Hõissa ja hurraa! Rõõmustage nüüd, kallis Eesti rahvas. Meil on nüüd uus valitsus ning kusjuures on seal esindatud vaid üks jätkusuutlik ja noor kaanpartei. Poliittehnoloogiline strateegia “Ime ja tõuse!” kumab nende ilmetest ja meeletust ambitsioonist võimu püünetel. Professionaalsete õhupallijagajate eesmärk on võim, vahendeid ei valita ning eneseväärikus on teisejärguline.

IME JA TÕUSE – niimoodi liigub poliitkaan võimuredelil üles

Platvormis põimuvad eristamatult Reformierakonna senioorite, EKRE ja Eesti 200 seisukohad –  nõutakse liberalistlikku elukorraldust, kõrgeimaks eesmärgiks on majanduslik heaolu ja pritsitakse mürki tänase valitsuse suhtes. Lähtekohtadest ja väärtustest kumab läbi konservatiivne rahvuslikkus, mis peab patriotismi puudumist üheks suurimaks julgeolekuohuks ja soovib populariseerida ajateenimist. Ajaraamistik pärineb Eesti 200’lt ning kutsub mõtlema kaugemale kui üks valimistsükkel ning seega on paljud väljapakutud lahendused suunatud aastatele 2040 ja 2050. Nii nagu K. Kallas, arvab ka Reformi Noortekogu, et lõimumise parimaks läbiviijaks oleksid eesti-vene koolid.

Heidame siis pilgu sellele,  millest või kellest meie uus valitsus koosneb. Valitsus on jaotatud 14 ministri vahel ning neid 14 lammast karjatab läbi pimeda oru nende karjus – peaminister. Kogu täidesaatev võim on koondunud ühe partei kätte ning koalitsioonileppe asemel tugineb valitsuse töö hoopis partei valimisprogrammile. Ideaalne olustik, et oma ideid ellu viia ning puuduvad ka erakondade vahelised hõõrdumised.  Kõik ministrid on noored tulevikutalendid ning seega parimad valikud Eesti tulevikule, sest Eesti tulevik on ju kõige tähtsam.

Nii nagu positsioon võimuhierahias viitab, on peaminister Kristo Enn Vaga neist lennukaim. Nagu ka eelmised Eesti peaministrid, on ka tema sportliku eluviisiga ja nagu Suur Õpetaja Jürgen, on temagi suur jalgratta sõber ning kulutab teatavasti kogu oma kuluhüvitised ka uue Scott maanteeratta tuunimise peale. Otepääl hea nobe kimada. “Eestimaa jätkusuutlikuks arenguks on vaja, et inimesed oleksid aktiivsed, osaleksid ühiskondlikes protsessides ja tunneksid ennast vajalikuna,” sõnab peaminister Vaga. Tema peamine eesmärk oleks täielikult ära keelustada automobiilid ja eraldada kõik maanteed ja tänavad jalgratastele ning riigistada Hawaii Express, et tagada jalgrataste kättesaadavus üle kogu Eesti. Nii oleksid inimesed võimalikult aktiivsed ja sõidaksid iga päev rattaga. See läheb osaliselt kokku ka sotsiaalministri Andrus Pundi ideega ehitada Tallinn-Tartu maantee neljarajaliseks, et kõik rattad ilusti ära mahuks ning ohtlikud möödasõidud oleks minevik. Eesti tuleviku nimel!

Sotsiaalministrist Andrus Pundist järgnevalt –  Punt pärineb Tartust ning nagu Tartugi, on Punt heade mõtete kandja, kelle mõtteid ja ideid mäletavad inimeseid veel aastaid, kuid kelle tegudest pole eales keegi mitte miskit kuulnud. Võimunälg on meeletu – linnalegendi kohaselt pole Punt raisanud mitte ühtegi päeva oma elust võtmata osa poliitikast. Nimelt, nii kui Punt ületas põhikirjas ette nähtud vanusepiiri, astus just 14-aastaseks saanud Punt Noortekogusse ning sealt edasi on toimunud tõeline poliitiline edulugu.

Siseminister Erik Setškovi otsused garanteerivad Eesti sisejulgeoleku. Mees teab luuraja täpsusega, kus on oht ning kindrali suhtumisega, kuidas seda elimineerida. “Eesti kõige kaalukamaks murekohaks on vene keelt kõnelevad inimesed, keda on kogu rahvastikust laias laastus 30%,” postuleerib Setškov oma programmis. Lahendusena pakub Setškov välja, et need inimesed tunneksid ennast Eesti riigis turvaliselt ja koduselt. Nagu öeldakse, siis hoia oma sõbrad lähedal ja vaenlased veel lähedamal. Kindel on see, et see mees teab, mis ta teeb. Lisaks kõigele muule on Setškovil plaanis luua Sõltumatu Riiklik Valeinfo Komitee, mille eesmärgiks on hinnata ja kontrollida ajakirjanduse tööd.

Siis on meil haridusminister Anett Numa. No see on võimas naine, võimsa platvormiga. Innovaatilised õppekavad, eestikeelne haridus lasteaiast alates, konkurentsivõimeline tasuline kõrgharidus, õppelaenu intressi langetamine kahe protsendini. See nimekiri võiks veel pikalt jätkuda, kuna tegemist on lihtsalt nii võimeka haridusministriga, kes vigu ei tee. On ainult üks probleem – nimelt ei tea keegi, kas Numa ka kunagi kulukate Pariisi ja Londoni reiside kõrvalt tööle jõuab. Lisaks veel sellele peavad pildid Numa kolme eurostest kohvitopsidest, peenetest einetest ja Macbooki sülearvutist ilmtingimata iga päev sotsiaalmeediasse jõudma. Kes siis kõige selle kõrval jõuab ministritööga tegeleda?

Digitaalminister Kaarel Kullamaa, kes tahab täielikult keelustada paberi. Kõik kodanikud, kes jäävad vahele paberi omamise, tarvitamise või edasi müümisega saadetakse koos tselluloositehase pooldajatega Viru-Nigula valda eksiili. “Las mädanevad, me oleme digi. Kõik, mis on alla digi, läheb maha kandmisele,” karjub Kullamaa ühel start-uppidele suunatud seminaril. Kullamaa olevat ähvardanud keelustada ka eredat värvi kleebitavad märkmepaberid ja sünnipäevakaardid ning kuulutas välja mitmekümne miljonilise hanke vastava digitaalse alternatiivi väljatöötamisele. Hankele ei teinud pakkumist mitte ükski ettevõte, sest hankele ainsana kvalifitseerunud ettevõte oli Kullamaa klassikaaslaste õpilasfirma, mis pankrostitus enne hanke lõpptähtaega.

Valitsuse paipoiss keskkonnaminister Kaarel Taimla. Tema on väga hea finantstaibuga, peab tähtaegadest kinni ja lisaks veel erakordselt hea kommunikatsiooni inimene. Pole midagi parata, mehe tööeetika on äärmiselt professionaalne. Samad sõnad on öelda ka tema kaastudengitel Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna sotsiaalvaldkonnas, mille esimees Taimla edukalt oli. Minevik on justkui sama puhas valge leht, mida Kullamaa soovib illegaalseks muuta.

Maaeluminister Rasmus Punkari visioon on kasvatada Eestis võimalikut palju mahetoitu ning toota laboriliha – poolt taldrikut mahemulla seest, ülejäänud katseklaasi seest. Digitaliseerida tuleks ka laudad ja põllud. Ükskõik, mida see ka ei tähendaks. Punkar soovib ka, et 60 protsenti Eestis kasvatavast toidust oleks mahe. Selle jaoks hakkab Punkar rohkem lageraiet tegema, et mahetoidu põllud kuhugile ära mahuks. “Tõmbame selle metsa lagedaks ja paneme aga Eesti õitsema,” sõnas Punkar. Väidetavalt oli RMK juhatuse esimees Aigar Kallas Punkari ideest kuuldes rõõmust rõkanud ning olevat isegi nõus RMK’d ümber nimetama Riigi Mahemajanduse Keskuseks.

Gaspar Šabad on auväärt välisminister. Tema üks säravamaid omadusi on diasporaa (rahva hajutus võõrsil) kontrollimine ja selle protsessi tagasipööramine kodanikke tagasikutsumisega Iisraeli eeskujul.  Lisaks kõigele muule soovib ta luua diasporaa sidususe asekanstleri ametikoha, kelle ülesanded on pidada järelvalvet välismaal elavate eestlaste üle ning “motiveerida” reetureid kodumaale naasma. Šabad hakkab ministri koha kõrvalt ka ise auväärt asekantsleri ülesandeid täitma, sest keegi teine täpselt ei saa aru, mida see amet tähendama peaks.

Käre Nugis lõpetab siinkohal poliitiliste ideede arvustamine, sest ta ei tahtnud enam põhikoolikirjandeid lugeda. Ühes võib olla kindel – kui noored poliitkaanid peaksid võimule pääsema, saab Eestist innovaatiline, jätkusuutlik ja kvaliteetne totalitaarse elukorraldusega talupoegade riik, kus kõigil on väga hea telefonilevi ja kiire internet.

DISCLAIMER: Tegemist on poliitilise satiiriga, mis käsitleb ja analüüsib Reformierakonna Noortekogu tulevikuvalitsuse platvormi. Artikkel ei esinda väljaande Neljas Dimensioon poliitilisi seisukohti ning Neljas Dimensioon julgustab kõiki noori aktiivselt kaasa mõtlema riigile olulistel teemadel.