanemad põlvkonnad. Kliima puudutab meid kõiki ja me kõik oleme kohustatud sellega tegelema. Seega peavad ka kõik ülejäänud ühiskonnagrupid tulema tänavatele ja andma võimuinstitutsioonidele teada, et ilma muutusteta enam ei saa.

Fotod: Merilin Vernik.

+ posts

Toidupäästmisaktivist, kes soovib aidata toitlustusasutustel vähem toidukadu tekitada. On üritanud luua Eestis mobiilirakendust, mis toimiks sarnaselt ResQ Club rakendusele, kuid seni tulemusteta, sest sellest olid huvitatud ainult mõned üksikud ettevõtted.

+ posts

Toidupäästmisaktivist, kes soovib aidata toitlustusasutustel vähem toidukadu tekitada. On üritanud luua Eestis mobiilirakendust, mis toimiks sarnaselt ResQ Club rakendusele, kuid seni tulemusteta, sest sellest olid huvitatud ainult mõned üksikud ettevõtted.